Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka-
Andekusest ja andekatest lastest · Tavakooli õppekava ei stimuleeri piisavalt andekaid küllaldaselt. · Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · L...
Andekus - kink või koorem Maailmas on palju inimesi, kes on mingil alal osavad. Andekat last on ka alati peetud õnnistatuks, kuid kas see on ikka nii ? Usun, et igale inimesele antakse sünniga kaasa mingi anne, teine asi on see, kas see avastatakse ja kas see üldse kunagi välja lööb. Mõni inimene ei avastagi kunagi oma annet, kuna ühiskond ei lase sel juhtuda. Nt. laps, kes on muusikas geniaalne, ei saa kunagi sellega tegeleda, kuna ta vanemad leiavad, et see on ajaraisk, ja parem, kui laps õpib matemaatikat või majandust. Ajapikku ununeb see anne ja maailm on jälle jäänud ilma ühest andekast inimesest. Seda viga teevad tänapäeval paljud vanemad, üritades oma lapsi kasvatada sellisteks, nagu nemad õigeks peavad, arvestamata sellega, milline on laps ja millised on tema vajadused. Veel võib olla, et vanemad hakkavad lapsele liiga palju survet avaldama,...
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutu...
toetust ja on võimalik õppida, mõtlemata iga päev, kuidas ära elada. Krista Kodres peab seda hukutavaks nähtuseks, kuna tema arvates on ebaaus, et mõni teine riik saab andekad noored, samas kui neid lapsepõlvest ette valmistanud ja alghariduse pakkunud Eesti jääb ilma. Targad inimesed loovad tuleviku, seega nõustun Kodresega, et doktorikraadi omandajate väljaränne on ülimalt ohtlik kui see jätkub, ootavad Eestit nukrad väljavaated. Siit lahkuvad enamus andekatest inimestest ja allesjäänud ei oska eriti midagi olemasolevast muuta, areng seiskub. Seda saab takistada ainult stipendiumite ja toetuste suurendamisega, ent sellegi jaoks tuleb kusagil raha juurde saada, mis on omaette keeruline valdkond. Rahapuudus on domineeriv probleem, mis pidurdab Eesti paremaksmuutmist. Kui lähitulevikus ei suunata kõrgkoolidesse toetust, siis suureneb tarkade inimeste väljaränne enamgi veel, kuni alles jäävad ainult keskpärased ja allapoole selle.
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Ernest Hemingway romaan ,,Ja päike tõuseb" jutustab noorte inimeste elust peale laastavat sõda. Teoses kajastuvad sõja kahjustused inimese hingele ning eluviisidele. Autor kirjutab andekatest noortest, kes oma elu jooksul oleks võinud korda saata suuri saavutusi, kuid sõda on võtnud neilt sihid ja innustuse. Teos on justkui armuromaan ilma traditsioonilise armuloota. Grupp sõpru, kelle vahel ei eksisteeri tegelikult õiget sõprustki, rändavad Euroopas ringi ning otsivad aina uusi võimalusi, kuidas oma elule taas mõtet leida. Seltskonnas on ainult üks naisterahvas, kelle pärast käib pidev nn varjatud võitlus
