siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata.
siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata.
Esmaseks ülesandeks oli perenaistel hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad talus kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Krõõdal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus
"Üks imelik mõte oli viirastusena Andrese peaaju külastanud...mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, tema laste käes?". Esimese kolme lapse sünnid tegid Andrese meele kurvaks, sest need olid tütred ja ükski polnud kohapärija. Kui sünnib ka poegi on Andres rahul lk 354. 3. Andrese võitlus Pearuga Andrese ja Pearu esimene kohtumine toimus kõrtsis, kus Pearu sakstetoast välja tuli ja Andresega kohtus. Pearu käitus Andresega väga üleolevalt, tahtis kohe rammu katsuda, ütles Andresele, et ta trügib ta tema maalt välja nagu kaks eelmist peremeestki. Tähendusrikas Pearu astub Andresega tülli, ilma teda tundmatagi. Naabrid lähevad esimest korda kohtusse sellepärast, et Pearu tappis Eespere karjapoisi (Mart - Matu) koera ära. Andres loodab tõe kaudu õigluse jalule seada, aga ta õpib sellest seda, et tõe rääkimine ei anna alati kohtus võitu (lk 130).
Minule meeldis naistegelastest kõige rohkem Andrese naine Krõõt. Ta oli selles teoses teistest naistest kõige huvitavam ja nutikam tegelane. Tal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu. Talle ei meeldinud need sood ja rabad, mis seda ümbritsesid ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamägi nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Tema rolliks oli Vargamäel olla teistele naistele eeskujuks ja minu arvates seda ta ka oli. Teda hindas isegi Pearu, kes tihti end teistest paremaks pidas. Seda, et Krõõdal oli Vargamäel väga tähtis roll näitas ka see, et peale tema surma jäi ta siiski teosesse edasi kajastuma. Ta oli Vargamäe rahval alati meeles.
käe tema seljale. Leppis kõrgete uksepiitadega, mis Andres ehitas, kuna ei tahtnud tüli teha (tundis end veel võõrana ning ei arvanud seetõttu, et tal on sõnaõigust?) Kui Andres rääkis kivide vedamisest, siis kuigi Krõõt mainis, et kogu töö võtab kümme aastat aega, siis nähes, et mees ei hooli sellest, jättis ka tema selle jutu. On väga lahke, kutsus kirikusse minnes karjapoisi enda ja Andresega vankriga sõitma, kuigi vankriga sõitis tavaliselt vaid pererahvas. Lubas ka kõrvale pandud saia ja leiba võtta ning võiga süüa. Isegi rasedana tegi tohutult palju tööd. Ei söönud ise võid, et perele rohkem jääks, kuigi see talle halvast mõjus. Tundis, et selleks, et olla tõeline perenaine peab ta kogu oma aja talu ja pere eest hoolitsemisele pühendama. Talu oli võlgu ostetud, rabas tohutult tööd, et lapsed ei peaks hakkama nende võlga maksma
Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev. Leskmehe ja Mari afäär ei jää aga külas märkamata. Juss esitab Marile tulemuseta ultimaatumi, misjärel ründab ta noaga peremees Andres Paasi ja poob end siis üles. Mari on selleks ajaks juba Andresest rase ning pärast Jussi surma abiellubki ta Andresega. Peale Jussi surma hakkab Mari ennast kõiges süüdistama. Ta hakkab proovima lunastuseni jõuda, armastab võrdselt kõiki Krõõda lapsi, annab laste nimel hinge tagant viimase, püüab ka perenaisena olla oma ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Mari haigestub raskelt, ja palub oma pojalt Indrekult valuvaigisti üledoosi. 7. Miks Pearu Andresega pidevalt tüli noris?
naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil Andresega sündisid ainult tüdrukud, kuigi Andres oli soovinud poiss järeltulijat. Neljanda lapsena sündiv poiss võttis Krõõda hinge ning jõu. Krõõt suri ära. Peale Krõõda surma sai perenaiseks Mari. Ka tema elu ei olnud sugugi kerge. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Samal ajal, kui Mari toimetas perenaisena, poos tema abikaasa end üless, kuna Mari keeldus tema juurde tagasi tulema. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine
saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et ta sai maaharimist võtta rahulikumalt. Kui samas Andresel ei olnud maa nii hea ja ta pidi selle jaoks palju vaeva nägema. Kelle eeskuju järgis Pearu? Kas ma pole märkanud või ei mäleta enam seda kohta raamatust. Kuid nagu vanal ajal võis olla kombeks, et eekujuks oli isa
Tüdrukuna oli ta siin tööd tehes laulnud ja naernud, perenaise ametis tegi Vargamäe temagi tõsiseks. Kui Krõõta oli tapnud raske töö, siis Mari piinad olid hingelised. Salaja oli ta küll soovinud olla Vargamäe perenaine, kuid selleks saamine võttis temalt eluks ajaks hingerahu, täitis tema südame valu ja kahetsusega. Jussi ja nende ühiste laste surmast tegi Mari endale patu palga. Oli patt olnud tahta siia perenaiseks, armastada Andrese lapsi ja ise Andresega lapsi saada. Mari tegi kõik, et surnuid unustada, kuid ei saanud ometi päeval ega ööl rahu. Tal oleks olnud kergem, kui ta oleks saanud sellest Andresega rääkida, kuid ta ei julgenud, sest mees sai maruvihaseks, nähes, et Mari olnut unustada ei suuda. Näis, nagu oleks Vargamäel lasunud needus, mis teeb sealsed perenaised nukraks ja murelikuks, nagu oleks seal raskem elu kui mujal. Kui muidu tundusid kõik Vargamäe naised kangelased, et sellist rasket koormat kanda, siis oli ka
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil
Vanavanaisa tahtsis andresega tõsiselt rääkida perekonna ajaloost. Seda ajalugu räägiti ainult meestele .Andrese vanavanaisa elas venemaal. Vanavanaisal oli lihane vend. Neil oli väga väga kallis asi. Nad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kiri viitas sellele kus see asi asub . Nad rebisid kirja pooleks. Üks pool oli vanavanaisal ja teine ta vennal. Siis kolis vanavanaisa eestisse . Vend jäi venemaale. Vanavanaisa kiri oli laekas. Andre peab minema venemaale ja otsima sugulased ja teisepoolekirjast siis selle asja leidma ja raha pooleks jamaga. Vanaisal hakkas halvem ning andres läks ära. Järgmisel päeval oli vanaisa surnud. See kus elas vanavanaisa oli igaveseks saladus. . . . . - - . . . . , . . . . , , , . . . , .
keegi ei oleks võimeline teda muutma. Ta tahtis kõigile näidata kui kõva tegija ta on ja ei ta on kõigist parem ja targem. Pealegi oli ta enne Andrest Vargamäelt mitu peremeest minema ajanud ja kuna Andresega see ei õnnestunud muutus Pearu veel hullemaks. Muidugi mulle meeldib ,,hea Pearu" rohkem, kuigi vahepeal ta liialdas oma heade sõnadega, seda juhtus tavaliselt ainult täis peaga ja tavaliselt püüdis ta oma headusega ka kasu saada. Nagu üldiselt kõigile meeldivad head inimesed nii ka mulle meeldivad head. Sandra Nahkur 11a
ja koos viidi sõnnik ära. Sõnnikut vedades said tuttavaks Kaarel ja Mai. Tuli heinatöö aga heina väga vähe ja veel hullemaks tegi see , et nad olid pangale palju võlgu ja selle tõttu pidid osa saagist ära müüma.Aias oli auk ja kariloomad sattusid viljapõllule ning tampisid osa viljast ära , sellest tekkis suur tüli. Kuigi Andres parandas aediku kiiresti ära parandas, aga sellest Pearule ei rääkinud. Naabrimees sai aga selle peale vihaseks ja ei rääkinud enam Andresega päris tükk aega. Andres lasi põllu pealt veed kraavi jooksma, aga naabrimeest ei olnud kodus ja tema ei nänudki seda tähtsat sündmust. Varsti sündis perre järel kasvu. Varsti läks tüli naabritega nii suureks, et mindi kohtu veskeid jahvatama, kuna naabrimees oli Andrese koera maha lõõnud ja nüüd Andres tahtis hüvitist. Andres aga kaotas kohtus, ning nüüd haos plaane naabrimehe vastu. Vahe peal aga oli tekkinud uus paar, Mari ja Juss kes ka
lubadust-hakata tema lastele emaks kui teda enam elavate kirjas pole. Mari veetis pühad ning enamus aja peres, see aga ei meeldinud Jussile. Tema korduvatele palumistele ei tulnud Mari enam sauna tagasi, Juss tundis end üleliigsena ning poos enda. Jussi surm jäigi Mari ja Andrese pereelu segama, sest Mari peab end süüdlaseks Jussi surmas. Nii kadus ka laul Mari huulilt ning sära tema silmist, sest teda kui perenaist ootasid ees uued kohustused. Ka Mari pidi samaväärselt Andresega tööd rügama, ning hoolitsema Andrese nelja lapse eest ning enese kahe lapse eest. Kuid see talle pahameelt ei tekitanud, ta hoidis ja kaitses Andrese lapsi nagu enese omi. Maril sündis ka Andresega lapsi. Ka Sauna-Madise naise elu polnud kerge. Ta pidi oma ulualuse eest mõlemale pererahvaile tööd rügama, olgu siis Oru või Mäe. Samuti pidi ta hoolitsema oma vanamehe eest, kes ka rügas mõlemale peremehele. Nad olid pidanud oma lapsed matma juba üsna nende nooruses.
