Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
zeus, daidalos, eepos, trooja, ikaros, kreeklased, ilias, orkestra, peajumal, uputuse, pyrrha, viskas, uhtus, odusseia, järg, skeene, näitlejad, sfinks, antiikkirjandus, antiikkirjanduse, antiikkultuur, pedagoog, carpe, diem, aphrodite, sepatööjumal, veeuputus, arvas, karistada, palus, deukalion, kreeta, lendas, kerberos, muistne, kultuurilooswertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwer SISUKORD Veeuputus................................................................................................................... 3 Prometheus................................................................................................................ 5 Sfinksi mõistatus........................................................................................................ 6 Daidalos ja Ikaros....................................................................................................... 8 VEEUPUTUS Jumalate valitseja Zeus sai teada, et inimesed on hukka läinud ega ei karda midagi ning ei kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaonipalee juurde. Kõik said aru, et läheneb
1.Mida tähendab sõna antiik? Esiteks antiik tähendab klassikalist vanaaega,vanakreeka aeg ja osa vanarooma ajast. Teiseks igapäeva keeles tähendab sõna antiik midagi mis on väga vana. 2.Mis koht on antiikkultuuril,maailma ajaloos? Antiikkultuuril oli tähtis koht,sest sellest sai kõik alguse. 3.Kes oli pedagoog antiikajal? Pedagoog antiikajal oli ori,kes tassis õpilase koolivarustust. 4.Mida tähendab väljend „Carpe diem“? Tähendab korja/kasuta päeva. 5.Kes oli peajumal? Peajumal oli Zeus, veel nimetati teda taeva-ja äikesejumalaks,tema plussideks oli kohtumõistmine,elutarkus,kavalus. Miinusteks olid armukadedus,Äkkraev ja viha. 6.Kes oli Aphrodite? Oli armastuse-,ilu-ja viljakusejumalanna. 7.Kes oli sepatööjumal ja mis oli tema probleem? Oli Hephaistos,veel nimetati teda ka tule-ja vulkaanilise tegevuse jumalaks.Tema ema Hera viskas ta Olümposelt välja,tema inetu välimuse pärast. 8.Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse?
Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama. Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad,
Teda hüüti Maratoni sõnniks. Hull oli ta endistviisi ja kimbutas inimesi, kuni Theseus ta lõpuks surmas.Zeus tõstis sõnni lõpuks taevasse Sõnni tähtkujuks. Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas.Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku
Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kreeka jumal Õp. Bärbel Luhari Kätlin Tiigi 10c Tallinn 2008 Zeus peajumal Zeus on kohutava Kronose ja Rhea poeg. Tema ellujäämine oli ime. Kunagi ammu, kui Kronos pääses vabaks vangist ja tappis oma isa Uranose, pani viimane talle enne surma peale kohutava needuse, mis ütles, et tehku tema lapsed talle samamoodi nagu Kronos tegi oma isale. Kronos ei võtnud seda algul kuulda. Mingi aja pärast hakkas ta ikkagi kartma ja käskis tuua kõik enda sündinud lapsed enda juurde, et ta nad ära süüa saaks. Tema naine Rhea oli kohustatud seda tegema
nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-,
Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.
Vana-Kreeka muistend Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.
Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega
piinad, põhjus võis olla selles, et tema pahe ei toonud ühiskonnale nii palju kahju. Kõige enam ei sallinud kõikvõimsad, kui inimesed läksid liiga uhkeks, ei austanud endast kõrgemal olevaid ning käitusid kartmata tagajärgi. Nii on langenud ka üks suur karistus tervele ühiskonnale. Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.Zeus kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta
Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta
Vana-Kreeka muistendi kokkuvõte Veeuputus Jumalate valitseja Zeus sai teada, et inimesed on hukka läinud ega ei karda midagi ning ei kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Kõik said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama armu andmiseks, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see lihtrahvast teekäija on jumal. Ta tahtis Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma pantvangidest ära keeta ja siis üritada see sööta Zeusile sisse. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks tuli punaseks. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maad, vara ja muutis ta hundiks.
moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop". -Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. 4.Teatri ehituslikud põhiosad. -Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. -Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus.Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. 5.Kolm kuulsaimat Antiik-Kreeka tragöödiakirjanikku. Nimed, teoste pealkirjad ja loomingu põhisisu.
eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (Sõjariistad)
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust.
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11
Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, kiri (lineaarkiri B) unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas: Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. 2. Hellen: Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal.
Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia
o Hellenismi ajajärk keskuseks Aleksandria (3 1 saj eKr) o Rooma ajajärk rooma keisririigi aegne kirjandus ( 1 saj lõpp eKr 6 saj pKr) Kreeka müüdid ja jumalad · Kreeka mütoloogia kujunes Mükeene ajajärgul (1600 1100 eKr) · Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus
1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal
.........................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2
Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks. Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki. Kättemaksuks sõbra tapmise eest veab Achilleus Hectori keha mööda Trooja linna, mida Trooja kuningas Priamos näeb. Ta läheb kinkidega oma poja keha lunastama, mille Achilleus tagastabki. Eepos lõpebki Achilleuse ja Priamose leinaga. Midas Midas oli Früügia kuningas, kes kostitas enda juures 10 päeva Backhose kaaskonnast mahajäänud joodikut Sileeni. Tänutäheks lubas Sileen ühe soovi endale esitada, Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Nii läkski, kuid kohe mõistis ta enda rumalust, sest ei saanud süüa ega juua
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)
kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega?
Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel hiero-mantis- pühaduseõpetaja Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus. Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees. Kui üks liige käitus halvasti, sai karistuse kogu kogukond. Seega karistas kogukond ise seda üksikisikut.
annaabi.ee 
