Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21.juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim õhutemperatuur 89,2 °C) ja väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad tugevad (kuni 320 km/h) kagutuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Antarktiline kliimavööde hõlmab suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C sama temperatuurijoont. Antarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele. Aasta läbi valitsevad siin antarktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poole aastani kestav polaaröö ning valge jää ja lumega kaetud pinna tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osakaal
kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane
Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk
16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, väitis et kontinendid, mis on tänapäeval atlandi ookeaniga eraldatud olid kunagi üksteisega liitunud tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks.- 1)pani tähele, et fossiili cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka lõuna- ameerikas,2)taim Glossopterist on leitud lõuna-ameerikast, indiast, austraaliast, antarktikast, 3)meosaurust on leitud lõuna-ameerikast ja aafrikast 8. Laamtektoonika mida kujutab, litosfääri laamade liikumist uuriv teadus laamade liikumise põhjus; vahevöö konvektsioonivoolude abil, subduktsioonivööndis avalduvad tõmbejõud protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi kohta 9
vahelduvad 2 korda ööpäevas, kasutatav elektri tootmisel. Hoovused- pindmiste veekihtide horisontaalne liikumine. Soojad hoovused- ekvaatori poolt. Külmad- pooluste poolt. Triivhoovused- püsivate tuule mõjul. Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi
sotsiaalsetest kui geograafilistest tingimustest. Muuseas on 68. lõunalaiuskraadil liikunud Livonia seni kõige kaugemale lõunasse tunginud Eesti laev. Juhan Smuuli mitmed püüdlused Lõunamandrile jõuda said teoks 195758 suvel. Meresõidu ja sisemaa jaamas Komsomolskaja käimise kogemusi kajastav "Jäine raamat" oli esimesi eestikeelseid raamatuid, mis kujundas meie inimeste ettekujutust Antarktikast. Järgnesid Ivar Murdmaa "Sealpool Kaljukitse pöörijoont" ning Enn Kreemilt "Antarktika läbi aegade", "Omapärane talv" ja veel kaks raamatut. Eesti polaarklubi avaldas 1992. aastal mälestustekogumiku "Nabakirjad", Rein Vahisalult ilmus 1998. aastal "Laevaarstina Antarktikas". Hulgaliselt on ilmunud populaarteaduslikke artikleid. Peale selle andsid Andres Sööt ja Mati Kask eestlastele "oma meeste" pildi dokumentaalfilmidega "Jääriik" ja "Enderby valge maa". Panuse
aasta augustis teade muistse elu jälgede avastamisest Marsil. Avastuse teinud ameerika teadlaste rühmal polnud seejuures proovi hankimiseks vaja kulutada sadu miljoneid dollareid, sest see oli ise juhtumisi Maale lennanud. Tegemist on ühega 12-st meteoriidist, mis suure tõenäosusega arvatakse pärinevat Marsilt. Alust selleks annab nende keemilise koostise sarnasus "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. See kartulisuurune ja 1,9 kg kaaluv meteoriit koodnimetusega ALH84001 oli Antarktikast leitud juba 1984. aastal (Antarktika jääväljad on tänapäeval kõige viljakamad meteoriitide leiukohad), kuid tema Marsi päritolu tuli ilmsiks alles 1993. aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid (vanus alla 1,3 miljardi aasta). Edasi on ALH84001 saatus teistega sarnane. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse
närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid, sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid). Ümarussid Ümarussid ehk nematoodid on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. Sisukord 1.Ussid 2.Usside levik 3.Peamised usside rühmad 4.Usside rühmade kohta väike kokkuvõtte 5.Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/ http://www.google.ee/ http://www.miksike.ee/ http://www.neti.ee/
Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean eraldab Ameerikat ja Euroopat ning Aafrikat. Asub Ameerikast idas ja Euroopast ning Aafrikast läänes. Atlandi ookeani alla kuuluvad samuti peaaegu kõik kliimavöötmed, kõik peale polaarse ja lähispolaarse kliimavöötme. 3)India ookean eraldab Aafrikat, Austraaliat ja Aasiat Antarktikast. Asub Aafrikast idas, Aasiast lõunas, Austraaliast läänes ja Antarktikast põhjas. India ookean võtab enda alla ekvatoriaalset, lähisekvatoriaalset, troopilist, lähistroopilist ja parasvöötme kliimavöödet. 4)Põhja-Jäämeri maailma väikseim ookean . Ookean põhjapoolusel. Asub Põhja-Ameerikast ja Euraasiast põhjas. Põhja-Jäämere alla jääb polaarne ja lähispolaarne kliimavööde.
Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama "Lea", "Kihnu jönn ehk Metskapten", näidend jutustab kapteni ja tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk
Uurijad jõudsid järeldusele, et meteoriidina Maale jõudnud kivim pärineb Marsilt. See on umbes 3,56 miljardit aastat tagasi Marsile langenud komeedi või väikeplaneedi löögi mõjul sealt välja lennanud. Pärast pikka Marsi ja Maa vahel ekslemist langes kivim umbes 17 000 aastat tagasi Antarktikasse. Analoogilist sündmust said astroloogid hiljuti jälgida, kui komeet Jupiterile langes. Tegelikult oli see juba teine oletatavasti Marsilt pärit meteoriit, mis Antarktikast leiti. Esimese uurimise tulemused avastati 1989. aastal. See meteoriit sisaldas orgaanilisi ühendeid. ------------- Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele
Dinosauruste avastamise ajal arvati, et dinosaurused olid aeglased ja tuhmid külmaverelised organismid, kes pidid oma tehatemperatuuri reguleerima väliste tegurite põhjal, nagu sisalikud. Hiljem leiti tõestusmaterjali, et dinosaurused olid võimelised jõudsalt elama, ka väga külmades tingimustes, mis viitas sellele, et dinosaurused olid soojaverelised. Tõestusmaterjaliks loeti dinosauruste avastamist polaaraladelt Austraaliast ja Antarktikast, kus elades peaksid nad igal aastal üle elama valguseta kuue kuu pikkuse polaaröö. Uuringud näitavad, et Teropoodid elasid rohkem aktiivset elustiili ja nende veresoonte ehitus oli tüüpiline soojavereliste loomade veresoonte ehitus. Vaatamata nendele tõestusmaterjalidele, ei ole siiani veel dinosauruste kehatemperatuuri iseärasustes kindel, paljud Sauropoodid käitusid rohkem nagu kõigusoojased, külmaverelised loomad. Pole välistatud ka variant, et osad
Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud. Need fluktuatsioonid seletaksid ka Maa magnetvälja polaarsuse ja tugevuse muutusi. LAAMTEKTOONIKA Milline oli liikide Glossopteris ja Cygnogatus tähtsus mandrite triivi tõestamisel? Wegener pani tähele, et fosiili Cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka Lõuna- Ameerikas. Lisaks sellele märkas Wegener, et taime Glossopteris on leitud Lõuna- Ameerikast, Indiast, Austraaliast ja Antarktikast. Kumbki neist poleks suutnud ületada Atlandi ookeani. Millist teist maakeral aset leidnud nähtust kasutas Wegener oma hüpoteesi tõestamiseks? Ta kasutas ka seda, et 300 m.a.t katsid kontinentaalsed liustikud maa- alasid Lõuna-Ameerikas, Ingias ja Lõuna-Austraalias. Ta väitis, et ainus viis, kuidas jää võis osaliselt katta Lõuna-Ameerikat, Lõuna-Aafrikat, Indiat ja Lõuna-Austraaliat korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud.
