40 mmHg Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) Vereringe perifeersest vastupanust (R) P=QxR Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest · Arteripulss, veenipulss. · Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia. Arterio venoossed anastomoosid. Väikeses vereringes: Suur mahtuvus elastsed sooned. Hästi arenenud arterio venoossed anastomoosid. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20 % kogu vere mahust. · Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta.
Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Bronhiaalarterite kaudu saabuva arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, bronhiaalveenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetuse jääkproduktid. Kummagi veresoonte süsteemi peenimate harude vahel on anastomoosid. 8. Selgitage mõisted: Kopsuvärat Seesmisel pinnal keskkohast veidi tagapool on kopsuvärat e. hiilus, paremal on see laiem ja lühem kui vasakul. Kopsuväratis sisenevad kopsu peabronhid, närvid ja lümfi ning veresooned kõik kokku koos katva kopsukelme e. kopsupleuraga moodustavad kummagi kopsu kopsujuured Kopsualveool Kopsu kõige väiksem anatoominefunktsionaalsne ühik on kopsualveool e.
tagasi paarispumpa. Südamele lähenedes suureneb venoossete veresoonte läbimõõt. Keha veenide summaarne valendik ületab tunduvalt arterite summaarse valendiku, kuid on kapillaaride koguvalendikust väiksem. Keha iga piirkond või elund saab tavaliselt verd mitmelt veresoonelt. Kõige suurema läbimõõduga soon on peaveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned, kollateraalid. Paljud arterid on omavahel ühenduses ühendavate veresoonte anastomooside varal. Anastomoosid on olemas ka veenide vahel. Verevoolu lakkamisel ühes veresoones suureneb verevool mööda kollateraale ja anastomoose. Lisaks olemasolevatele võivad areneda uued kollateraalid ja anastomoosid. See taastab elundi või kehaosa normaalse vereringe. Süda. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub umbes 300 g
portae hepatis —> v. cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v. cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus 9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) plexus oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal naba ümbrusel 10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>) lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi
Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Bronhiaalarterite kaudu saabuva arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, bronhiaalveenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetuse jääkproduktid. Kummagi veresoonte süsteemi peenimate harude vahel on anastomoosid. TartuTervishoiu Kõrgikool 7 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn
tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni. B. Kõhupiirkonna veenid: -kõhu ja vaagna seina veenid ning kuse-suguelundite veenid on enamuses saateveenid (st. arteri kõrval ja sama nimega); -Mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Veenisüsteemide vahelised anastomoosid: Mõnes kohas on veenide võrgustikud, kust lähevad harud mõlemasse suurde süsteemi: söögitoru lõpposa ümber, naba ümber ja pärasoole ümber.
müofibrille. Pikilõikeson näha A- ja I-vööte. Võimalik näha ka Z-jooni Skeletilihasraku peenstruktuur 1)Piklikud mitokondrid 2)hästi arenenud sarkoplasmaatiline retiikulum 3)perinukleaarselt väike Golgi aparaat 4)ohtralt glükogeenisõmeraid 5)näha on müoglobiini pigmente Südamelihaskude -vöötlihaskude südame seinas -kontraktisoonid ei allu tahtele -rakud on haralised ja moodustavad anastomoosid -vähem vööte kui skeletilihaskoel ja 4-5x väiksemad kui skeletilihasrakus -atsidofiilne sarkoplasma -1 või kaks tsentraalselt paiknevat tuuma(inimesed 75%mononukleaarsed) -omavahel seotud seostuskompleksiga, mida nim.seostus- ehk vahediskideks. -aukliidused e. Pilukontaktid e neksus Südamelihasrakkude ultrastruktuur 1)punased kiud,müoglobiini rikkad. 2)näha on A- ja I-vööte 3)mitokondreid ja glükogeeni on rohkem kui skeletilihasrakkudel. 4)Rakus esineb golgi aparaati
taimes olevaisse mahuteisse. A. Eritatavad ained jäävad taime. Selliselt talitlevateks erituskudedeks on lülilised ja lülitud piimasooned, osa idioblaste, mitmesugused mahutid ja käigud. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Kui piimasoonte vahel esinevad anastomoosid ehk ühendused, moodustub kanalite võrgustik. See on iseloomulik näiteks korvõieliste alamsugukonnale keelõielised (Liguliflorae, joonis) ja magunatele (Papaver). Anastomoosideta piimasooni esineb näiteks perekondades kassitapp (Convolvulus), lauk (Allium) ja vereurmarohi (Chelidonium). Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini
Tōeline hermarodiit -isendil on mōlemasugupoole sugunäärmed Pseudohermafrodiit - isendil on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised. 35. Kes on friimartin, mis teda iseloomustab? Friimartinismi põhjused ja diagnoosimine. Üks kaksikutest, kes on emane ja steriiline. Tuleneb kimäärsuses ja on soomääratluse anomaalia. Veistel 90% erisoolistest kahemunakaksikutest on friimartinid. Tekib kui kaksikute koorion liitub, seega esinevad ka veresoonte anastomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Seotud X-Y antigeeniga, kuid kõik kimäärid pole friimartinid. Esineb vererakkude kimäärsus. Isend on viljatu. Isane kaksik – suguorganid on normaalselt arenenud, kuid sigimisvõime on langenud Emane kaksik – kujuneb friimartin, suguorganid erineva raskusastmega alaarnenud. Munasarjad koosnevad munasarja ja testise koest (ova-testis). Munasarjade asemel võivad olla väikesed testised. Kliitor on suurenenud,