paeltega saapaid. Oli möödunud üheksa kuud. Ühel hommikul ärkas Ann suure müdistamise peale üles, sest ema hakkas sünnitama. Annil sündis vend. Ühel öösel ärkas Ann ema äreva sosistamise peale üles, ta läks vaatama mis oli juhtunud, tema väikesel vennal Andresel olid krambid. Ema käskis ruttu Annil kiirabi kutsuda. Haiglas selgitasid arstid, et Andresel on kaasasündinud südamerike. Järgmistel päevadel oli ema Andresega intensiivis ja isa oli kaua tööl. Ann tundis ennast väga üksikuna. Andrest pidi opereerima aga Eesti ei saanud seda teha, seda sai teha vaid Soomes. Ann hakkas huvituma satanistide foorumitest, sest arvas, et Maya käib sellistes kohtades. Ta kohtus seal ühe poisiga kelle nimi oli Seth. Seth rääkis talle tugevatest jõududest. Ann proovis deemoneid välja kutsuda. Ann arvas, et tema väikevend oli haige seepärast, sest tema ebaõnnestunud deemonite
Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena. Nii kaotajaks kui ka võitjaks võib pidada ka Andrese ja Mari poega Indrekut. Ta oli poiss
kaalutlev, Pearu teda peksis kannatlik - Ennast tööga Eluliselt Ei teinud Pearule hävitav, ei püsimatu, sobivas koguses näidanud endas salatsev, kartis tööd muresid välja, ei Andrest vaielnud Andresega kunagi ,,Tõde ja Õigus I ,,( Vargamäe perenaiste võrdlus + ja ning meeste võrdlus) Andres ja Pearu olid teose lõpuks võrdsed, kuid teose algul oli Andres parem, kuna ta püüdis kõike teha mõistusega ja rahulikult. Samuti ta ei peksnud oma naist. Asi muutus sellega , kui Krõõt suri ja Andres muutus kurjemaks. Teose lõpul Andres küll kuulas Maret rohkem kui Pearu oma naist , aga üldiselt olid nad teose lõpuks sama head peremehed. Mõned tsitaadid ,,Tõde ja õigus I )
Erinevalt Andresest suhtus Pearu töösse palju vabamalt ning lihtsamalt, samuti oli ta napsumees ja nautis krutskite tegemist. Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu Vargamäe kuuluks talle ning seetõttu kiskuski tihti tüli oma naabriga. Samuti tahtis ta Andresest kõiges parem ja vägevam olla, näiteks kuna ta ei olnud füüsiliselt tollest tugevam, otsis ta endale võimalikult tugeva sulase, kes siis Andresega rammu katsuks. Kuna Pearul oli parem maa, kui Andresel, oli talle maaharimine pisut lihtsam ning ta ei pidanud nii rasket tööd tegema. Tänu sellele sai ta aga rohkem elu nautida, kui naaber. Põhiprobleemid: Andrese ja Pearu omavahelised tülid ja võistlemine, püüd teineteisest parem olla. Samuti ka maaharimine ja talupidamisega kaasnevad probleemid ning suhted perekonnaliikmete ning abitööliste-sulaste vahel. Andresele tekitaski probleeme oma tõe tagaajamine ning õiguse saavutamine
Tõde ja Õigus ( lugemiskontroll) ( Rühm I) 1) Kirjelda Vargamäe Andrest ja tema põhimõtet ? 2) Milline oli Andrese mõttemaailm, kes teda segasid? 3) Kes oli Mari ja kuidas oli tema seotud vargamäe Andresega 4) Kuidas muutis Pearu Andrese elu ja tema eluviis ja kuidas? · Vargamäe Andres oli väga töökas, ta rabas tööd teha hommikust õhtuni. Vargamäele tuli talle visioon, ta soovis teha vargamäe nii ilusaks ja hoolitsetud kohaks, et laste elu oleks siin kerge. Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud. Andres proovis võimalikult väikese abiga hakkama saada, teose algul palkas ta
Anni isa helistas talle ja ütles, et operatsioon ei läinud hästi. Ann tundis end väga süüdi. Ta läks Mayat otsima ja leidis ta Sethi juurest. Seal oli pidu. Peale pidu läksid asjad pingeliseks. Maya võttis Sethi mootorratta ja sõitis sellega minema. Ann otsis teda taga, aga ei leidnud teda. Ta sai Maya õelt teada, et Maya sõitis vastu müüri ja on koomas. Ann läks koju ja tundis ennast kohutavalt. Ta võttis unerohu ja jäi magama. Hommikul oli ema ta kõrval ja ütles, et Andresega on kõik korras. Ann ei saanud aru, et mis oli uni ja mis päriselt toimus.
Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile
jätnud. Sellegi poolest olid Andres ja Pearu üpriski erinevad inimesed. Andres oli see, kes oli tulnud Vargamäele suurte unistustega. Ta tahtis väga oma töö pärandada pojale, et Vargamäel püsiks edasi tema sugupõlv. Ka Pearu tahtis oma talus näha oma lapsi toimetamas, mitte võõraid, kuid ta aga ei loonud Vargamäele õhulosse, tema eesmärgiks oli olla lihtsalt oma naabrist parem ja seda vähese vaevaga. Seepärast oli tal ka Andresega nii palju tüliküsimusi. Mida aeg edasi seda vähem kaks naabrit omavahel suhtlesid. Andres luges järjest enam piiblit ning muutus sellest tigedamaks ka oma lähedaste suhtes. Pearu lihtsalt loobus Andresega aegamisi uusi ärplemisvõimalusi leidamast, kuna viimane oli nii väga oma tões kinni ja väga harva võis juhtuda, et Andres Pearule omapoolsete krutskitega vastas. Kuid Pearu just seda oma naabri juures hindas oskust teist üle trumbata.
eest hoolitseda. Peale Krõõda surma see soov ka täitub ning see muudab nii Andrese kui Mari elu. Nad abielluvad ja kasvatavad lapsi ühiselt, lisaks sünnib ka uusi. 5. Jussi roll Vargamäel enne ja pärast surma Juss elas Mariga Vargamäel saunas, nad olid abielus ja teisel abieluaastal sündis neil ka poeg, kelle üle Juss oli väga õnnelik. Peale Krõõda surma, pidi Mari hoolitsema Andrese laste eest. Andres palus Marit, et ta jääkski seda tegema. Juss sai vihaseks nad tülitsesid Andresega ja Juss läks metsa, kus võttis enda elu. Peale tema surma sai Mari Andresele naiseks. 6.Miks Mari perenaisena õnnelikuks ei saa? Andres ei hooli Marist piisavalt, on aegu kui ta teda isegi pekab. Ta ei pea Marit endale piisavalt heaks naiseks. Mari oli suuremeelne, et võttis kasvatada Krõõda lapsed aga kauba peale sai ta ju ka Andrese. Peale Krõõda surma sai Mari endale ka tütre ning ta ei teinud vahet ja andis rinda ka Krõõda ainsale pojale Andresele, kel kahjuks ema enam
Peategelane armastab seda töökohta, kuna ta teeb seda kõige paremini. Samuti ka armastav naine, kelle nimi on Elina. Ühel hetkel sattus peategelane baari, kuna Elina oli talle rääkinud, et tal oli afäär teise mehega. Sellest hetkest hakkab peategelase elu allamäge minema. Esiteks sattub ta hotelli ruumi soomlastega, kus teda röövitakse ja pekstakse. Sealt päästetakse ta ära ja sealt edasi ta tutvub Heleniga, kes on Elina on õde aga ka Andresega, kes muutub peategelase jaoks kui iidoliks. Nende seltskonnas olles tutvub ta ka Merikesega, kes on Andrese naine. Samuti jõuab peategelane kolida kokku Elinaga ja nende elu on vägagi rutiine. Järgmisena tabab peategelast aga mitu suurt hoopi. Esiteks kukub ta koolist välja, kuna pole sellega tegelenud piisavalt palju aga samuti vallandatakse ta töölt, kuna tundub, et tal on teised asjad tähtsamad.
lapsi armastan ma sama palju kui enda omi. Ma teen kõik selleks, et nemad õnnelikud oleks. Olen valmis kasvõi valetama, maksku mis maksab. Kaitsen neid peremehe Andrese eest, visaku ta mind välja või peksku vaeseomaks, mina oma meelt ei muuda. Rääkides Andresest, siis soovin, et me saaksime paremini läbi. Tema aina heidab mulle ette, et mõtlen ainult Jussi peale ja ei suuda muud teha. Ta võiks aru saada, et see on minu jaoks hell teema ning jääbki selleks. Ma tahaksin nii väga Andresega rääkida maailmaasjadest ja usaldada teda, aga miski minus ei suuda seda. Mõnikord ma isegi kahetsen, et vargamäele perenaiseks tulin. Siis, aga mõtlen jälle laste ning selle peale kuidas Andres Jussi haual raamatu kätte võttis ning jumalasõna luges. See tegi mu meele väga hellaks. Oeh, no ei suuda seda meenutada, pisarad kipuvad jälle peale... Juss oli tore mees, mis sest, et tal kõverad jalad olid. Mäletan ikka, kuidas ma noorena tema üle lõõpisin ning laulukesi tegin
Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14.Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli kogu oma elu seal elanud ja tema isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud. 15.Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena. 16.Kelle eeskuju jälgis Pearu? Ei saa küsimusest eriti aru. 17.Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks? 18.Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi? Pearu oli eelmised peremehed minema kihutanud, kuna muidu poleks Andres oma perega saanud sinna elama asuda. 19.Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks? Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel.
