Islam ja kalifaat. Mõisted 1. Araabia rändkarjakasvatajad - beduiinid 2. Jumala saadik ja sõnumitooja, Muhamedi tiitel - prohvet 3. Araablasest prohveti Muhamedi rajatud usk - islam 4. Islami järgija - moslem 5. Prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kalifaadi ehk islamiriigi kõrgeim juht - kaliif 6. Islami usuõpetuses püha sõda usu kaitseks, relvavõitlus uskmatutega - džihaad Islami kultuur Mõisted 1. Islamiusuliste palvepaik - Mošee 2. Mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse - minarett 3. Islamiusuliste vaimulik, juhatab mošees ühispalvust - imaam 4. Islami pühakiri-koraan
Meresõitja. Bartolomeu Diaz o Suvi 1486 dets. 1487 võttis ette mereretke Aafrika lõunatipuni ning nimetas selle Tormide Neemeks. Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem. Jõudes Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni tegi Bartolomeu Diaz kindlaks, et sealtkaudu ümber Aafrika neeme on võimalik Indiasse jõuda. Vasco da Gama o 1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots, kes järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse. Tagasi pöördus sealt vürtside ja kalliskividega. 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55. o Vasco da Gama sooritas teisigi merereise ning vana mehena saadeti ta Indiasse asekuberneriks. 1948 asus Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspeditsioon Vasco da Gama juhtimisel.
Antillid, Puerto Rico ja Jamaica, Venezuela ranniku. 12. Tordesillase leping seisnes selles, et kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. 13. Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga. 14. Vasco da Gama merereis Indiasse. Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498.a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast jõudis da Gama vürtsilaadungiga tagasi koju. Vürtsikaubandusest sai Portugali monopol. 1. Magalhaesi reisi eesmärk oli leida läänetee Indiasse ja Vürtsisaarteni. 1519.a. alustas ta oma reisi Hispaaniast Sanlucari sadamast, ületati Atlandi ookean, sõideti piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunasse, kuni leiti
1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks. Hiljem hakkas sakslane Martin Waldseemüller Lõuna Ameerika idaosa nimetama A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole. 5. VASCO DA GAMA MEREREIS 1497.a juulis asus Vasco da Gama juhtimisel Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspaditsioon. 5 kuud hiljem sõideti ümber Aafrika lõunatipu. Araablasest teejuhiga jõuti 1498. a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast saabus, olles 2 laeva kaotanud, ta vürtsilaadungiga koju tagasi. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse Sunda ja Moluki saartele, kust vürtsid toimetati vahejaama (Goasse) ja sealt edasi Euroopasse. Vürtsikaubamdusest indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti väga suuri kasumeid. 6. MAGALHAESI MEREREIS Algas Hispaaniast Sanlucari sadamast 20. septembril 1519. a. Ekspeditsioon koosnes 5st laevast ja 253
kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse eden emine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 14. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed Maa-alused kalmistud Kangurkalmed Varased tarandkalmed 15. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinna 16. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused. 17. Missugused olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga 9.-11. saj? Kuni 11. sajandi alguseni olid Eesti ala ja Vana-Vene riigi suhted rahumeelsed. 18
õpetusele, mida omistatakse Egiptuse jumalale Thothile. Neid õpetusi järgides kasutasid arstid ravimitena värvilisi võideid ja salve ning sooritasid protseduure tervendavat tooni värvitud seintega ruumides. Esimesel sajandil kirjutas Rooma arst Aulus Cornelius Celsus värvide ravivast toimest , kuid kristluse levides hakati neid ürgsid tarkusi seostama paganlike uskumustega ning kirik keelustas need. 9. sajandil süstematiseeris lääne meditsiini isa Hippokrates õpetused araablasest arst Avicenna. Ta kirjeldas värve nii haiguse sümptomina kui ka ravivahendina. 18. sajandil huvitusid teadlased ja filosoofid eelkoige meteriaalsest maailmast ning nõudsid teaduslikelt teooriatelt nähtavaid tõestusi. Arstiteadus keskendus kehaliste vaevuste ravile, millega kaasnes kirurgia ja arstirohtude arendamine, selle tulemusena kadusid käibelt vaimsele tervisele ja hingele suunatud varjatumad ravimeetodid. Värviteraapia tõusis taas esile 19. sajandi lõpul
tarandkalmeid. Varased tarandkalmed kivikalme, mis on nelinurkne, piklik ja madala kivimüüriga piiratud tarand. Pikkus tavaliselt kuni 60m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili.
Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad – see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte.
Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte.
Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte.
maailma vahekorra. Ta ei "liiguta" mitte ainult don Quijote ja Sancho sisemusi, vaid paneb tegelased - teispool romaani seiklust - liikuma nii ühelt jutustustasandilt teisele (romaani "sees") kui ka juhib nad romaanist "välja", ühelt poolt ajatusse minevikku, müüti, teiselt poolt romaani lugeja füüsilisse kaasaega. "Don Quijote" kunstilise struktuuri originaalsus väljendub aga milleski enamas. Nimelt selles, et Cervantes asetab enda ja teose vahele veel ühe jutustaja, araablasest krooniku Cide Hamete Benengeli. "Don Quijote", nagu ta väidab, on üksnes Benengeli loo hispaaniakeelne tõlge. Vähe sellest: autor annab mitmeti mõista, et don Quijote loost eksisteerib veel teisigi variante ning et romaani algusotsa annabki ta edasi ühe seesuguse (Benengeli loost ebatäpsema) versiooni kaudu. Lugeja märkab imestusega, et loos tervikuna on palju udusust, isegi kangelase nimest pole teada, kas see tõeluses oli Quijada, Quesada või Quijana.
Pääs India ookeanini./1487-1488/ · Juudi päritolu Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus läks Hispaania kuningakoja toel otsima teed Indiasse 12. oktoober 1492 jõuti Bahama saarestikku, tähistatakse Ameerika avastamise päeva ise arvasid nad, et see on India. Praegu on selle koha nimi Lääne-India saarestik. · Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 aasta 20. mail. araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse jõudes /India edelarannikul/ · Esimene ümbermaailmareis 1519 1522 Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Astrolaab üsna täpselt sai määrata laiuskraade, pikkuskraade aga veel mitte. vaja oleks olnud täpsemat ajamõõtmist, seda aga ei suudetud veel. Brasiilia nimi puid nimetati ,,braxili´teks"
veekandjatelt, vaesemad tõid seda purskkaevudest. · Renoir suri 1919. aastal. · Abielulahutus sai seaduslikuks. · Auguste'i lapsepõlveaegne korter oli nagu väike karbike. Sealt pages ta tänavale. · Collettes Cagnes'i lähedal asuv tali, mille Renoir ostis vanas eas. Renoir suri seal. · Oliivipuude vari: lillakasroosa, muutuv, särav, täis elu ja rõõmu. · Auguste'is oli veidi vanast araablasest ja palju prantsuse talumehest, ainult selle vahega, et tema nahk oli säilitanud noorusliku jume, sest ta töötas alati varjus, et hoiduda päikse vastuhelgist lõuendil. · Silmad olid helepruunid, kollaka varjundiga, nägemine terav. · Käed deformeerunud - reuma oli kõveraks painutanud liigesed: surunud pöidla vastu peopesa, ülejäänud sõrmed randme suunas. · Ta pidas end maalikunsti töömeheks, kustutas sõnavarast sõna ,,kunstnik".
rannikuala Eesti rand oma saarte ja jõgedega. Kas mõni neist Eesti randade jõgedest jõudis Ptolemaiose Sarmaatia kaardile mingite temani jõudnud kuulduste tõttu või on põhjapoolsed jõed Ptolemaiose fantaasia vili, jääb meile teadmata. Kõigi ebakindlate asjade juures on siiski ka asju, milles võime kindlad olla. Nimelt võime väita, et Skandinaaviast ei teatud Ptolemaiose ajal praktiliselt mitte midagi ning tuhat aastat hiljemgi teadis araablasest geograaf al-Idrisi Skandinaaviast veel õige vähe. Suure kreeklase kaartidega tutvudes saab selgeks, et tookordsetele tsiviliseeritud rahvastele tuntud maailm, oikumeen lõppes soome sugu rahvaste, finnide (kes esinevad ka Ptolemaiose kaardil ära toodud rahvaste hulgas, kuid näidatuna Visla ja Neemeni vahel) asualadega Sarmaatia ookeani lõunarannikul Ruboni jõest põhja pool. Seega siis need alad, kus meie tänapäeval elame. Kokkuvõte
Indiasse. 1486-1487 tegi B.Diaz kindlaks, et ümber Aafrika mandri sõites on võimalik jõuda Indiasse. Ameerika avastamine: Ameerika avastaja kolumbus aastal 1492. Asus teele kolme laevaga portugalist. Otsis teed indiasse, ameerikasse jõudes arvas et ongi indias. Pidi valitsusega tõsiseid läbirääkimisi pidama et reisi korraldada.Indiasse viiva meretee avastamine: Vasco de gama juhtimisel asus 1497 lissabonist 4 laevaline ekspeditsioon teele. 1498 jõuti indiasse. Tänu araablasest lootsile kes tundis rannikut hästi. Sõideti umber aafrika lõunatipu. Brasiilia avastamine ja ameerika nimesaamine: Ameerika sai nime itaalia maadeuurija amerigo Vespucci nime järgi kes uuris uut maailmaosa 16 saj algul. Brasiilia avastas pedro alvares cabral kes ei teadnud varasematest retkedest midagi ja kuulutas maa portugali valduseks.Esimene ümbermaailma reis: Esimese ümbermaailma reisi tegi läbi fernao de magalhäes
