Eesti rahva suurkujud- Andrus Kivirähk Sisukord: Andrus Kivirähki elust üldiselt Teosed Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas aukohalt sotsiaalse, van
TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk lastekirjanikuna
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 2 Auto
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta ki
Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaa
kirjutanud Mart Juurega koos ka telesarja ,,Wremja", mille lood ilmusid kahes raamatus: ,,Wremja:Zorro märk"(2004) ning ,,Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004). Ta on kirjutanud ka lasteraamatuid: ,,Kaelkirjak", ,,Sirli, Siim ja saladused" , ,, Lotte reis lõunamaale ", ,,Limpa ja mereröövlid" ning ,,Leiutajaküla Lotte". 5 Ülevaade teosest Suur läbimurre tuli täpselt aastatuhenda piiril, kui ilmus ,, Rehepapp ehk November ", mis andis eesti keelde sõna rehepaplus ning see teos istub siiamaani Eesti raamatumüügi edetabelites. ,, Rehepapp " pajatab lugejatele eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. See on romaan Eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Peategelaskes on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Raamat algab sellega kuidas sulane Jaan sõi seepi ning piinles valudes
I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni
raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. [8] Pilt 7 3. Raamatu ,,Rehepapp" analüüs Raamat pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast.
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan
raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. [8] Pilt 7 3. Raamatu ,,Rehepapp" analüüs Raamat pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast.
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib vaadata kui müüti muistse
,,Keegi veel´´ ,,Tom ja Fluffy´´ ,,Libarebased ja kooljad´´ ,,Saamueli Internet´´ ,,Lotte´´ ,,Lepatriinude jõulud´´ Mõned tema raamatud: ,Kalekirjak´´ ,,Õlle kõrvale´´ ,,Kalevipoeg`` ,,Pagari piparkook`` ,,Liblikas`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Rahva oma kaitse`` ,,Papagoide päevad`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Vargamäe vanad ja noored`` ,,Limpa ja mereröövlid`` ,,Mees kes teadis ussisõnu" ,,Rehepapp" 2.2 Jutu püramiid Peategelane oli selles raamatus Rehepapp. Ta oskas inimesele tarka nõu anda ja oskas ka tervendada. Tegevus toimus metsa lähedal külas, ilm oli halb - külm ja lumine. Sel ajal liikus ringi katk, mis niitis kõik maha, kes vähegi ette jäid. Probleemiks oli sel ajal kadedus, et kellelgi oli rohkem kui mul. Selle tarbeks, et teistelt varastada leiutati välja määre, mis muutis su kuju ja sa said käia läbi seina, teise tare sahvris. Kindlasti olid ka kollid ja hundid
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi püha asjade üle Tema lemmikud · Kirjanikud:G. Marquez,Bulgakov,Kafka, Dostojevski.
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täi
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedebert Tuglas
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, se
Teatris 1999) · ,,Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased: ,,Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleen
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid......................................................................................................
Viimaste aastate üks tuntumaid A.Kivirähki teoseid on ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Romaan ilmus 2007. aastal. Sarnaselt varasema romaaniga ,,Rehepapp", on ka selle teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan, kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid
aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Kivirähu romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõraisse keeltesse. Romaan "Rehepapp ehk November", mille on oma sulest välja võlunud ei keegi muu kui Kivirähk ise, tõusis aastal 2002 menukaimaks eesti raamatuks, müües 4805 eksemplari. "Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks ongi vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Novembri, selle lumise, vihmase, lobjakase ja lörtsise kuu vältel tuleb papil päris kõvasti ringi sebida, nagu mainib talle ka tema vana seltsiline ja teener kratt Joosep. Küll selleks, et katku, küll selleks, et Vanatonti ninapidi vedada. Tegemist on ka pisuhändade, krattide, külmkingade, esivanemate hingede, kodukäijate, virvatulukeste, näkkide, tuulispaskade, libahuntide, puukide ja halltõvega
Rakvere Eragümnaasium Triin Tinnuri MEES KES TEADIS USSISÕNU Uurimus Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009SISUKORD 2 Autorist Andrus Kivirähk on eesti kirjanik kes on sündinud 17. august 1970 aastal. Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmavaadatud. Tema raamat ,,Rehepapp" on tuntuim teos, ta on menukain 21. sajandi kirjanik Eestis. Aastast 1996 on ta Kirjanike Liidu liige. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstsenarist. 3 Sissejuhatus Mina uurin sellist ra
Andrus Kivirähk on 2000. aastate üks menukaimaid eesti kirjanikke. Suurma kuulsuse tõi talle romaan ,,Rehepapp ehk November", mis ilmus aastal 2000 ja mida on müüdud üle 25 000 eksemplari ning tõlgitud soome, norra ja ungari keelde. Sellele järgnes mitmeid väiksemamahulisi teoseid ja näidenditsenaariume, kuni aastal 2007 ilmus tema teine palju kuulsust kogunud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle.
