Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam.
kohal ooperi "Ivan Sussanin" sümfoonilises muusikas ning "Ruslan ja Ludmilla". küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit-"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid- "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne..
11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhbH0LezM · Ooperi 2.osa avamäng · Seotud Venemaa folkmuusikaga Elu tsaarile · http://www.youtube.com/watch?
samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tähtsamad teosed 3 ooperit- Sümfoonilised teosed: "Ruslan ja Ludmilla" (1842) "Ivan Sussanin" (1836) sümfooniline teos "Vürst Holmski" (1840) "Kamaarinskaja" sümfooniline teos "Valss- Laulud ja romansid fantaasia" "Lahkumine Peterburist" avamäng "Aragoonia hota" (12 romanssi) jne. avamäng "Öö Madriidis" Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Surm 1857 a. veebruaris Glinka Ta maeti Berliini surnuaiale. haigestus äkki ja suri Hauale asetati plaat, millele oli Smolenski kubermangis. kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER. Click icon to add picture
Bütsants – nende kõigi vahel vaen süvenes. - Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad (suutsid oma huvisfääris Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid oma kasumit) - Erinevad kultuurid õppisid üksteist lähemalt tundma - Edukas oli katoliku kiriku edasitung ainult Pürenee ps. Ja Läänemere regioonis § 2.4 Rekonkista Araablased olid 8. saj. (711.a.) vallutanud kogu Pürenee ps. Loodeosas olid säilinud ristiusulised riigid: Astuuria, Aragoonia, Portugal jt. Neist riikidest hakkas lähtuma rekonkista (tagasivallutus). Püüti laiendada oma võimu lõunasuunas, kus sagedased trooni- ja sisetülid (kalifaadis). Rekonkista oli ususõda. Rekonkista käigus kujunesid hispaanlaste rahvuslikud iseloomujooned: rüütlimeelsus ja ususallimatus. Aastasadu kestnud võitluse järel tõrjuti araablased Pürenee ps. Peaaegu välja. Astuuriast lähtunud tagasivallutatud
rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Tuntumad teosed 3 ooperit: "Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist" Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja" "Valss fantaasia" avamäng "Aragoonia hota" avamäng "Öö Madriidis" 1. Ivan Sussanin http://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 2. ValssFantaasia http://www.youtube.com/watch?v=mdNMsUFnL9c Kasutatud kirjandus 1.http://0.s.cdn2.semplicewebsites.com/photos/composers/large_132.jpg 2.http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=68:mihhailivanovit glinka&catid=3:konspektid&Itemid=5 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Glinka 4.http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSqMUaOwKKsHNT
Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss- fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. 15.veebruar 1857 Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele oli kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER.
Aastatel 1518-1529 teostas ta figuurid Niguliste kiriku Püha Antooniuse tiibaltari tiibade välisküljele. Sten Karling on lugenud Michel Sittowi tööks Tallinnas Mustpääde vennaskonna Püha Luutsia legendi meistri Brüggest Toodud Maarja altarile ühe sonaatori juurdemaalitud portreed. Meister Michel Sittowi teistest töödest asub Henry VII portree Rahvuslikus Portreede Galeriis Londonis. Isabella tütre Aragoonia Katariina portree Viini Kunstiajaloolised Muuseumis, Aragoonia Katariina Maarja Magdaleena Detroidi Kunstimuuseumis, Christian II Riiklikus Muuseumis Kopenhaagenis, Maarja lapsega Budapesti Kunstimuuseumis, Munga portree Metropolitani Muuseumis New Yorgis. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl
Venemaa esimene ooper "Ivan Sussanin" esialgse pealkirjaga "Elu tsaari eest"(Vene klassikalise muusika tähtteos). Kahe aasta pärast kirjutab ooperi "Ruslan ja Ljudmilla", millega ta ise on väga rahul, kuid seda vastu ei võetud nii, nagu esimest. Glinka otsustas peale seda Venemaalt ära minna. Kõigepealt suundub Pariisi, sealt Hispaaniasse, Saksamaale ja Berliinis ta sureb. Muusikalist haridust tal polnud, õppis teistelt heliloojatelt. Orkestriteos "Aragoonia Jota" ja "Öö Madriidis". "Kamaarniskaja" väga populaarne teos, kasutas kahte rahvalaulu. Võimas rühm Võimas rühm - pooldasid iseõppimist, mitte muusikute käe all muusikalise hariduse omandamist. Liikmed olid need, kelle hobiks oli tegeleda muusikaga vabal ajal - see polnud nende elukutse. Liikemd: looja-Mili Balakiev-elukutselt matemaatik, muusikas pianist ja dirigent. Aleksandr Borodin- meditsiinikeemik. Modest Mussovski- elukutselt sõjaväeohvitser
Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A. Borodin o oper "Vürst Igor " e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus
Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vastuoluline. Al 20-test viibis palju W-eur, kuna tema kodumaal võeti loomingut vastu kriitil. Suri 1857 Berliinis. Maeti ümber Venemaale. Looming: lähtus vanemast vene rahvamuus-st, eriti bõliinadest. Loomingusse kuulub 2 ooperit ("Ruslam ja Ludmilla"). Instr muus: "Kamaarinskaja", "Valss-fantaasia", Hisp reisi muljetel valminud avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Pani aluse Vene rahvusl muus.koolkonnale. "Võimas rühm": 1859 asut Vene Muusikaühing-eesm propageerida vene helil teoseid. 1862 asut Peterb Konservatoorium. Nende asutuste rajaja oli Vene helil A. Rubinstein. 19.saj 50-te lõpul tekkis muus.huviliste rühm, keda hakati kutsuma "V. Rühmaks". Sinna kuulusid M. Balakirev (matemaatik), C. Cui (sõjaväelane), M. Mussorgski (sõjaväel.), N. Rimski- Korsakov (mereväelane)
hispaania rahvamuusikaga, õppis seda tundma, kirjutades üles meloodiaid, rütme jms. Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal. Looming: 2 ooperit: “Elu tsaari eest“ ehk „Ivan Sussanin” (1836) – ajalooline ooper, “Ruslan ja Ljudmilla” (1842) – muinasjutuline ooper kangelastest ja võluritest, Puškini samanimelise poeemi põhjal. Sümfoonilised teosed: 2 Hispaania avamängu “Aragoonia jota” ja “Öö Madriidis”. “Kamarinskaja” (1848) – orkestriteos, mille aluseks on 2 vene rahvaviisi: lüüriline pulmalaul ja temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss- fantaasia” – esimene valss vene sümfoonilises muusikas. Kammermuusikat: sonaat aldile ja klaverile, “Pateetiline trio”, klaverile variatsioonid ja miniatuurid. Kokku üle 70 romansi, laulutsükkel “Hüvastijätt Peterburiga”.
Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja pärandada. Vene õigeusus tsölibaadinõuet ei ole, luterluses see kaotatakse. Anglikaani kirikus kaotati tsölibaat ei ole nii palju vara, et saaks laiali tassida. Canterbury Inglise peapiiskopi residents, religioosne keskus. Inglise kiriku pea on formaalselt Elizabeth II, tegelikult on tähtsam Canterbury peapiiskop. 2. Anne Boleyn 1502 sündis, 1533 Henry VIII lahutab Aragoonia Catherine'st ja abiellub Anne Boleyniga. 1536 Anne Boleyn hukati. Henry VIII on nüüd poissmees. Thomas Morus (More) Elas 1478 1535. Oli utopist, 1518 kirjutas "Utoopia". Läks Henry VIII tülli. 1. Ta oli abielulahutuse vastu. 2. ei ole õige kuulutada ennast kiriku peaks. 3. Thomas Morus nägi ette kloostrite likvideerimist. 1536 39 tegeleti kloostrite likvideerimisega. Suuri kloostrikomplekse likvideeriti 800, allharusid 3000.
silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperid "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümfooniline teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. Kodumaale naasnud, kirjutas Glinka patriootilise ooperi ´´Ivan Sussanin´´ (algselt ´´Elu tsaari eest´´, 1836), mida iseloomustavad sümfooniline arendus ja monumentaalsed kooristseenid. Selle Peterburi esietendust 9.12.1836 peetakse vene rahvusliku ooperi alguseks. Muinasjutuaineline ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´ (1842, esietendus 1954) jätkas sama laadi
said hoida. Kui arreteeritu ei pakkunud inkvisiitoritele erilist huvi või ta polnud eriti varakas, siis langetati otsust tema kohta kiiremini.17 2.2.2 Ülekuulamine ja piinamine Inkvisitsiooniprotseduuri üheks osaks oli ülekuulamine, kus taheti saavutada süüdistatava ülestunnistus, järelikult ka tema loobumine ketserlusest ja leppimine kirikuga. Ülestunnistuse kättesaamine süüdistavatelt oli inkvisitsiooniprotsessi põhiülesanne. Aragoonia inkvisiitor Nicolás Eymeric õpetab: ,, Kuigi ilmalikes asjades ei pruugi süüdistatav enese vastu tunnistusi anda, samuti võib ta jätta avalikuks toomata faktid, mis võiksid tõendada tema süüd, siis ketserluse asjades selline kohustus eksisteerib"18 16 H. Ch. Lea. The Inquisition in the Spanish Dependencies. New York, 1908 17 J.Grigulevits. Op.cit. lk. 117-119 18 N.Eymeric. Le Manuel del Inquisiteurs à l'usage des Inquisitions d'Espagne et de Portugal. On abrigé de