aga kadunud ja nii ei saadudki teada, kes Oti oli tapnud. Arvati, et Eedi on jõkke uppunud. Pearu kartis, et nüüd Orule pärijat ei olegi. Ta tahtis, et Karla muretseks lapse kõrvalt, sest Ida enam lapsi ei saanud. Karla polnud sellega nõus. Karla arvas, et ehk Juulil sünnib poeg. Pearu arvates oli see hulluga sigitatud. Karla heitis isale ette, et see tahab Joosepi pojale Oru anda, sest selles on Krõõda verd. Siis oleks ka Orul Mäe verd. See Karlale ei meeldinud. Pearu oli vanasti Andresega tülitsenud, sest ta oli Andrese peale tema naise Krõõda pärast kade. Ta tahtis Krõõdale näidata, et ka tema on kange mees. Ta oleks tahtnud Krõõta omale naiseks. Ta ei oleks Krõõdal lasknud nii palju tööd teha, mis teda nõrgaks muutis. Neil ei oleks nii vägevaid poegi sündinud nagu sündis noor Andres, kelle sünnituse järel Krõõt suri. Kui Krõõt oleks Pearuga elanud, oleks Krõõt kauem elanud. Pearu tegi ise Idaga juttu, kuid tema ei tahtnud Karlast loobuda
lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja.
peaks Pearu pojaga abielluma ja pealegi, et noored tahtsid veel Vargamäelt minema minna. Kui siis tuli välja, et Liisi on juba rase ja muud võimalust peale abiellumise üle ei jää, siis viskas Andres tütre lihtsalt kodust välja. Ta oli kohati nagu diktaator, kuna perekond pidi alluma tema sõnadele. Samas ei ütle ma, et Andresel ei olnud pehmemat poolt, kuna näiteks pühade ajal viskas ta lastele vempu ning katsus jõudu vanema poja Andresega, mängides lastemänge ning maadeldes temaga põrandal. Kahtlemata võis ta olla ka hoolitsev ning lõbus, kuid minu arvates oli ta üldjuhul selliste asjade jaoks liiga praktiline, kõige tähtsam oli tema jaoks siiski töö ning iseenda õiguse tagaajamine. Tema tõekspidamiste kohta oskan ma vaid seda öelda, et ta oli hingelt aus mees ning ootas seda ka teistelt, kuid mida kauem ta Pearuga kõrvuti elas ning temaga kemples ja
Tegelased oli ka kohati sarnased: töökad, tõsised, rahulikud. 2. Andres oli väga töökas ja tõsine mees. Ta oli pigem kinnine ja tahtis kõiges õiglust. Mitmeid kordi Pearuga kohtus õiglust jalule seades ta kaotas, ühe korra võitis, kui Pearule krutski tegi. Pearu võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Ta oli hella hingega, kuid püüdis seda varjata. Kunagi ei armastanud ta oma vigu tunnistada. Andresega sai ta alguses hästi läbi hiljem enam mitte. Krõõt oli Andrese naine. Ta oli hoolitsev ja sõbralik. Temalt nõuti palju, aga talle ei pööratud tähelepanu. Tegi palju tööd. Sünnitas lapsi. Poja sünnitamisel suri. Mari hakkas Krõõda asemel lapis kasvatama. Tema mees Juss oli töökas ja allaandev, ta poos end üles. Mari oli meestega pelgalt kaastundest. Ta oli hoolitsev ja kohusetruu. Tema kaks last, kes olid tal Jussiga saadud, surid
Kui Juss nägi, kuidas Mari perenaisena tegutses ja kui väga ta kõiki lapsi-nii võõraid kui omi-armastas, tundis ta natuke süüd, et tema ei suutnud Marile sellist elu pakkuda ning laste tulevikku kindlustada. Marit aga hakkas süütunne piinama juba Jussi eluajal, kui ta tundis, et teda tõmbab rohkem Andrese, laste ja Mäe talu poole. Juss aga märkas seda ning suurest masendusest poos enda üles. Jussi surmas süüdistas Mari iseennast ning see süütunne kasvas veelgi, kui ta abiellus Andresega ja nad ühise lapse said. Süütunne piinas Marit tema elu lõpuni. Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti. Indrek üritas Andrest kiviga visata, kuid viimane hüppas eest ära ning kivi tabas hoopis Marit, kes pikali kukus. Koht, kuhu kivi lendas, jäi Maril elu lõpuni valutama ning see oli Indrekule kui meeldetuletus tema süütundest.
Andrese viha naabri vastu oli nii suur, et enne viskas oma lapse kodust välja, kui lasi tütrel kodus õnnelikuks saada. Andres tegi kõike seda laste heaolu nimel, kuid lapsed seda ei mõistnud, nende soov oli elada rahulikku elu mitte sõdida koguaeg naabriga. Tihtipeale saame me liiga hilja aru, kui palju meile õnne on antud, me näeme vaid kõike halba enda ümber ja ei hinda seda, mis meil on. Tahetakse seda, mida meil pole ega märgata seda, mis meil on. Samuti oli Andresega, ta tahtis seda, mida tal ei olnud ning unustas kõik head asjad oma elus.
Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. On inimesi, kes on õnnelikud oma eesmärgi poole püüeldes, neile on eesmärgi poole
Kiputakse unustama lähedased ja sõbrad- kõige tähtsamad. Hiljuti loetud Tammsaare romaanis „tõde ja õigus“ 1 osa jutustab hea loo inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel
end üleliigsena ja poos enda. See seik jäi kuni Mari surmani tumeda varjuna Mari ja Andrese vahele, sest Mari süüdistas end korduvalt Jussi surmas. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kui aga Mari sai perenaiseks, siis tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Mari pernaiseks saamisega muutus Mari elus palju. Mari polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd perenaiseks olles pidi Mari koos Andresega tööd rügama. Samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal nende eest hoolitseda kui oma laste eest. Seda tegi Mari suure rõõmuga ja kaitses lapsi sageli Andrese ägeda viha eest. Maril sündis ka Andresega lapsi. Esimene laps oli poiss, kellele pandi nimeks Indrek. Kuna Indrek oli Mari ja Andrese esimene laps, oli Maril temaga eriline suhe kuni surmani. Peale Mäe perenaiste oli Vargamäel veel kaks huvitavat naist
kuuse otsa pooma ajanud. Samuti tundis Mari õigustatult, et teda võrreldakse peaaegu igal sammul Eespere eelmise prouaga. See pani temale ka rohkem pingeid, sest Krõõdast ja tema heledast 'jaalest' oli selleks ajaks juba peaaegu Vargamäe legend saanud. Kuigi Maril oli palju rohkem tõelisele talunaisele omaseid tunnuseid, ei suutnud ta kunagi Krõõda varjust välja pugeda. Tegelikult ta väga ei üritanudki ja tundis ka endal pigem kohustust Andresega abielus, kuna viimase eelmine naine seda oma surivoodil palunud oli. Tõeliseks abieluks ei saakski vast Andrese ja Mari kooselu lugeda, puudus sealt ju kokkukuuluvtunne ja muud abielule omased emotsioonid. Ka kohtles Andres oma viimast naist palju halvemini kui esimest, kuid see tuli pigem sellest, et tema algne töötuhin ja naiivsus oli selleks ajaks juba ammugi vaibunud ning mõjule hakkasid pääsema rasked tööpäevad ja pidev Pearuga kemplemine.
Võiks ju mõelda, et arenenud riigid saavad läbirääkimistega erimeelsusi lahendada, kuid tundub, et inimloomuse vastu ei aita ükski majanduslik areng. Kindlasti on inimloomuse muutumatutest omadustest ka positiivseid näiteid. Üheks selliseks võiks pidada abivalmidust ja hoolivust, mis minu arvates on igas inimeses. Ka Tammsaare “Tõde ja õigus” näitab mingil määral seda. Teoses katkestas Pearu naabrinaise Krõõda äkilise surma tõttu vihavaenu Andresega. Oru talu peremees parandas ja silus isiklikult tee, mida ta naabri kiusamise pärast varem vaid lõhkus, et vankri peal kirstus lamav koolnu ei rapuks surnuaeda sõites. Ka praegu 21. sajandil on palju näiteid, kuidas üksteist ollakse valmis aitama. Näiteks toetatakse puuetega lapsi, vähihaigeid või õnnetustes raskelt viga saanud inimesi. Eesti telesaade “Inglite aeg”, kus koguti annetusi abivajavatele peredele, on selle ehe näide. Jään arvamusele, et inimloomus ei muutu ajaga
Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg kraavile tamme peale ja siis käidi seda lõhkumas kuna Andresele ei meeldinud see. Pearu tahtis teha endast parema peremehe kui Andres oli. Ta lasi kõrtsis jutud lahti, et Andres on vaene. Hiljem hakkas Pearu tegema kõike järgi mis Andres tegi. Noored tegid talus ka väga palju tööd, kuid kõik leidsid endale armastuse ja olid õnnelikud. Juss ja Mari pidasid pulmi ja neile sündis poeg ning hiljem tütar
Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg kraavile tamme peale ja siis käidi seda lõhkumas kuna Andresele ei meeldinud see. Pearu tahtis teha endast parema peremehe kui Andres oli. Ta lasi kõrtsis jutud lahti, et Andres on vaene. Hiljem hakkas Pearu tegema kõike järgi mis Andres tegi. Noored tegid talus ka väga palju tööd, kuid kõik leidsid endale armastuse ja olid õnnelikud. Juss ja Mari pidasid pulmi ja neile sündis poeg ning hiljem tütar
et tema on Jussi surmas süüdi. 5.Miks ei asunud Liisi pärast oma pulmi mehe juurde elama? Andres ei nõustunud Liisi valikuga ning Liisi isa ja Joosepi isa olid omavahel tülis. 6.Pearu-vurle või südamerikas mees? Minu arvates oli ta mõlemat. Ta hoolis näiteks Krõõdast veidi rohkem kui oma naisest ning võttis ka Andrese tütre Liisi oma poja naisena omaks, kuigi Liisi oli ta venlase tütar. Samas oli ta vahepeal ka vurle, sest ta laias kõrtsis teiste meestega, eriti Andresega ning pidas oluliseks seda, et tal oleks rohkem raha kui Andresel 7.Missugune oli Andrese, missugune oli Indreku seisukoht nn vareste ja raudkullide küsimuses? Kuidas lõppes vendade vaidlus? Indrek oli vareste pool, sest nemad olid seal varem olnud, Andres aga raudkullide poolt, sest nad olid tugevamad. Et enda arvamust kinnitada, võttis ka Andres väiksema venna peal jõu kasutusele. 8.Kirjelda kuidas Indrek õpib tundma täiskasvanute maailma ja armstuse müsteeriumi?
