Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika....................................
aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 921 062 eestlast. Väljapool Eestit elab umbes 160 000 eestlast. Eestlaste tähtsamad subetnilised rühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Üks kuulsaim eestlane on Georg Ots.Kuid paljud nooremad inimesed ei tea teda nii hästi, kui vanemad. Paljud pole isegi tema lugusi kuulnud, kuid 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Väga kuulus oli ta ka Soomes. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani.
GEORG OTS Maria Rander Viimsi keskkool 8.b ÜLDINFO · Georg Ots sündis 21.märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU
sõjakoolis ja teenis lühikest aega palka Eesti merejõududes. Ta õppis 1940.-1942. Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas, 18. augustil aastal 1941 viidi siis ta edasi Punaarmeese ja viidi merepidi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eesti tagasi 1944. aastal. Ots lõpetas aastal 1951. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus oli tema õpetaja Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris. Esimene Georg Otsa etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperist ,,Jevgeni Onegin" (1944). Temast sai Estonia ooperiteatri
Ei kuule täpselt. Ma ei jõua kõike siin ilma peal. Mina valisin selle luuletuse sellepärast, et ma elan järve ääres. Ott Arder Ott Arder (26. veebruar 1950 Tallinn 26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Ott Arder on alati lapse poolel, mõistev, südamlik ja vahetu. Näeb asju huumoriga ja kergelt. Arderi luule fenomen peitub selles, et tema lasteluule kõlab täiskasvanute meeles lauluviisidena. Tema luules on mitmeid tasandeid, eksistentsiaalseid tähendusvälju. Laps võtab teksti otseselt, täiskasvanu jaoks aga tekivad uued tasandid: tekstis nähakse alltekste ja võrreldakse nende
Kontsert toimus 13. oktoobril 2019 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kontserdi eesmärgiks oli teha nauditav sügisõhtune tasuta kontsert. Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli Sten Valdmaa
Georg Ots Georg Ots on sündinud 21.märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal.
Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Birgit Varjun (sündinud 24. septembril 1986 Sangastes) on Eesti laulja, kes
Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, Tallinnna Riiklikus Konservatooriumis 1951a lõpetas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates1951. aastast kuni
Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia. [3; 2008, 02.02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani
käia. Praegu muidugi kahetsen, et olen raha kokku hoidnud ning tuleval aastal proovin mõnel üritusel ikkagi ära käia. 4 Läänemaal toimusid järgmised suuremad muusikaüritused: 16.02.2008 Ivo Linna ja Antti Kammiste 23.03.2008 Kirikukontsert- Turu linna segakoor 12.04.2008 Ansambel Apelsin 27.04.2008 Klaveriloomade lood 27.04.2008 Helin- Mari Arderi kontert 03.05.2008 Ansambel PS Troika 09.05.2008 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert 31.05.2008 Jaak Tuksam - Riho Sibul - Robert Jürjendal 01.06.2008-06.06.2008 C. Kreegi muusikapäevad 06.06.2008 Restart tuur 13.06.2008 Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben 20.06.2008 Smilers vs. The Sun Tuur 2008 20.06.2008 Eesti Disco "Monofans" 02.07.2008-06.07.2008 XV Vanamuusikafestival 11.07.2008 Nato Big Bandi ja Haapsalu Big Bandi kontsert 11.07.2008-13.07.2008 American Beauty Car Show 19.07
Peeter Sink rändas aastaid mööda kodumaad, mille paljudes paikades on siiani tunda tema külvitöö vilju. Olles innustatud nn allianssliikumise (nüüdse oikumeenilise liikumise eelkäija) ideaalidest, keskendus Peeter Sink vormilise külje asemel eelkõige kristliku töö sisule; ta oli heades koostöösuhetes eri kirikute ja koguduste esindajatega. Kauaaegne sõprus ühendas teda Harry Haameri, Evald Ilja, Berhard-Johannes Leibi, Edgar Rajandi, Arpad Arderi ja paljude teistega. Peeter Singi eriline tähelepanu kuulus noortetööle. Ta oli 19291932 CE liikumise ajakirja Noorte Elu vastutav toimetaja, andis 1930. aastail välja iga-aastast albumit «Jõuluõhtu», tõlkis ja mugandas välismaa vaimulikke autoreid, vahendas eesti lugejale R. Mof- fati, A. Mackay, T. Kagawa jt elulood. Peeter Sink abiellus 1. juunil 1930 tulevase helilooja Marje Gildemanniga (19101979),