saj. hilisematele vene heliloojatele. Glinka loomingu rahvuslikkus avaldub nii helikeeles (side folklooriga) kui ainestikus. Looming ei ole suur. Tähtsamad zanrid : romansid (umbes 70, sealhulgas tsükkel ,,Lahkumine Peterburist"), kaks ooperit ajalooline ,,Elu tsaari eest" (,,Ivan Susssanin") 1836 ja muinasjutulis-eepiline ,,Ruslan ja Ludmilla" (1842), üheosalised sümfoonilised teosed ,,Kamarinskaja" (fantaasia kahele vene teemale), sümfoonilised avamängud ,,Aragoonia jota" ja ,,Öö Madriidis", mõlemas kasutanud hispaania rahvamuusika intonatsione ja rütme. Aleksandr Dargomõzski (1813-1869) Glinka kaasaegne ja samas avaldas mõju järgnevale põlvkonnale nn. ,,Võimsale rühmale". Ennekõike vokaalhelilooja. Loomingu suurema osa moodustavad romansid ja laulud. Varastes vokaalteostes domineerib meloodilisus, tundeküllus (,,Mul on kurb", ,,Igav ja kurb" jne.), hilisem looming retsitatiivne (,,Mölder", ,,Vana kapral", ,,Titulaarnõunik", "Ussike")
de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = “koodeks; privileeg” kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo – seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) “poeg” port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem) Vanahispaania periood kuni 14. saj. Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d’Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, kelmiromaan jne. Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) – Antonio de Nebríja Grammática castellana 16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a
Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj. Hispaanlase (Lääne-Euroopa maades ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas). 99% rahvastikust on katoliiklased
Kaasaegse diplomaatia sünd 13. - 14. sajandi Põhja-Itaalia linnriikides (Milaano,Toskaana,Veneetsia) Milaano hertsog Francesco I Sforza (1401 1466) esimesed püsivad saatkonnad Põhja Itaalias, et tasakaalustada diplomaatia abil Prantsusmaa sõjalis-poliitilisi ambitsioone. Diplomaatiliste esindajate volikiri ja selle esitamine vastuvõtva riigi valitsejale. 1455- Milaano saadab oma püsiesindaja Prantsusmaa õukonna juurde. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1487 - Aragoonia ja Kastiilia (Hispaania) saadavad saadiku Inglise õukonna juurde. 16. sajandi lõpuks muutub püsivate esindajate vahetamine normiks, v.a.nt. Püha Rooma keiser. Burgundia hertsog Philippe Hea (1396 1467) ajal kehtestatakse Burgundia õukonnas rangealluvusjärjekord ning tseremooniad. Varauusaegsete territoriaalriikide kujunemise ja keskvõimu tugevnemisega ühtlustatakse nii diplomaatias kui protokollis ja etiketis kehtinud reegleid. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
Arenes Anjou ja Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka
17. 18. saj. grammatikad ja arutlused keele üle (Vaugelas' Remarques 1647) Prantsuse Akadeemia (asutati 1634. a.)- eesmärgiks sõnaraamatu ja grammaika koostamine Hispaania keel (kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) "poeg" port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem) Vanahispaania periood kuni 14. saj. Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d'Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, kelmiromaan jne. Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) Antonio de Nebríja Grammática castellana 16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a
RENESSANSS EESTIS Michel Sittow ● Isa Madalmaade või saksa päritolu maalija ja puunikerdaja Tallinnas; ● Esimesed õpetused sai isalt; ● 1848. aastal sõitis kunsti õppima Brüggesse, mis oli õlimaalide poolest kuulus (J. van Eyck); ● 1492.-1504. aastal Hispaanias kuninganna Isabella teenistuses; ● 1506. aastal Tallinnas pärandivaidluste pärast, kuid lahkus 1514. aastal Taani kuninga Christian II kutsel; Aragoonia Katariina portree, umbes 1515. aasta Virginia kroonimine, 1946.-1504. aasta Christian II portree, 1514. aastal Henry VII portree Pieta Diego de Guevara, 1517. aasta Arent Passer ● Hollandi päritolu kujur ja arhitekt; ● 1589.-1637. aastal tsunftimeister Tallinnas; ● Töötas ka Haapsalus; ● Maetud Oleviste kirikusse