keelavad vanemad lastel taoliste inimestega suhtlemise. Kui aga kohtame tüdrukut kõrgetel kontsadel, blondeeritud juuste ja lühikese roosa seelikuga ning ta käib klubis tantsimas, ei ole raske aimata, millised on tema muusikaeelistused. Mõlemad on eeskuju võtnud oma iidolitest ja nende muusikast, sageli puudub aga neil tolerantsus üksteise suhtes. Nii võib muusika mõjutada väga inimese elustiili. Kunst on paljudele ka sissetulekuallikaks. Päevast päeva kuuleme andekatest inimestes, kes nõuavad konserdi või muu esinemise eest miljoneid. Paljudele on nad iidoliteks ja neid kas vihatakse või armastatakse. Kui see sama maailmakuulus inimene jääb purjus peaga autoroolis vahele või on jätnud oma töö tõttu lapsed hooletusse mõistab ühiskond nad hukka. Seega võib loometöö inimeste elu ka raskemaks muuta, sest kollane ajakirjandus tahab tihti inimesi laimata ja enamasti on kõnealused kunstiinimesed. Kirjandus mõjutab meie mõtlemist
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan
vähe v Lisatöö rahastamine- et lisatööd tehes oleksid õpetajad rohkem motiveeritud v Riikliku õppekava ülekoormatus või paindumatus--õppekava mahukus tundub paljudele liiga suur, et võimaldada diferentseerimist. ABISTAMISE LEVINUMAD PROBLEEMID v Õppematerjalid- materjalid peaksid olema diferentseeritud kõikidel kooliastmetel. Kui sellised õppevahendid puuduvad, peavad õpetajad need ise koostama v Koolitused-koolitusi andekatest lastest võik rohkem olla. Kui õpetajad ei ole saanud andeka lapse kohta koolitusi, siis tal pole selle kohta ka vastavaid teadmisi ning siis on väga raske ka andekate laste jaoks midagi ära teha v Testimine ja abimaterjalid koolipsühholoogidele. Koolipsühholoogidel puuduvad ametlikud ja kaasaegsete normidega psühholoogilised testid. Kuna andeka lapse identifitseerimine ei ole ka mitte mingil moel reguleeritud, siis andeka märkamine ja esile toomine on üsna keeruline
Raamatust, saab teada ka, kuidas soovitavalt andekale lapsele valida kooli, sõpradest ja suhetest. Millele pöörata tähelepanu, leida loos oma plussid ja miinused. Põhjalik ülevaade on ka lugemise võlust ja valust ja kuidas, see inimese arengule kaasa aitab, teda rikastab ja arendab ja kui tähtis on lapsele ette lugemine ja hiljem ka ise lugemine ja ka mitte oluline pole õige raamatu valik. Suure tõenäosusega saavad nn. andekatest lastest mitte nt. laotööline (mitte, et see amet kehv oleks), selliste elukutsete esindajad, kus nad saavad veel ja veel oma teadmisi rakendada ja edasi areneda. See kellel huvi, mis erialal milliseid eeldusi kõige rohkem vaja läheb, leiab samuti vastuse. Kõik me pole ühesugused andekad. Need, kes ei ole ,,alguses" andekad , siis kui hakatakse neid nn.lahetardama võimekuse järgi, ärgu kaotagu lootust. Uskuge, täiskasvanuna võivad nad
ei ole populaarsed ja nendest korralikku põhja alla saamata tundub infotehnoloogia ja programmeerimise valdkond keeruline. Keskendutakse rohkem humanitaaraladele ja reaalained, nagu näiteks matemaatika, füüsika ja keemia, jäävad tahaplaanile. Antud ainetes õpetatakse valdavalt teoreetilist poolt nii et praktika jääb tähelepanuta, mistõttu ei oska õpilane teadmisi igapäevaelus rakendada, ja selline ühekülgne lähenemine on jätnud viimased põlvkonnad ilma andekatest inseneridest ja programmeerijatest. IT-valdkonna vastu tuleks huvi tekitada juba maast-madalast ning kasutada koolis suure osa õppetöö tegemisel arvutit. Siis saabuks arusaamine, et see ei ole mõeldud ainult mängimiseks ning võimalused ise süsteeme ja kodulehekülgi luua on lõputud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuturu prognoosis, mis ulatub aastani 2018, nähakse kiireimat tööhõivekasvu just IKT (info- ja
KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P., Kuusik,Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Kulderknup, E. (Toim.). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus, 22-67. Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu Sikka, H. (2002). Andeka lapse toimetulek koolis. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu. Atlex. Vikat, M., Rukonen, I., Noormaa, E. (2002). 6-8 aastase andeka lapse kodune kasvukeskkond ja arenguvõimalused Eestis ja Soomes. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas
tegemine. Õpetajatepoolne negatiivne tagasiside langetab niigi habrast enesehinnangut veelgi ja kui ka akadeemilised nõudmised üle jõu käivad, siis hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse. Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad. Nimelt lugesin ühte uurimustööd, kus räägiti andekatest lastest seoses probleemse käitumisega. Üsna tihti on sellised lapsed ekslikult omale külge saanud kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tõrges-trostlikku käitumishäire või bipolaarse meeleoluhäire diagnoosi. Ja kuigi uurimuses viidatakse, et mõnikord on need diagnoosid õigustatud, siis tihtilugu tulenevad need hoopis sellest, et andekatel lastel on iseloomuomadused, mida tõlgendatakse käitumishäirena. Artikli autor,
saata, mistõttu on nad vähese motivatsiooni ja tahtega. Aastal 2009 tegid Tallinna eliitkoolide juhid ettepaneku täpsustada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses andekate laste hariduslikud erivajadused ja neid ka eraldi rahastada. Andekuse kriteeriumiks pakkusid eliitkoolide juhid maakondlikel olümpiaadidel heade tulemuste saavutamise. See aga ei leidnud haridusministri Tõnis Lukase toetust. Paar nädalat tagasi osalesin loengul, kus õppejõud rääkis samuti andekatest lastest ja nende oskuste arendamisest, tuues näiteks iseeenda. Ta on pärit kakskeelsest perest ning oskas suurepäraselt vene keelt, kuna rääkis emaga ainult selles keeles. Kui aga hakati koolis õppima vene keelt algtasemel, siis temal oli tunnis alati väga igav. Õpetaja saatis ta õpipäevikut teistest klassidest tooma ja näiteks kriidivarusid täiendama. Ta ei pööranud tähelepanu õpilase eelisele ja andekusele teiste õpilaste ees ja saatis õpilase lihtsalt minema
palju enam kui liigset rangust. Hinnangud õpetajatele olid poistel ja tüdrukutel sarnased, kuid poisid tunnetasid enam õpetajate liigset rangust. Kaks kolmandikku õpilastest olid veendunud, et õpetajatele meeldib nende töö ja nad teevad seda südamega. Hinnangutes koolile pidasime silmas kooli õpetuslikke ja kasvatuslikke ülesandeid. Õpilase olid nõus, et kool annab eelkõige eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Kaks kolmandikku andekatest väitis, et kool kasvatab vastutustunnet ja annab koostööoskusi (56%). Mingil määral oldi nõus, et kool õpetab iseseisvalt mõtlema, innustab hankima lisateadmisi, annab enesekindlust ja kasvatab tasakaalukust ning meeste-naiste võrdõiguslikkust. Pooled küsitletutest leidsid, et kool ei innusta õpilasi loovale tegevusele. Andekad õpilased olid teistest kriitilisemad ja nad pidasid kooli pigem teadmiste-oskuste omandamise kohaks kui kasvatusasutuseks.