ennast Krõõda surmas. Lõpuks saigi Marist Andrese uus naine ja ema nii Krõõda ja Andrese kui enda ja Andrese lastele. Mari oli varem olnud Vargamäel tüdrukuks ja toonud sinna natukenegi rõõmu ja lusti. Seepärast oli Mari Andresele meelepärane. Nüüd oli olukord aga teine kuna Mari oli abiellunud Jussiga, aga viimane poos ennast ülesse. Juss ei suutnud leppida, et Mari ei käi enam kodus ja elab Andresega ühe katuse all. Mari jäi ennast igaveseks Jussi surmas süüdistama ja ta muutus kurvemaks kui kunagi varem. Tööd tegi Mari ikkagi hästi ja ka lapsi kasvatas ja kaitses nende isa eest. Andrest ise ta aga kartis. Ta ei jugenud kunagi avaldada oma tõeliseid tundeid, käis salaja Jussi haual jne. Tegelikult mõistis Andres isegi ja seetõttu suhtus ta Marisse karmilt. Ta arvas, et Juss oli neid juba piisavalt karistanud enese poomisega, aga Mari ei saanudki oma süümepiinadest vabaks
segab end ka peretütar Elli, kes tunneb suurt südamevalu ja armukadedust, sest ta on armunud Otti. Romaan lõpeb sellega, kuidas Indrek ja Tiina üksteise embuses Vargamäelt lahkuvad. Vargamäel olid uued noored, kes jagelesid, sest Andres ja Pearu olid juba vanad, nende unistused olid täitunud ning nad olid nüüd valmis surema. Pearu, mees, keda võis iseloomustada sõnadega nagu jonnakas, häbematu, lapsik, egoistlik ning lugupidamatu soovis koguni enne surma veel Andresega rahu sõlmida ning andeks paluda. Enne surma tuleb välja inimese õige pale ja on näha, et Pearu oli südames tegelikult hea mees, ta lihtsalt ei näidanud seda välja ning peitis end selle häbematu vurle loomu taha. Ka Andres, kui tema üks unistustest, mis oli kaevata kuivatuskraavid jõele, et kuivatada maad ja muuta maad viljakamas, täitus, suri ka tema südamerahus oma saunas, kus ta oli oma viimased eluaastad õnnetult veetnud.
Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Keerulised suhted Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses Üksteise kahtlustamine oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema Pinged, kaklused ja tülid armastatute ise oli seal aga Indreku pärast. pärast 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Petmine Armastus vastuarmastuseta Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast Vargamäelaste elu on aastate jooksul seda kui ta on näinud jõe puhastamise muutunud kergemaks. Tööd on küll palju algust. kuid kõike pole vaja enam uuesti alustada. 5. Tiina ja Indrek Omavahelised suhted on sõbralikumad. Pole enam rehenuti pidamist ja kohtus käimist.