Arenes Anjou ja Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni
teos tervikuna lõpeb ka sellega. Kuna maise armastuse katsed äpardusid, võis viidata see sellele, et vaimne armastus on olulisem. Karjanaiste laulud- serranilla. 14. sajandi Hispaania suurimad kirjanikud: Juan Manuel, Juan Ruiz. 15. sajand Hispaania kirjanduses Kaks tähtsamat luuletajat sel ajal. Marques de Santillana ja Jorge Manrique 15. sajand oli üsna otsustav enne Hispaania ühendamist. Ühendamine oli 1478.aastal (Aragoonia ja Kastiilia ühendati) Enne seda olid tugevad pinged ja vastuolud. Santillana kuulus aadlisuguvõssa. 15.sajandi esimese poole kirjanik eelkõige. Tugevalt humanistlike huvidega, tunneb huvi antiigi vastu ja saab sealt mõjutusi. Tugevad antiigi mõjutused hakkavad tulema Itaaliast ka Hispaaniasse. Kellelegi läkitatud kirjas räägib ta poeetilistest stiilidest. Räägib ülevast (antiik), keskmisest (omakeelne luule, mis jäljendab antiigi eeskujusid) ja madalast (rahvalik luule) luulest
Selle tulemuselt oli Euroopas kaks paavsti. Lõpuks suutis Konstanzi kirikukogu kiriku taas ühendada. Konstanzi kirikukogu algatas aga uue ketserluse vastu võitlemise (mitte kattarluse vaid rahvusliku ketserluse). Jan Husi hukkamine algatas nn hussiitide sõjad. Hoolimata oma ühtsuse taastamisest paavstivõim enam oma endist võimu ei suutnud taastada. Itaalia oli poliitiliselt killustunud, Sitsiilia oli Hispaania käes, Napoli ümbrus lõuna Itaalias läks samuti hispaania Aragoonia dünastia käes, Kesk Itaalia oli Kiriku käes. Põhja ja Kesk Itaalia linnriigid hakkasid väikeste naabrite arvelt suurenema ning kujunesid välja monarhiad. Renessanss sai alguse 14saj: Esimene renessansi autor oli Dante, suured autorid olid ka Petrarca ja Bocaccio. Machiavelli erinevalt enamusest renessansi autoritest oli tema pigem pessimistlik, ta kahtles inimese täiuslikkuses. Tema kirjutas lisaks Firenze ajaloole ka raamatu ,,Vürst" millest sai alguse machiavellism
a. märtsis võttis poolelijäänud töö uuesti käsile. Ent valu ja lein saatsid teda nüüdki. Ootamatult lahkus elavate hulgast tema sõber ja kaasautor S. Cammarano ning liberto lõpetas L. E. Bardare. A. Gutierrezi draama kujutab endast romantilist, kangelaste saatuste kaudu peegelduva vabadusideega, ent seejuures poliitilise teravuseta teost, mille osalt ajaloolises, osalt vaba käsitlusega faabulas jääb kajastatava epohhi atmosfäär küllaltki veenvalt kõlama. Aragoonia trooni pretendendi, rüütliseisusest don Manrice kokkupõrge krahv di Luna ja katoliku kirikuga seostub vaba isiksuse ning keskaja julmade seaduste vahelise konfliktiga. Keerukat armuintriigi iseloomustab segaste ja fantastiliste sündmuste ahelik. Teades, et tsensor don Manrice armastaua Leonore häbitust teost nunnatõotuse murdmisest segadusse satub, otsustas Verdi ooperi lüürilist liini lihtsustada. Mitmed stseenid jäeti välja ning pearõhk asetati
Uhke pulmapidu. 3) Corpese laul - Cidi väimehed olid kehkenpüksid ja ilutsejad. Nende üle visati nalja, seega nad otsustasid solvangute eest kätte maksta. Ratsutavad oma suguseltsi juurde. Jõudnud Corpese metsa, nüpeldasid nad oma naised (Cidi tütred) läbi, köitsid puu külge ja jätsid surema. Cidi saadetud usaldusisik päästab naised. Cid nõuab õiglust ja kaasavara tagasi. Võideldakse turniiril. Võidu pälvivad Cidi võitlejad. Kuningas annab tütardele uued mehed: Aragoonia ja Navarra printsid. See on hea lahendus. Laul lõppeb Cidi ülistamisega. Laulus on maha vaikitud Cidi julmus, temast räägitakse kui inimlikust ja armastavast pereisast. „Cidis“ on vähem vägivalda, võitlust, see on lihtsam ja tagasihoidlikum. Kujutatakse rahvakangelasena, praktilise valitsejana. Saksa kangelaslaulud Kõige hilisem, 12.-13. sajandil üles tähendatud. „Nibelungide laul“ Läheb lugudega kõige kaugemale, sugukondlikku aega. Sarnaneb Muinas-Skandinaavia lugudega
annaabi.ee 