Nendest kaugemad ja eksootilisemad on Angoola, Laos, USA. 5 Plaatidest on välja antud 3 kauamängivat mida mitteametlikel andmetel on müüdud üle miljoni ning 3 CD plaati. Ansambli suure populaarsuse tingib ühest küljest tugev instrumentaalne tase, teisest küljest aga IVO LINNA (sündinud1949) külgetõmbejõud. Nende lihtsad laulud olid mõistetavad laiale auditooriumile. Priit Aimla, Henno Käo, Ott Arderi eestindused ning uued tekstid olid vaimukad ja banaalsuseta. Ansambli nakatav musitseerimisrõõm ja stiilipuhas esitus ei jätnud kuulajaid ükskõikseks. Aastate möödudeski pole Rock Hoteli sära kulumisläikeks muutunud. Just seetõttu on ansambel eesti levimuusika kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hoteli muusikud on oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid, asjatundjad paljudel levimuusika stiilides, mis tõstab ansambli prestiizi. Anne Erm, raamat "Polkast rokini" 1989
6 Alendriga reisilaeva ,,Estonia". Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu. Reisilaeval ,,Estonia" laulis ta oma viimast laulu ,,Kui mind enam ei ole". Alender on avaldand rohkest heliplaate ja kassette: "Ruja", ,,Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "Pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Urmas Alender on laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingi ja omaenda laule. Säilinud on ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust ,,Flying away", mis on avaldatud T.Kurmeti albumis ,,Muusikavooluses" (Stockholm 2008). Urmas Alendrist on tehtud ka dokumentaalfilm ,,Teisel pool vett"(2003) ja autoriks Liia Sakkos. 7 RUJA Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna ,,ruja", mis oli
hoiak (näiteks loo "Tule metsa" tagamaaks on metsavendlus), kõik need olid selle ajastu jaoks väga sobivad, kui mitte ainumõeldavad. Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski sarnanesid teiste Ruja liikmete, Urmas Alenderi ja Priit Kuulbergi omadele. 7
Ansambel otsustas mängida rock'n'rolli, millele on lisatud ballade, punk'i hümne ja materjali folk'i mõjudega. Kuigi kitarri ja klaveri soolod säilisid, oli muusika päris otsekohene. Valmis palju häid lugusid, kuid siiski oli ansambli looming hilisseitsmekümnendate omast väga erinev. Parimateks selle perioodi paladeks osutusid ,,Tule Metsa" ja ,,Mr Lennon", mis oli pühendatud John Lennonile ja inglise keeles. Paljud selle aja lood olid kirjutatud luuletaja Ott Arderi poolt, kes sai grupi lähedaseks sõbraks. Ruja avaldas teise omanimelise LP 1982. aastal. Vinüülil olid selle perioodi tuntuimad lood, kuid selle aja põhihümn ,,Eile nägin ma Eestimaad" jäeti välja lüürika pärast. Punk hitt sai antud generatsiooni hümniks, kuna sisaldas väga võimsaid sõnu, olles ka ,,Laulva Revolutsiooni" alguspunktiks. 1981. aastal pidas Ruja oma kümne aasta juubelikontserti Tallinna Linnahallis, millest võtsid osa külalisesinejatena Põldroo ja teised
katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi “lapsesuiseid” luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud. Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho (instrumentaalne jazzfusion), Radar (jazzfusion) ja Ruja, aga nagu juhtus ka
lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi "lapsesuiseid" luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud. Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho (instrumentaalne
18 000. Kaasaelamine oli tohutu. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas.Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt. Publikul tekkis harjumus selle laulu ettekande ajal püsti tõusta (Seda lasid võimud sündida).) "Rahu" teksti on kirjutanud Urmas Alender, lindistusena tehti ta koos Eesti Raadio Orkestriga. 1983. a. ilmus Rujal laulik "Laulab Ruja" Ruja III perioodi lauludega, seal on noodina ka see laul olemas. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast
*loodus *lõbusad seiklused, värvikad olendid ja olukorrad *abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus Hando Runneli lasteluule *värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus *teatavas osas adresseeritud poistele *hindab sportlikkust, lapselikkust Ott Arderi lasteluule *suht nonsenss, tegelikkuses kahtlemist, mille tulemuseks on teatav pahupidisus *leidlikkus ja vabadus nähtuste seostamisel *pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist *tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev *lemmikkujund on homonüümia 21.10.14 - Folkloor ja lastekirjandus. Rahvaluule on (laste) kirjanduse läte.