........................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma
Kuulsaid inimesi, saab aga avalduda alles pärast nii mehi kui ka naisi, kes soostusid leidma matemaatika aluste omandamist. aega, et vastata uurijate küsimustele, Romantismiaegadest peale kiputakse oli kokku 80. andekust omistama üksikisikule geeniusele. Armastavad oma tööd. Selgus, et Tänapäeval räägitakse järjest loovad inimesed ei olnud sugugi piinatud vähem üksikutest andekatest loojatest geeniused, nagu levinud mõttemalli ning üha rohkem loovatest kollektiividest. järgi arvatakse. Nad kõik olid õnnelikud Siin sobib jälle heaks näiteks ja armastasid ala, millega tegelesid Skype, mis on mitme mehe ühislooming. see tähendas neile midagi enamat kui Nüüdisteaduses on ääretult raske lihtsalt tööd. Muidugi ei olnud nad töötasu midagi üksinda ära teha
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I. 41, 240. [2015, märts 13]. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012020 Päiviste, M., Saul, H., & Sepp, V. (2007). Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides. Tartu: Tartu Ülikool. Sepp, V. (2009). Olümpiaadid peegeldavad haridussüsteemi ja ühiskonda. Haridus, 9-10. [2015, märts 15] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/9_102009/lugu8.pdf Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AS Atlex. Sepp, V. (2012a). Lapsevanem kui oluline partner. Rmt. V. Sepp (Toim.). Andekas õpilane klassis: abiks õpetajale andekate õpilaste tuvastamisel ja toetamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Teaduskool, 18. [2015, märts 27]. http://video.ut.ee/maarja/viire/raamat-trykki.pdf Sepp, V. (2012b). Andekas õpilane klassis. Rmt. V. Sepp (Toim.). Andekas õpilane klassis: abiks õpetajale andekate õpilaste tuvastamisel ja toetamisel
ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eestis ja mujal Otsus pidanuks laienema ka Eestile. Eesti NSV Nõukogude Liidus 7klassiline koolikohustus. kauaaegsel haridusministril Ferdinand Eisenil 1955
enesetunnetamis- ja suhtlemisintelegentsus. - «Idiot savant» - inimene, kelle õppimis-, kirjutamis-, ja lugemisvõime jääb oluliselt alla keskmise inimese võimele, kuid les sellele vaatamata ilmutavad erakordseid oskusi mingis ühes kitsas valdkonnas. - Autism - psüühikahäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on äärmuslik andassetõmbumine, vähene huvitatus välismaailmast. Andekad inimesed erinevad vähem andekatest peamiselt elujõulisuse ja tundlikuse väliste stiimulite poolest (- Galton). Kuivõrd kogu info väliskeskkonnas jõuab meieni meelte vahendusel, siis ilmselt sõltuvad inimese võimed eelkõige tema sensoorsest tundlikkusest (- Galton). - Stanford-Biner skaala - standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmise võimetega õpilastele.
põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. "Hedda Gabler" (1890) peategelaseks tugeva iseloomuga naine, kellele on omased ka kõrkus, võimuiha ja egoism. Ibsen naasis kodumaale 1891. a, kirjutas muuhulgas näidendid "Ehitusmeister Solness", "John Gabriel Borkman" ja "Kui me, surnud, ärkame", mis kõik jutustavad andekatest ja tugevatest ekstsentrilistest inimestest, kes teatud elustaadiumis on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust kokkuvõtteid tegema. Rootsi kirjanik August Strindberg (1849-1912) on XX sajandi näitekirjanduse üks alusepanijaid ja ainuke maailmakirjandusse jõudnud rootsi näitekirjanik. Kirjutas u 60 näidendit. Õppis erinevaid distsipliine, üritas saada näitlejaks, maalis jne. Algul tundusid tema teosed kriitikutele liiga julged, 1883. a otsustas ta Rootsist lahkuda
on ametnikel keelatud poliitilised tegevused ka tööst vabal ajal. (D. V. Edwards, 1998, p. 487; G. C. Edwards et. al., 2014, p. 478) Tänapäeval on kogu avaliku teenistuse süsteem loodud nii palkama kui edutama bürokraatia liikmeid, põhinedes vaid kasumlikkusel ning konkreetse inimese võimetel. Et tagada kvalifitseeritud ja võimeka inimese valimine, kasutatakse töötajate palkamisel eksameid ja hinnanguid. Võimetest lähtuv süsteem peaks looma administratsiooni, mis koosneb andekatest ja oskuslikest inimestest. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 478) Personali juhtimise büroo (Office of Personal Management) juhib suurema osa ametnike palkamist riiklikes ministeeriumites. Personali juhtimise büroo juhi määrab president ning kinnitab Senat. Personali juhtimise bürool on välja töötatud reeglid inimeste palkamiseks, edutamiseks ja vallandamiseks. Avalikus teenistuses töö saamiseks tuleb kandidaadil sooritada test või siis täita nõuded. Pärast testi läbimist
annaabi.ee 