humoraalsed tegurid hormoonid, mediaatorid, metaboliidid: vasokonstriktorid adrenaliin noradrenaliin adiuretiin vasodilataatorid atsetüülkoliin histamiin bradikiniin CO2 ATP lihastes tekkiv piimhape Infarkt- infarctus,-us,m. mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm, tromb, embol), mis põhjustab tema varustusalal olnud kudedes rakkude nekroosi. Lõpparterid arterid, millel on ailnult kapillaarsed, kuid puuduvad arteriaalsed anastomoosid. Lõpparterite kaudu saavad varustatud aju, süda, neer põrn ja reetina. Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase hargnemise alal, kusjuures kolde põhi on suunatus organi pinna poole. INFARKTI VORMID 1. VALGED INFARKTID tekivad täieliku isheemia tingimustes. Vere puudumise tõttu on nekrootilised koed kahvatu värvusega 2. PUNASED INFARKTID moodustuvad nekrotiseeruvasse alasse naaberpiirkonnast kapillaarsete anastomooside või veenide
Elastsus- e summutusfunktsiooniga on seotud südamest väljuvad suured arterid (aort, kopsuarter), mille elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastooli ajal. Vatsakeste süstooli väljutusfaas paigutab osa verd südamest väljuvate suurte veresoonte algusossa, venitades välja nende seinte elastsed kiud, mis pärast poolkuuklappide sulgumist taas lühenevad ja suruvad verd veresoonkonda pidi edasi ka diastoolis. Suntfunktsiooni täidavad arterite ja veenide vahelised anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaardes sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse (nt. Naha jahtumise pidurduseks). Ainete vahetus vere ja kudede vahel: Ainete vahetus koerakkudeni ja tagasi verre toimub: 1) ainete veresoonesisesel trantspordil; 2) trantspordil läbi veresoone seina ja interssiitsiumi; 3) kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu.
seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus. Südame-veresoonte süsteem, siia kuuluvad süda, veresooned ja lümfisooned. Kindlustavad organismi varustamist verega, toitainetega ning bioaktiivsete ainetega, gaasidega. Veresooned on kinnised torukeste süsteemid, mille fn on kudede ja organite varustamine verega. Südamest viivad verd eemale arterid (hapnikurikas) ja toovad sisse veenid (hapnikuvaene) – v. a kopsuveresooned. Lisaks peened kapillaarid ja anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus. Veresoontel on enamasti kolm seina – tunica intima, tunica media (silelihastest) ja adventiitsia. Lümfisüsteem koosneb lümfisoontest, kapillaaridest, lümfisõlmedest ning ringlevast lümfist (ka lümfoidsetest organitest nagu põrn, adenoidid, tonsillid, tüümus). Erinevalt veresoontest on lümfisooned umbsed – lõpevad suurte lümfijuhadena südamelähedastes veenides. Lümfisoontel on
Perikard – epikard on südant ümbritseva seroosse perikardi (südamepauna) vistseraalseks lestmeks ja koosneb südame välispinda katvast mesoteelist koos selle all oleva sidekoelise kihiga VERESOONED Ülesandeks kudede ja organite varustamine verega Südamest verd eemale viivaid veresooni nim. arteriteks, südamese verd toovaid veenideks Arterite ja veenide vahele jäävad peened veresooned – kapillaarid ja arteriovenoossed anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus Suuremate veresoonte sein koosneb kolmest kestast: intima, meedia, adventiitsia Intimas eristatakse endoteeli ja subendoteliaalkihti – väikesekaliibrilistes veresoontes viimast kihti ei ole Meedia on ehitunud sidekoest ja silelihasrakkudest Adventiitsia on sidekoeline ning sisaldab suurte veresoonte korral ka soonte sooni, mis mõnede veresoonte korral
Aeglane vool. Prekapillaarid,kapillaarid,veenulid-mikroringe. Mahtuvusfunktsioon-vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Madalrõhuga alas on ringluses olevast veres ligi 60%. Veenide õhukese seina tõttu muutub nende maht väikeste muutuste korral. Elastsusfunktsioon-südamest väljuvad suured arterid. Elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastoli ajal. Suntfunktsioon-täidavad arterite ja veenide vahelised ühendused-arteriovennoossed anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaarsed sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse. Vererõhu regulatsioon- Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e
kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne
kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse
neeuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vereringe madalrõhuga osas, milleks on peamiselt venoosne süsteem, on ringluses olevast verest ligikaudu 60- seepärast ka nimetus mahtuvusveresooned. Elastsusfunktsioon-südamest väljuvad suured arterid. Elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastoli ajal. Šuntfunktsioon-täidavad arterite ja veenide vahelised ühendused-arteriovennoossed anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaarsed sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse. Vererõhku saab mõõta kas otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel ( invasiivsel ) mõõtmisel, viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Mitteinvasiivsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturõhku veresoont ümbritsevate kudede kaudu. Üheks levinumaks vererõhu kaduse määramise meetodiks on Korotkovi meetod
sugupoolest. On kindlaks tehtud, et kui sünnib pullvasikas, siis kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu, mistõttu aretusloomana teda kasutada ei saa. Põhjuseks on asjaolu, et looteperioodil võivad erinevate loodete lootekestad kokku kasvada ning tekivad veresoonte ühendused- anastomoosid. Kuna erinevate loodete vereringe muutub 28 VEISEKASVATUS ühtseks, siis võivad nad hormonaalsel teel hakata üksteist mõjutama. Isasloote suguhormoonide produktsioon algab varem ning need lähevad emasloote verre ja põhjustavad selle sigimatust. Tiinel lehmal toimuvad suured muutused organismis. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel
annaabi.ee 
