erinev). Ravi Kui inimene esmakordselt haigestub, siis harilikult teda ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis. Skisofreeniat tuntakse küll ravitava haikusena, kuid siiani pole leitud ühtegi ravimit või ravimisviisi, mis raviks skisofreeniat täielikult(leevendab). Skisofreenia kontrollimiseks on välja töötatud erinevaid ravimeid. Siiani neist kõige efektiivsemad on atüüpilised antipsühhootikumid. Ravimid ja nende ajalugu Ravimite-eelne periood(1911-1950) - Efektiivsete ravimite puudusel kasutati raviks jämedakoelist elektrisokiteraapia vormi. See küll vähendas psühhootilisi sümptomeid, kuid tekitas kõrget palavikku ja krampe. Kasutati ka insuliiniteraapiat(funkt. ajurakkude vähendamine) ja lobotoomiatemotsioone Tüüpilised antipsühhootikumid (1950-1960)- Kasutatakse ka praegu. Leevendavad positiivseid sümptomeid, kuid mõjujõud negatiivsete ja kognitiivsete sümptoimite
bensodiasepiinide üledoosi korral)? Bensodiasepiinide toimet on võimalik kõrvaldada Flumaseniiliga. Manustamise järgselt võib tekkida iiveldus, ärevus, krambid. Tuleb jälgida uue sedatatsiooni ja hüpoventilatsiooni teket. 11. Millise neurotransmitteri liigne kogus põhjustab inimesel psühhootilisi sümptomeid? Psühhootiliste sümptomite teke on seletatud neurotransmitter dopamiini tasakaalu häiretega ajus. 12. Millise toimemehhanismiga kõrvaldavad antipsühhootikumid peamiselt psühhootilisi sümptome? Antipsühhootikumid on dopamiini retseptorite antagonistid. Nad blokeerivad kõik D2 retseptorid ning sellest tulenevalt parkinsolismi-laadsed kõrvaltoimed (tõmbulsed). 13. Kuidas klassifitseeritakse antipsühhootikume ja milliseid sümptome need peamiselt kõrvaldavad? I pk neuroleptikumid – kiireim efekt ägeda psühhoosi kõrval. II pk neuroleptikumid – toimivad nii psühhoosi kui ka depressiooni, vaenulikkuse korral. 14
teraapiad. Ravi keskendub nüüdisajal haiguse asemel inimesele endale ja põhineb antipsühootikumidena tuntud ravimite ja muude teraapiate kombinatsioonil. Antipsühhootiline ravi Antipsühhootiline ravi aitab mitmete skisofreeniaga seostatud sümptomitega (hallutsionatsioonid, mõtlemishäired jm) kõige paremini toime tulla. Kuna kasutusel on suur hulk vastavaid antipsühhootikume, tuleb sul enda jaoks tõhusaima ravimi leidmiseks sageli mitut ravimit katsetada. Tüüpilised antipsühhootikumid on kasutusel alates 1950-ndatest aastatest. Nende ülesandeks on dopamiini retseptorite blokeerimine ajus. + võimaldavad hallutsinatsioone, pettekujutlusi ja paranoiat efektiivselt kontrolli all hoida. - skisofreenia neg sümptomitele avaldavad piiratud mõju. Võimalike ebameeldivate kõrvaltoimete hulgas täheldatakse kontrollimatuid liigutusi, suu kuivamist ja üleväsimust. Atüüpilised antipsühhootikumid
Eestis on seks puhuks vastu võetud psühhiaatriaseadus, et kui inimene oma häire tõttu on muutunud ohtlikuks endale või teistele, siis rakendatakse tema puhul tahtest olenematut haiglaravi, kuigi üldjuhul pole skisofreenik ohtlik ega vägivaldne. Põhiliseks raviks on nii ravimid kui ka psühhoteraapia. Oluline on ravijate, arstide, psühholoogide koostöö haigestunu ja tema perekonnaga. Kasutatakse ravimeid, mida nimetatakse antipsühootikumideks(nt haloperidool). Tüüpilised antipsühhootikumid toimivad eelkõige positiivsetele sümptomitele. kahjuks on neil palju kõrvalmõjusid: lihaste kramplik kokkutõmme, tahtmatud liigutused või hoopis tardumus, tuleb ette ka suukuivust ja tugevat unisust. Atüüpilised antipsühhootikumid on teine grupp ravimeid, mis aitavad leevendada mõtlemis- ning tajumis-häireid (positiivsed sümptomid), aga parandavad ka meeleolu ja tõstavad haige aktiivsust ehk leevendavad ka negatiivseid sümptomeid. Kõrvaltoimed on ka atüüpilistel