kohad hispaaniakeelses maailmas.11 Rakvere Karmeli koguduse kirik asub Koidula 5. Projekti koostas arhitekt Engelhard Corjus (Korjus), hoone valmis 1933.a. Ka täna mõjub kiriku lihtne, ent ometi sümbolistlik ehituskeel meie sakraalehitiste üldise konservatiivsuse taustal värskelt. 1955-1969 teenis kogudust ja elas kirikuhoones Arpad Ader, kelle kogu pere on Eesti kultuurielus hästi tuntud. Õpetaja ise oli nimeka laulja Aleksander Arderi poeg ja ka tema Rakveres kasvanud ja õppinud poegadest said loomeinimesed luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder ja muusik Jaan Arder.12 Karmeli kogudus andis alates 1995-2008 aastani välja ka kristlikku ajakirja, mida ilmus kokku 137 numbrit. ,,Karmel on kristlik ajakiri, mis alguse saanud kaheksa aastat tagasi Rakvere Karmeli koguduse lehena, et levitada infot ja liita inimesi koguduse keskel. Ajapikku on
20 aastal, kus saates ,,Muinaslugu muusikas", kus tutvustati rock'n'roll'i eredamaid näiteid oma repertuaarist. (Erm 1989, lk 133) Nende muusika võitis paljude südamed, kuna muude, mingil märal juba küllastunud, muusikastiilide kõrval mõjus nende tehtav üllatavalt värskelt ja elutervelt. Need lihtsad laulud olid mõistetavad laiale auditooriumile. Priit Aimla, Ott Arderi ja Henno Käo eestindused ning paljudel juhtudel isegi uued tekstid olid vaimukad ja samas banaalsustesta. Nende musitseerimisrõõm ja stiilipuhas esitus ei jätnud kedagi. Ka aastate möödudes ei muutunud nende sära kulumisläikeks ning just seepärast olidki nad eesti muusikas kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hotel`i muusikud olid oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid ning asjatundjad paljudes levimuusika stiilides, mis tõstis ka ansambli prestiizi
80ndate keskel ansambliga MTJ ringi tuuritades tutvus Vilep Peeter Volkonski, Raimu Aasa, Hannes Kaljujärve ja Lembit Liivamäega. Tartus elades said sõpradeks Sass Müller, Merle Jääger, Hannes Varblane jt värvikad avaliku elu tegelased. Neid inimesi peab Vilep oma vaimumaailma kujunemisel loetud raamatute kõrval ehk peamisteks teguriteks. (Vilep 2007c). Lastekirjandusliku eeskuju ja iidolina on Vilep nimetanud Ott Arderit. Tema sõnul pani just Arderi looming teda lastekirjandusega tegelema. (Nuka 2004: 5). Vilep tunnistab, et elumere lainetel seilajana oleks ta jäänudki luuletuste perioodikas avaldajaks ja laulukirjutajaks, kui poleks kohanud oma praegust abikaasat Aulit. Ilma Auli Vilepita poleks lastekirjanikku ja luuletajat Vilepit eesti kirjanduse kaardil praegu olemas. Tema julgustamise, kiitmise ja kritiseerimise tulemusel jõudis Vilep 40. eluaasta lähenedes selgusele, et teha tuleks ainult seda, mis meeldib ja mida oskad.