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/pro Click to edit Master text styles Second level ,,Mees, kes teadis Third level Fourth level ussisõnu" Fifth level Andrus Kivirähk (1970) õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust; töötab Eesti Päevalehes ja Raadio 2s; 2000. aastate üks menukaim kirjanik; võitnud 2 korda Eesti Kirjanduse aastapreemia; parima romaani autor "Rehepapp" , "Ivan Orava mälestused ", "Mees, kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased
Andrus Kivirähk „Ajaloo keerises“ Proosaanalüüs Andrus Kivirähki „Ajaloo keerises“ jutustatakse lugu millestki, mis on juba möödunud. Lugu algab erinevate kurjakuulutavate märkidega. “Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul, …, inimene on ju ikka alles tagantjärele tark“ teeb autor lugejale esimeses lauses sissejuhatuse. Ilmselt, et lugejas põnevust tekitada. Järgemööda toodud näited annavad ilmekalt edasi nö tagantjärele-tarkuse (õues sajab vihma, mis muutub
Igal juhul on Andrus Kivirähk väga andekas kirjanik, laheda jutuga, omapärase huumorimeelega ja huvitava vaatenurgaga elule ja inimestele. Ja mulle see väga meeldib. Ja nüüd siis ,,Rehepapist" lähemalt. Tegevus toimub sakste-aegsel Eestimaal novembrikuu 30 päeva jooksul. Teos on üles ehitatud päevaraamatu sarnaselt, iga peatüki pealkirjaks on kuupäev. Keegi justkui kirjutaks päevikut, kuid kirjutaja ise raamatu tegelane ei ole. Peategelaseks on rehepapp Sander, küla nutikaim mees, kes suudab kavalate nippidega inimestest eemale peletada haigusi ja halbu jõude. Tihti pöörduvad inimesed abi saamiseks tema poole. Lörtsise, vihmase ja lobjakase novembrikuu vältel tuleb rehepapil päris palju ringi sebida, nagu ütleb talle tema seltsiline ja teener kratt Joosep. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde.
välja mõelda. Seetõttu tekivad lahkhelid nii külavanem Johannesega kui ka hiietark Ülgasega ja Tambetiga, Hiie isaga, kes usub Ülgase välja mõeldud jutte haldjatest, ohverdamisest jne. Ta ei mõista kuidas on võimalik uskuda ja omaks võtta kõike, mis ette söödetakse. Teos on küllaltki sünge, leida võib palju kriitikat ja paralleele tänapäeva suhtes, mis tõenäoliselt ongi Kivirähki inspiratsiooniallikaks. Raamatus on palju Kivirähkile omast huumorit, irooniat ja otsekohesust. Palju on traagikat ja verevalamist, verevalamist ehk kohati liigagi palju. 16. Teose põhjal on tehtud ka samanimeline etendus Endla teatris ja lauamäng. 17. 18. Teose ajalooline skeem 19. 20. Andrus Kivirähk on üks tuntumaid kirjanikke Eestis. Lisaks sellele on ta laiemale üldsusele tuntud ka humoristina, tehes raadiosaadet ,,Rahva Oma Kaitse". Ta on ka
20.02.2015 „Maailma otsas“ Andrus Kivirähk Tallinn 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud, ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada
Tallinna Polütehnikum "Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Koostaja Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2013 2 Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist.
"Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist.
õpetajat ajaloo tunnis. Ka Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigusega" valdasid mind sarnased tunded. Kuigi äratundmine, raamatust aru saamine, saabus kiiremini. Või nagu minu kirjanduse õpetaja alati ütleb: ,,Raamatusse sisseminek" toimus üllatavalt lihtsalt ning seda rohkem oli võimalik nautida neid suurepäraseid teoseid, mis kohati olid isegi üsna lõbusad lugeda. Erinevaid põnevaid ,,maailmu" on minule, kui lugejale pakkunud Andrus Kivirähk. Mõnus oli lugeda raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu", teost, mis pilkas veidi eestlaste esivanemaid, kuid andis mõnusa ülevaate Eesti elus aastasadu tagasi, kui toimis veel küttimine ja korilus. Kuigi too raamat ei pretendeeri ajaloo raamatuks ega õpikuks, võib sealt leida kuhjaga viiteid, kui neid Kivirähkile omases humoorikas võtmes. Olgu selleks siis karu ja noore neiu armulugu või metsaelanike viha külas elavate vastu, on see minu arvates kindlasti äärmiselt tragikoomiline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