Antarktikas on suured jääväljad. Jää katab peaaegu kogu Antaktis. Jääkate on üle 14 miljoni aasta vana ning sisaldab 90% maailma kogu jää hulgast. Antarktise siseosas on külmakõrb. Taimestikku ja loomastikku on vähe. Mitmed liigid on endeemsed ehk neid leidub vaid Antarktisel. 48. Milliseid piirkondi Antarktikas peamiselt külastatakse? Peamiselt külastatakse Antarktika poolsaart, aga ka Lõuna-Georgia ja Falklandi saari. 49. Milliseid elusolendeid võib Antarktikast leida? Putukaid, linde (pingviine) ja kalu. 50. Mida võib turist Antarktikas ette võtta? Antarktikas saab matkata, mägironida, akvalangiga sukelduda ja sõita kajakiga. 51. Millised on Antarktikas peamised takistused turismimajanduse arendamisel? Peamisteks takistusteks on karmid keskkonnatingimused, et säilitada Antarktika unikaalsust ja seal valitsev ekstreemne kliima.
uskumatu, et hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ning loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de
Aasta augustis avaldatud teade muistseelu jälgede avastamisest Marsil. Avastuse teinud ameerika teadlaste rühmal polnud seejuures proovi hankimiseks vaja kilted sadu miljoneid dollareid, sest see oli ise juhtumisimaale lennanud. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. Alust selleks annab nende seemliest koostise sarnasus "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga.Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse.
soojuse näol ümber oma seaduste järgi. Soojad hoovused, sealhulgas süvahoovused, kannavad soojust troopikavöötmest pooluste poole, soojendades kliimat kõrgetel laiuskraadidel. Nii on põhjapolaarjoonel asuvad sadamad tavaliselt aastaringselt jäävabad, kuna neid "kütab" Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal laiuskraadil paiknevad teisalt pidevalt jääga kaetud Kanada fjordid ja jäine Gröönimaa. Antarktikast piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas voolav külm hoovus koos pinnaaluste vete kerkimisega on aga tegur, miks kohtame ekvaatoril asuva Peruu rannikul niiske troopikapalavuse asemel üsna jahedat kuiva kliimat. Ookeani ja kliima suhted pole tänaseni päris selged ning põhjused ja tagajärjed vahetavad sageli kohti. Sekkuvad sellised asjaolud nagu sademed ja aurumine ookeani pinnalt, päikesekiirte peegeldumine valgelt lumelt ja jäält, õhurõhk ja tuuled
Mingeid jälgi praegusest ega ka kunagisest elust pole näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. 1996. aasta augustis avaldati teade muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. See seisukoht põhineb nende keemilise koostise sarnasusel "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse.
lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi praegusest ega ka kunagisest elust pole näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. 1996. aasta augustis avaldati teade muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. See seisukoht põhineb nende keemilise koostise sarnasusel "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskusest ning
aasta augustis teade muistse elu jälgede avastamisest Marsil. Avastuse teinud ameerika teadlaste rühmal polnud seejuures proovi hankimiseks vaja kulutada sadu miljoneid dollareid, sest see oli ise juhtumisi Maale lennanud. Tegemist on ühega 12st meteoriidist, mis suure tõenäosusega arvatakse pärinevat Marsilt. Alust selleks annab nende keemilise koostise sarnasus "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. See kartulisuurune ja 1,9 kg kaaluv meteoriit koodnimetusega ALH84001 oli Antarktikast leitud juba 1984. aastal (Antarktika jääväljad on tänapäeval kõige viljakamad meteoriitide leiukohad), kuid tema Marsi päritolu tuli ilmsiks alles 1993. aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid (vanus alla 1,3 miljardi aasta). Edasi on ALH84001 saatus teistega sarnane. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse
Kivimimeteoriitidel 3...500 miljonit aastat, raudmeteoriitidel aga100...1500 miljonit aastat. Meteoriitide kolmandat vanust, nn maalilist iga hakatakse lugema nende jõudmisest maale. Selle määramiseks on välja mõeldud palju erinevaid võimalus. Näiteks üks meetod on kraatrite vanuse määramine soo- ja järvesetetes meteoriitsete ainese alusel, mis sinna kuhjunud on. Maaline iga võib neil kujuneda kuni mõnekümne tuhande aastani, mõnedel Antarktikast leitud meteoriitidel isegi 750 000 aastani. Värskemad meteoriidid pakuvad rohkem uurimishuvi kuna neis võib leida lagunenud kosmogeenseid isotoope. 2. Meteoriitide koostis 4 Meteoriidid koosnevad keemiliselt maal tuntud elementidest. Tähtsamad komponendid on hapnik, raud, räni ja magneesium. Need moodustavad umbes 90% meteoriitide massist. Peamised komponendid on sulfiidne, silikaatne ja metalliline.