õige ja käskis tal sealt ära tulla. Mari aga ei tahtnud Andrest tema ädadega jätta ja ühel päeval poos Juss ennast ülesse. Peagi abiellusid ka Andres ja Mari. Sellega kaasnesid ka lahkarvamused. Andrese ja Pearu vahel oli ka edaspidi riidu ja kohtuskäimist, kas siis veepaisutamisest või soosillaga. Palgati endale uusi sulaseid ja tüdrukuid, ehitati ka uusi kambreid. Maril sündis ka ühine laps Andresega ja neid sündis ka edaspidi. Peagi tabas kogu kanti mingi lastehaigus, mis sai alguse Kassiaru Jaska perest, lapsi hakkas edaspidi igal pool haigestuma ja surema, nii ka Eesperes. Mari ja Jussi ühised lapsed surid mõlemad, ning ka Andrese ja Krööda ühine laps suri. Edaspidi oli ka vaidlusi ka andresel ja Maril, kuna Mari ei olnud aus Andresega ja pole saladusi välja rääkinud. Aastate möödumisel tuli ka tööd pidevalt Eesperre juurde, vähemalt nii arvati. Andres
hoolimata ilmast jne, Jussi motted kas otsida uus peremees v ei, pearu uhkeldab jalle oma maaga, eespere ja tagapere nimede ajalugu 9. (61) suvi moodus tootades, saabus talv, saak oli suht kesine, kaarel jattis mai maha, pearu kovatab kortsis jalle, andres toestas pearule et pole könn, kroot sunnitab tutre, 10. (68) endiselt teevad tood, kroot on kurnatud, juss jaab alles, mai lahkus armuvalus, hakati aeda tegema, pearu uritab andresega sammu pidada, hooplevad kortsis, pearu lohkus aia ja eespere loomad panid jooksu, kroot huudis heleda haalega loomad koju tagasi, pearu ja andres kraaklevad kortsis jalle 11. (76) teine aasta vahe edukam, halb ilm annab tunda, tehakse jalle palju tood, uus tudruk om vaga virgas, juss toestab marile, et jouab yle joe ujuda aga tagasi tulles juhtub onnetus, jussi ja mari vahel on sade, kraav hakkas valmima, pearu lasi neid esimese veega
Eestlastelt on mitmeid kordi kodu ära võetud, neid on küüditatud ja massiliselt sõjas tapetud. Pole siis ime, miks me hoiame asju ja väärtusi, mis kuuluvad meile endile ja ei taha neid teistega jagada. Ometi on eestlane teise õnnetust nähes väga abivalmis. Vaadates kõiki heategevusprogramme ja neisse saadud summasid, ei saaks mingil juhul öelda, et eestlane kade on. Me armastame oma rahvast, kuid ei näita seda igal ajal välja. Oru Pearu vedas pidevalt Mäe Andresega vägikaigast, kuid ega ta sellepärast veel teda vihanud vastupidi, see oli ehk tema viis oma sõprust näidata. Tänapäeva Eestlane on tallinlane. Tallinn ei saa iialgi valmis ja kasvab pidevalt. Kui inimene sinna linna läheb, siis ta ka jääb sinna. Viimasel ajal ei piisa eestlasele isegi mitte Tallinna linnast, ta läheb välismaale õnne otsima. Ja õige ongi, kui Eestis pole tööd, raha ega luksust. Eestlasele pole mingi häbiasi minna välismaale
andma,kuna pojad olid Vargamäelt lahkunud.Sass ei armastanud Vargamäed nagu And- res.Ta hakkas peremeheks alaväärtuskompleksist jala pärast.(Ta tahab näidata,et suudab olla Vargamäel peremeheks ka vigaselt)Sass juhtmõtteks oli saada,tema tegusid juhtis kasuhirm.Sass on uue aja peremees,muretseb tallu uusi asju (jalgratas,gramofon),talus on uued toiduained (riis,kohv).Ta on püüdnud seda talupidamist uutele alustele,korraldada elu uue aja järgi ümber.Tema suhtumine võrreldes Andresega on muutunud kergemaks,tal on küll austav suhtumine maasse ja töösse,kuid see on enam jaoltasendatud rikastumispüüdega. Tammsaare kujutab romaanis erinevaid peremehetüüpe.Ta jõuab järeldusele,et tõeliselt õnnelik on inimene siis, kui ta võib oma elule tagasi vaadates rahumeeli nentida,et ta on õieti elanud ,õigete ideaalide eest võidelnud.Võitlus maaga ei ole mõtetu,selle idee kandjaks on Andres Paas,kellele kuulub arvatavasti autori poolehoid.Me ei saa pidada
endale alati parimat. Teoorias peab see paika, ent praktikas kipub meeltesegaduses indiviid eksima ja vääratama. Miks ei käituta alati hästi, eetiliselt, mis loogilise järeldusena peaks viima õnneliku eluni. Võib-olla puhtalt laiskuse pärast. Milleks pingutada? Paistis, et nõnda mõtles Oru Pearu, kes tööd rügada ega alati heaga katsuda ei viitsinud. Oma kavalate võtetega teenitud jõukus teda ülima meelerahuni ei viinud, kontrastiks igavale argielule meeldis talle eelkõige Andresega rehnutti pidada ning konfliktidest võitjana väljudes külameeste austust nautida. Pearu vimkad aga tirisid enda võrku peagi ka senini tõe ja õigusega alati ausalt võidelda püüdnud Andrese ning muutusid rutiinseteks kohtuskäimisteks ning igaveseks vaenuallikaks, mis mõlemale perekonnale vaid lõpuks muret tekitas. Andrese elu eesmärgiks ning suurimaks õnne väljundiks oli tema Vargamäe. Mehel olid
käimisega. Mehele andis hoogu Andrese kiusamisest faktor et talle meeldis Krõõt ja heameelega oleks ta Krõõda endale tahtnud saada. Pearu iseloomujooned : Ei võtnud elu tõsiselt 3 Ei sundinud lapsi tööd tegema Kodus oli elu rõõmsameelsem kui Eesperes Kuigi ta tülitses palju Andresega oli ta hingelt leplik Tihti jõi kõrtsis ja hiljem laamedas kodus Sõimas oma naist ja peksis teda. Andres ja Krõõt Perekonnaelu Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu – Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele.
annaabi.ee 