Paha reis tugev ärevus, depressioon, suitsidaalsed mõtted Pole kirjeldatud surmajuhtumeid üledoseerimisest. Esinenud õnnetusjuhtumeid ja enesetappe. Flashback Osadel LSD kasutajatel võivad kuid ja aastaid pärast kasutamist esineda episoodilised nägemishäired, mis meenutavad varasemaid reise. Esinevad värvi sähvatused, geomeetrilised pseudohallutsinatsioonid ja järelkujutised. Teket soodustavad stress, kurnatus, hämar keskkond, antipsühhootikumid ja ärevus. Sõltuvus, tolerantsus, võõrutusnähud Sage kasutamine ei ole tavaline, tolerantsust tavaliselt ei teki. Ei ole kirjeldatud võõrutusnähte. LSD sõltuvuse farmakoloogiline ravi Pahade reiside (bad trips) ravis kasutatakse diasepaami (20 mg suukaudselt). Antipsühhootikumid võivad seisundit raskendada. Meskaliin Meskaliin Peyote kaktuses (Lophophora Williamsi) sisalduv aine Sarnaselt LSDle põhjustab nägemis-, haistmis- ja muid meelepetteid. Võib
(vanilje, maitsestamata), kaerahelbed, mahlapulk; mitte süüa vähemalt tunni jooksul peale keemiaravi saamist; süüa ja juua aeglaselt; lasta toitu endale valmistada. Farmakoloogiline: 5HT3 antagonistid: ondansetroon, granisetroon Neurokiniini retseptori antagonistid: fosaprepitant, aprepitant Glükokortikosteroidid: deksametasoon Alternatiivid: dopamiiniretseptorite antagonistid (metoklopramiid); bensodiasepiinid; antipsühhootikumid. 12. Milliseid ravimeid vähivastaste ravimite põhjustatud iivelduse ja oksendamise vastu kasutada saab ja mis on nende puudused ning kõrvaltoimed? Millal peaks patsient pöörduma õe või arsti poole iivelduse ja oksendamise esinemisel? 5HT3 agonistide kõrvaltoimed: nõrk peavalu, väsimus, kõhukinnisus. Neurokiniini retseptori antagonistid kõrvaltoimed: nõrk peavalu, väsimus, kõhukinnisus, düspepsia, maksa transaminaaside tõus.
Psühhofarmakoloogia Peamised ravimid Antipsühhootikumid Dopamiini antagonistid Peamine põhjus psühootilistele häiretele on dopamiini üleküllus Tüüpilised (vanemad, ainult D2 antagonist): o Kõrge võimsusega – haloperidool (haldol) o Madala võimsusega – klorpromasiin (torasiin) o Sobivad akuutseks raviks o Ei eelistata pikaajaliseks raviks, kuna toovad kaasa ekstrapüramidaalsed sümptomid (liikumisega seotud sümptomid peamiselt; seotudka treemor, pehme kõne, akatiisia, düstoonia, ärevus, stress, paranoia ja bradifreenia) o Manustamisel jälgida kõrvalnähtusid: Akuutne düstoonia e. erinevate lihasgruppide tõmblused kehas; ilmneb tundide või päevade jooksul peale manustamist Akatiisia e. rahutus ja treemorid; ilmub kuude jooksul Tardiivne düskineesi...
Kõrvaltoimed: Füüsiline/vaimne sõltuvus, tolerantsuse areng, kõhukinnisus, hinagmise allasurumine, mioos, sedatsioon, eufooria (iiveldus, oksendamine), köha, sügelus, veresoonte laienemine. 17. Opioidide olulisemad koostoimed. KNS depressandid (suruvad samuti hingamist alla): rahustid, uinutid, barbituraadid, teised opioidid, alkohol Antikolinergilised ravimid (kõhukinnisus): tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid. 18. Miks ei tohi opioide i/v liiga kiiresti manustada? Kuna võib põhjustada hingamise pärssumist ja vererõhu langust. 19. Millega on seotud kodeiini valuvaigistav toime? Valuvaigistav toime on seotud metaboliseerumisel tekkiva morfiiniga (10%) – kodeiinist tekib maksas morfiin. 20. Miks ei kasutata petidiini kroonilise valu raviskeemis? Kasutatakse ainult lühiajaliselt, kuna petidiin omab neurotoksilist metaboliiti normeperidiin, mis võib kumuleerida ja põhjustada krampe. 21
pidurdada dementsuse progresseerumist? 1. Seniste kognitiivsete võimete säilitamine – pidev vaimne, füüsiline ja emotsionaalse stimulatsioon ning stressi juhtimine – elukvaliteedi tugisammas. 2. Omaste ja hooldajate teavitamine dementsuse olemusest ja sümptomeid leevendavatest suhtlemisviisidest. 3. Spetsiifilised dementsuse ravimid (donepesiil, memantiin). 4. Kaasuvate psüühiliste sümptomite (unetus, masendus, ärevusseisundid) ravi ravimitega (pm antipsühhootikumid). 5. Kaasuvate kehaliste haiguste adekvaatne ravi. 6. Piisava ja sobiva kõrvalabi ja toetuse tagamine dementsele ja tema omastele. 8. Milliseid dementsel patsiendil esinevaid sümptomeid tuleb pidada prioriteetsemaks? Miks? Tähtsamaks tuleb pidada elutähtsate oskuste halvenemist. Nt. kui haige ei leia enam koduteed ega tea, kes ta on ning kust ta tulnud on, siis sellele tuleb palju tähelepanu pöörata, kuna temaga võib midagi tõsist juhtuda. Selliste juhtumite kõrval on nt