Tuuleiilid võivad puhuda 300 km /h . Temperatuur võib talvel langeda kuni -80kraadini C. (Kala 1998, Lk 43) Tänapäeval on kogu Lõuna Jäämeri vaalade kaitseala. Antarktikas on õhk väga puhas. Tohutu jäämass pressib aluspinna sügavale alla, kui see sulaks tõuseks ookeanide veetase 55m. Arktika piirjoon ei ole jääga kaetud rannik ega lõunapolaarjoon vaid meres asuv nähtamatu piirjoone e. Antarktiline konvergents, kus Antarktikast põhja poole voolavad külmad veed kohtuvad lõunasse liikuvate palju soojemate vetega. Konvergents nihkub aastast aastasse ja märgib piiri , kus parasvöötme maailm lõpeb ja polaarmaailm algab . Madala temp. tõttu on aurumine väike ja sademeid vähe. Tuul põhjustab lumetorme. Antarktika loomad elavad meres või mere lähedal. Merelinnud : pääsutormilind, albatross, kajakad, tiirud; pingviinid; küürvaalad; delfiinid, pringlid hülged , vähid kalmaarid jt.
eksperimenteerimine näitas, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt leidub Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis võivad reageerida tormiliselt toitelahusega. (Noorkõiv, E) 1996. aasta augustis teatati muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli üks kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis ilmselt pärineb Marsilt. Kartulisuurune 1,9 kilone meteoriit oli Antarktikast leitud 1984. aastal, kuid tema õige päritolu saadi teada alles 1993-ndal aastal. See võis moodustuda ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, teistest Marsi päritolu meteoriitidest. (Noorkõiv, E) Suur rühm NASA teadlasi Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikku uurimist. Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraale, mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tööga. Kõige huvitavam on meteoriidist
kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de
Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. Juhan Smuul (!922 1971) 1946 Karm noorus 1948 Järvesuu poiste brigaad 1949 Poeem Stalinile 1955 Kirjad Sõgedate külast 13 1957 Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol 1959 Jäine raamat reisikiri, lugeja kõrgendatud huvi raudse eesriidega eraldatud välismaa vastu. Lüürilis-humoorikas reisilugu Antarktikast. 1964 Kihnu Jõnn ehk Metskapten 1965 Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi 1968 Muhu monoloogid kolme isikupärase jutuvestja mõnusaid pajatusi ühendab talupoegliku eetika põhjale toetuv tasakaalukas ja tolerantne maailmanägemine. Mereromantika. Seodub rannakirjanduse traditsiooniga, mida Smuul ergastab reaalelulise ja fantastilise sundimatu kokkupanekuga. Debora Vaarandi (1916 2007)
Lisaks on vaja, et jääkristallidest pilved või kogumid ei oleks nii tihedad, et neelaksid kogu või suurema osa valgusest. Oluline on otsekiirguse läbipääsemine. ( Kamenik, 2009 ) Kesk-Euroopa vaatluste andmeil esineb valepäikeseid 25,4%, ülemisi puutujakaari 22- kraadisele halole 6,7%, puutujakaari 46-kraadisele halole 4,0%,valgussambaid 2,5% ja rõhtringe 1,3%. Halod võivad tekkida ka jää-udus, selle kohta on andmeid tulnud Antarktikast ja Jakuutiast. Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid. On säilinud märkmed, et 1603. aasta 6. juunil kella 5–6 paiku oli ka Tallinna kohal kolm päikest korraga ja vikerkaar nagu “poolik saabel”. Pooliku saabli näol oli ilmselt tegemist ühe haloringi osaga või Parry kaarega. 1960. aasta 2. märtsil oli Kuressaare kohal jälgitav küllalt keeruline halode süsteem. Taevas oli 22-kraadine haloring oma puutujakaartega