Majanduskuritegude pärast pandi ta ka vangi. Ta on vähe avaldanud, kuid uusi luuletusi tuleb siiani. Rein Raud debüteerib üsna noorelt luuletajana. Jaak Jõerüüt Kirjutab jüriüdilikult. Oluline on see, et hakkas esile tõusma luuletajate laulutekstidele orienteeritus. Villu Kangur ja Ilmar Trull Ilmar Trull on investeerinud peamiselt lasteluulesse. Täiskasvanutele on aga varasemas loomingus. Peeter Volkonski ja Ott Arder Hästi palju hakatakse laulma muidugi Ott Arderi tekste. Volkonski figureerib pigem underground- ja jõukirjutajana. 80ndad/90ndad 1985 Mihhail Gorbatšov NLKP KK peasekretär 1986 nn perestroikapoliitika algus 1988 nn laulva revolutsiooni algus 1990 Glavlit likvideeritakse – kõige põhimõtteline, kas eeltsensuur toimib või ei toimi. Eeltsensuur enam 90ndast aastast ei toimi. Võib öelda, et ta enam ei toimi aastal 89. 1991 Eesti Vabariik 1992 Eesti kroon
Jääb aga vahele siberisse. Siis kirjutab ta ajaloolise triloogia ,,Mahtra sõda." Peale seda toob ta uue raamatu riiulitele ja selleks on 1 osaline ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja 3 osalise ,,Prohvaet Maltsvet"(1902 1908). Nendele järgnevad ,,Raudsed käed," ,,Lunastus," ,,Mäeküla piimamees"(1916) ja ,,Minu esimesed triibulised" Peale raamatute kirjutas ta ka näidendeid: ,,Tabamata ime"(1912) draama, Eesti kultuur euroopasse. Sellega ta Ott Arderi auhinda ta ei saanud. See inspireeris teda kirjutama uut. Selleks oli ,,Pisuhänd"(1913). See oli parem. Täpne dialoog, hea sõna kasutus, karakterid väga head. Kirjeldab esmakordselt linna miljõõd ,,Mäeküla piimamees" ,,Pisuhänd" Komöödias "Pisuhänd" on vaatluse all tõusikkodanlus nii oma majandusliku kui ka kultuuriliste ambitsioonide ja spekulatsioonidega, kusjuures tähelepanuväärne on see teos
Sellest tulenevalt oli neis kõigis “kohustuslike” instrumentidena viiul ja akordion ning enamik muusikutest mängis mitut pilli, mis võimaldas ka väikeses ansamblis kõlalist mitmekesisust saavutada. Vokalistide osa Tallinna tantsuorkestrites oli suhteliselt tagasihoidlik. Kuigi on teada, et Red Hot Ramblersis laulis 1927–28 Nikolai Kultas, kes oli 1926. aastal laulmist õppinud Tallinna Konservatooriumis A. Arderi juures, lauldes mõnda aega ka Estonia kooris (Lauri 1999: 14), ning Bi-Ba-Bo lauljaks oli samal ajal Artur Rinne, ei ole teiste orkestrite koosseisudes ega ka samade orkestrite hilisemates nimistutes lauljaid mainitud. Tõenäoliselt oli põhjuseks heli- võimenduse puudumine, milleta hääle kuuldavakstegemine oli problemaatiline. Lauljad ilmu- sid Tallinna tantsuorkestritesse uuesti 1930. aastate teisel poolel, kui kasutusele võeti ruuporid (megafonid). V
annaabi.ee 