o Kohe algas sõda naaberriikidega, kes võideti järjest 10 kuuga. Iisrael ei sõdinud kõikidel rinnetel sama intensiivsusega, selle asemel koondati jõude ühes paigas ja taganeti teises. o Palestiinlastest tsiviilelanike aeti massiliselt sõja ajal minema, lootuses vältida viienda kolonni teket. o Rääkida võib kuni 900 000 minema aetud araablasest, kellest paljud elevad praeguseni põgenikelaagrites. o Seda kõike tolereeriti, kuna Läänemaailm tundis süüd Holokausti eest. Seeläbi toodi kahju tagakiusatud araablastele. Juutidel õnnestus 1948 võimu haaramine, sest o juba aastaid oldi seal võimuorganeid ja institutsioone loonud, mis kohe peale brittide lahkumist rakendusid
tegelased - teispool romaani seiklust - liikuma nii ühelt jutustustasandilt teisele (romaani "sees") kui ka juhib nad romaanist "välja", ühelt poolt ajatusse minevikku, müüti, teiselt poolt romaani lugeja füüsilisse kaasaega. "Don Quijote" kunstilise struktuuri originaalsus väljendub aga milleski enamas. Nimelt selles, et Cervantes asetab enda ja teose vahele veel ühe jutustaja, araablasest krooniku Cide Hamete Benengeli. "Don Quijote", nagu ta väidab, on üksnes Benengeli loo hispaaniakeelne tõlge. Vähe sellest: autor annab mitmeti mõista, et don Quijote loost eksisteerib veel teisigi variante ning et romaani algusotsa annabki ta edasi ühe seesuguse (Benengeli loost ebatäpsema) versiooni kaudu. Lugeja märkab imestusega, et loos tervikuna on palju udusust, isegi kangelase nimest pole teada, kas see tõeluses oli
mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, ehkki toonased meresõitjad uskusid, et nad olid jõudnud Indiasse. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 20. Mail 1498 araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Hispaanlased said aru, et nemad poel siiski veel Indiasse jõudnud ning arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, ütles välja Itaalia georaaf Amerigo Vespucci. Tema järgi sai nimeks uus maner Ameerika. Edasi asuti otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika. Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes, Hispaania teenistuses olnud Portugaallane
1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina. Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik. India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Ameerika avastamine. Hispaania kuningakoda tahtis leida tee Indiasse, ettepanek meresõitja Christoph Kolumbusele. Jõudis Guananhani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse
Sellel reisil avastas Kolubus. Bahama saared, Kuuba põhjaranniku, Haiti. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmes. Vasco da Gama Portugali meresõitja. · Avastas meretee Indiasse, jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut. · 20. mail 1498. jõudis ta araablasest lootsi abil Calicuti sadamasse India edelarannikul. Fernao de Magalhaes Hispaania teenistuses olnud portugallane. · Magalheasi juhtimisel sai 1519 1522 teoks esimene ümbermaailmareis. · Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. · Teele läks viis laeva, millest tagasi jõudis üks: Filipiinidel hukkus Magalhaes, Hispaaniasse jõudis tagasi 18 meremeest Elcano juhtimisel. Teised maadeavastused:
Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta. `Jutustus möödunud aegadest' - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor. Tzuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tzudskoje osero - Peipsi järv). 1 Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism. Eestlaste jumalad olid: Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale). Uku Tõnn - pärnu- ja viljandimaal. Pekko - Settudel 1154 - Araablasest geograaf al-Idris märkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti. MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227 Lääne euroopas ja venemaal valitses ristiusk (katolik läänes ja õigeusk idas). Ainsateks paganateks olid baltimere hõimud. Eesti alal üritati ristimist teosteda nii Saksa kui ka Vene ristivägede poolt.
saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi, jõudes ka Ameerika mandrialale. India meretee avastajaks eurooplastele sai hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Avastusretked jätkusid ka Ameerika kontinendil. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Giovanni Caboto Labradori või Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane Pedro Alvarez Cabral teel Indiasse kirdetuulte ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule
annaabi.ee 