hakati koguni instrumente üle kontrollima. Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ja loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de
Menziesi teooria järgi suundus üks laevastik Lõuna-Ameerika lõunatipust Falkani saarteni, sealt Lõuna-Shetlandi saartele ja edasi Antarktikasse, otsides Põhjanaela lõunapoolset vastet, mis aitaks lõunapoolkeral laiuskraade määrata. Nad leidsid selle- Alfa Crux`i, Lõunaristi juhttähe. 1433.aastal koostatud meremeeste käsiraamatust "Wu Pei Chi" võib lugeda, et selleks ajaks olid hiinlased õppinud lõunapoolseid laiuskraade määrama. (Stewart jt 2004:91). Antarktikast edasi mööda Lõuna-Ameerika läänerannikut ülespoole liikudes jõuti lõpuks Californiani. Teised laevad pöördusid tagasi Hiinasse ida poolt, mööda sõites Austraaliast ja Kagu-Aasia saarestikest. Vahepeal oli üks laevastik purjetanud Rohuneemesaartelt Kariibi merele, sealt praeguste Ameerika Ühendriikide ka Kanada idarannikule ning külastanud viimaks Gröönimaad ja Islandit, et siis Põhja-Jäämere kaudu tagasi koju pöörduda. Pärast kahe ja poole
Tookord nihkusid laamad teineteise suhtes korraga 3 – 7m. Tavaline liikumine on 5cm aastas. Mitmed tõendid näitavad, et kõik kaasaegsed mandrid moodustasid kunagi ühe suure mandri, mida nimetatakse tagantjärgi Pangeaks. See laguneks u. 200 miljonit aastat tagasi kaheks, Gondwanaks ja Lauraasiaks. Gondwana oli lõunapooluse lähedal paiknev manner, mis koosnes kaasaegsetest Aafrikast, Indiast, Austraaliast, Uus-Meremaast, Lõuna-Ameerikast ja Antarktikast. Gondwana hakkas lagunema juba u. 190 mlj. a.t, enne seda võisid liigid levida vabalt kõikidele mandritele. Paljud tolle aja liikide fossiilid olid levinud korraga nii Indias, Aafrikas ja Antarktikas. Ilma laamtektoonika olemasoluta oleks sellisele levikule raske seletust leida. Hea tõestus on ka see, et kõik suuremad süstemaatilised taksonid (paljas- ja katteseemnetaimed, putukad, roomajad, kahepaiksed, imetajad jne.) on levinud kaasajal kõikidel mandritel. 113
külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja 23 tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liikiErinevate lepaliikide elueaks on 50....100 aastat. Enamus neist annab kergesti kännuvõsu, mõned ka juurevõsu. Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal. Perekond valgepöök (Carpinus L.) [kárpinus]
peale seemnete varisemist, milline toimub õitsemisaastale järgneva aasta veebruaris-märtsis. Vili on üheseemneline lapik pähklike kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Leppade juurtel elavad mügarbakterid ja kiirikseened on võimelised siduma õhulämmastikku ja lämmastikurikaste lehtede varisedes viiakse see uuesti ringlusse nüüd juba taimedele omastatava mullalämmastikuna. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liiki. Kahjuks on aga perekonna süstemaatika üsna keeruline ja erinevate autorite käsitluses tihti isegi vastandlik
annaabi.ee 