Rütmihäired, kilpnäärme ületalitlus, hüpertensioon. 12. Millised ravimid sobivad /ei sobi kasutamiseks lastel, rasedatel ja eakatel? Miks? Raseduse korral enamasti andmed puuduvad või on limiteeritud. Kasutada ainult siis kui võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski. Vajadusel eelistada lokaalselt toimivaid ravimeid. Vanuritel vältida I pk antihistamiinkume – põhjustavad uimasust, reaktsioonivõime langust. Teised ravimid – nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid (M-kolinoblokeeriv toime) Dekongestantide (Sudafed, Xymelin) kasutamine lastel: lokaalsed dekongestandid (ninatilgad, spreid) 2-6aastastele lastele lubatud ksülometasoliin 0,05% lahus kuni 3 korda päevas (Sudafed, Xymelin). Üle 6aastastele 0,1% ksülometasoliin kuni 3 korda päevas (täiskasvanuannus). Sudafed siirup lubatud alates 6. eluaastast! 13. Milliseid nõuandeid anda lisaks allergilise riniidi farmakoteraapiale? Tuuluta ruume võimalikult sageli
tüüpi diabeet, hüpertensioon, düslipideemia, südamehaigused, teatud vähivormid, liigesehaigused). 13. Millised on faktorid, mis soodustavad ülekaalu ja rasvumist? Keskkonnast tulenevad faktorid: suhkrurikaste jookide tarbimine; suured toidukogused; valmistoidud, kiirtoidud, perekondlike õhtusöökide puudumine; füüsilise aktiivsuse langus; arvutimängude, televiisori osakaalu tõus; televiisori asukoht; vähene uni. Ravimid (antipsühhootikumid, antidepressandid). Geneetilised faktorid – oluline Endokriinhaigused. Ema kehakaal ja toitumine raseduse ajal mõjutavad lapse tulevast kehalaalu. Ema rasedusaegne diabeet on seotud järglaste rasvumisega. Rinnaga toitmine võib vähendada lapse tulevast ravumist. 14. Milliseid (ravi)meetodeid saab kasutada rasvumise korral? Kirjelda meetodite olemust, olulisust. Milline mitte-farmakoloogiline käitumismuster määrab kaalulanguse?
- Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi: - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga Psühhoteraapia: - Pereteraapia - Individuaalne teraapia (KKT) Ravimid: - Antidepressandid - Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid - Antipsühhootikumid - Anksiolüütikumid - Uinutid - Käsimüügiravimid - Vajadusel statsionaarsed uurinugd, ravi LAPSEEA VÄÄRKOHTLEMISE MÕJU AJU STRUKTUURILE, FUNKTSIOONILE JA ÜHENDUVUSELE Aju arengut juhivad geenid kuid kujundavad kogemused - Vägivald - Hooletussejätmine - Pere düsfunktsioon Adverse Childhood Experiences (ACE) Vähemalt 1 ACE - 54% suurem risk depressiooni tekkeks - 67 suitsiidikatseks - 64 uimastisõltuvuseks
kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired: Autism Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD Söömishäired: Anoreksia Buliimia Dissotsiatiivsed häired: Diss amneesia Diss hulkumismaania Diss identiteedi häire Isiksushäired Paranoiline, skisoidne, antisotsiaalne, skisotüüpne jne isiksushäire
• Kasutatakse mürkide sidumiseks ja nende imendumise takistamiseks, kinnistina kõhulahtisuse korral AKTIVEERITUD SÜSI – lehtpuude puidu kuumutamisel saadud taimne või luude ja vere kuumutamisel saadud loomne süsi, millest hapendamise ja kuumutamisega on eemaldatud adsorbeerunud ained 4. Prokineetilised ravimid (metoklopramiid, tsisapriid) nende toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. • Antipsühhootikumid - atüüpilised neuroleptikumid – Metoklopramiid • Metoklopramiid toimib trigger-tsooni D2-retseptoritele. KT: prolaktiini stimulatsioon • Suurendab mao ja peensoole motoorset aktiivsust • Kasutatakse gastroösofagaalrefluksi, mao tühjendamise häirete korral – Tsisapriid • Stimuleerib atsetüülkoliini vabanemist plexus myentericusest, 5-HT4-retseptorite kaudu.
No-spa. Seedetrakti, sapi- ja kuseteede silelihaste spasmide korral. 15. Millised on opioidide üldised toimed/kõrvaltoimed? Iiveldus, oksendamine, mioos (pupilli ahenemine), köha pärssiv, kõhukinnisus, sügelus, veresoonte laienemine, krambiläve alanemine. 16. Opioidide olulisemad koostoimed. Kesknärvisüsteemi depressandid: · rahustid · uinutid · teised opioidid · alkohol Antikolinergilised ravimid: · tritsüklilised antidepressandid · antipsühhootikumid Kardiovaskulaarsüsteemi farmakoloogia 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Seisund, mis tekib südame struktuursete ja/või funktsionaalsete rikete tagajärjel. Viib surmani. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Puudulik pumbafunktsioon või lõõgastushäire. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas?
· 1 inaktiivne modifikatsioon - puudub BDZ sedatiivne toime, anksiolüütiline säilib · L-838,417 seondub ainult 2- & 3-valkudele - anksiolüütiline, kuid mitte sedatiivne · 3 inaktiivne knock-in - BDZ anksiolüütiline toime säilib; 2 inaktiivne modifikatsioon - BDZ rahustav toime puudub Üldise ärevuse vastu kastada: esmajärjekorras: selektiivselt 5-HT tagasihaaret pärssivad antidepressandid, bensodiasepiinid, buspiroon, venlafaksiin ; teises järjekorras: flupentiksool jmt antipsühhootikumid (väikestes annustes!), tritsüklilised antidepressandid, hüdroksüsiin, MAO inhibitorid. Ei aita näiteks beetablokaatorid (aitavad esinemisärevuse puhul) 5. loeng - antidepressandid Sügava depressiooni tõenäosus sõltuvalt depressioonidiagnoosi olemasolust kaksikõel & tõsistest ebameeldivustest samal kuul - uuring 2,060 kaksikul (skeem) Tänapäevaseks depressiooniraviks on palju võrdväärseid, eri mehhanismidega vahendeid.
Abi korraldus: 1) haiglaväline abi informeeritud nõusoleku alusel 2) haiglaravi kui ambulatoorne abi on ebapiisav 3) tahtest olenematu vältimatu abi (üldjuhul lubatud tsiviilkohtu loal (esmase õiguskaitse korras kuni 40 päeva tsiviilkohtu loal), erandine kuni 48h psühhiaatri otsusel 4) ohjeldusmeetmete rakendamine. Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi sotsiaaltoetused, hooldekodud. Bioloogiliste tegurite korral farmakoteraapia jne, psühholoogiliste tegurite korral psühhoteraapia. Psüühikahäirete ravikorraldus ....
Vajadusel eelistada lokaalselt toimivaid ravimeid. Rasedad patsiendid- allergeeni vältimine ja mittefarmakoloogiline ravi. Kui vaja ravi teha siis kergete sümptomite puhul loratadiin või tsetirisiin 10 mg kord päevas on näidanud suhtelist ohutust (B kategooria). Intranasaalsetest glükokortikoididest budesoniid (B kategooria). · Eakatel vältida I pk antihistamiinkume põhjustavad uimasust, reaktsioonivõime langust. Teised ravimid nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid (Mkolinoblokeeriva toime kumuleerumine). · Dekongestantide (Sudafed, Xymelin) kasutamine lastel: · lokaalsed dekongestandid (ninatilgad, spreid): · 2-6aastastele lastele lubatud ksülometasoliin 0,05% lahus kuni 3 korda päevas (Sudafed, Xymelin). · Üle 6aastastele 0,1% ksülometasoliin kuni 3 korda päevas (täiskasvanute annus). · Sudafed siirup lubatud alates 6. eluaastast! 13
kohta), mis hävitab putameni rakke; algus 30-50-aastaselt; surm 12 a pärast IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, ca aasta pärast haiguse algust esimesed tahtmatud liigutused, progresseerub • Touretti sündroom, samuti putameni kahjustus; 1-360; algus 2-15- aastaselt • Algul tikid, siis koos tikkidega tahtmatud häälitsused • Lõpuks lisanduvad ehholaalia ja korpolaalia Mõlema puhul parandavad toimetulekut antipsühhootikumid ja muud ravimid, sh antidepressandid, aga „päris“ ravi pole. Hüpokineetilised häired: liigutusi vähe ja need on aeglased BG terved, kuid sisenditega midagi lahti - BG signaal on liiga tugev → signaal taalamusest korteksisse on pärsitud → tahtlikke liigutusi on raske algatada. • Parkinsonism: dopamiini neuronite kadu mustolluses → signaal BG seesmisesse globus pallidusesse nõrk