Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Analüütline keemia eksami abimaterjal vol2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kromatograafia, lahustuvus, ioonids, kristall, kolloid, gaas, komponent, adsorptsioonsionaarse, lahused, proov, difusioon, polaarne, kaalanalüüsi, lahustuvuse, kolonnis, kristalne, suspensioon, kristallide, võre, ioonvahetus, titrant, määramiseks, filtreeritav, filtreerida, sadestamine, koagulatsioon, segamise, spektroskoopia, detektorvärvitu violetne Kasutatakse kas Ba või Na soolana. Värvimuutus terav: värvitu->roheline->violet. Potentsiaal +0,8V Tärklise kui indikaatori omadused- Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine- Täiendavad (ehk abi) redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V Lagunemisreaktsioon: 2 H2O2 = 2 H2O + O2
· Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; · Kemomeetria - andmete statistiline töötlus 3. Kvantitatiivse analüüsi astmed. · Enne kui hakata analüüsi teostama tuleb arvestada mitmete faktoritega: - mis meetodit kasutatakse; - proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine; - andmetöötlus ja nende registreerimine. · Meetodi valik Arvestatavad faktorid: - täpsus ja tundlikkus - maksumus - analüüsitavate proovide arv - proovi komponentide arv · Proovi võtmine
............................................................. 20 4.4 Aatomabsorptsioonspektroskoopia (AAS) .................................................... 20 4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) ........................................................ 21 4.6 Aatom-massispektroskoopia ......................................................................... 21 4.7 Röntgenfluorestsents spektroskoopia (XRF) ................................................ 22 5 Kromatograafia ................................................................................................. 22 5.1 Gaaskromatograafia ...................................................................................... 24 5.2 Vedelikkromatograafia .................................................................................. 24 5.3 Ioonkromatograafia ....................................................................................... 25 5
Instrumentaalanalüüs kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia on teaduslik disipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmiste väärtusest. 2. Kromatograafia definitsioon Kromatograafia on ainete segu komponentideks lahutamise meetod. 3. Teoreetiliste taldrikute mudel Ainete segu lahutamine toimub ühendatud anumate süsteemis, kus on mingi hulk liikumatut faasi ja ülejäänud liikuv faas. Kogu protsess on vaadeldud kahe faasi süsteemist. Kõigepealt transporditakse liikuvas faasis olev gaas esimesse anumasse.Tekib tasakaal liikuvas ja liikumatus faasis olevate molekulide vahel. Järgmisena transporditakse esimese taldriku
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse
1. Analüütilise instrumendi struktuur. Defineerige analüütilise instrumendi dünaamiline diapasoon:, detekteerimispiir ja instrumendi tundlikkus. Analüütilise instrumendi skeem: Ergastus Proov Detektor allikas energia energia Ergastusallikas genereerib energiavoo, mis astub prooviga vastasmõjusse (valgus, soojus, pinge jms). detektor teisendab proovi keemilise reaktsiooni energiavoole elektriliseks signaaliks, mille suurus on proportsionaalne aatomite/molekulide arguga ja mille kuju sõltub sageli aatomite/molekulide loomusest. Detektori signaali pole
Logaritmi kasutatakse mugavuse huvides. Kui proovi läbis täpselt sama palju, kui proovile langes. Seega D=0. Kui I0=1 I=0,5 D=0,301 Kui Io=1 I=0,1 D=1 Kui Io=1 I=0,01 D=2 Kui Io=1 I=0,001 D=3 D=xcb x erineeldumisnäitada (aine võime neelata elektromagnetkiirgust) c kontsentratsioon b küveti läbimõõt (n.ö. teepikkus, mida valgus peab läbima) kontsentratsiooni leidmine: c = D/xb Neeldumisnäitaja on füüsikaline komponent, mis väljendab aine neelamisvõimet. Erinevatel lainepikkustel on aine neelamisvõime erinev. Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 Neeldumisnäitaja sõltub: 1) lahusekihi paksus (e. optilise tee pikkus) 2) lahuse konsentratsioon (mida kontsentreeritum, seda rohkem neelab) 3) lainepikkus (erinevad ained neelavad kiirgust erinevatel lainepikkustel)
Seade koosneb fikseeritud peeglist, poolläbilaskvast peeglist ja üles-alla liikuvast peeglist, mille kaudu jõuab laserist valgusvoog proovini. FT-IR on palju eeliseid: Parem signaal/müra suhe, Spektreid saab registreerida kiiresti, Lainepikkuste skaala väga usaldusväärselt paigas Seletage leekaatomabsorptsiooni spektroskoobi (FAAS) tööpõhimõtet. Mis töökomponentidest koosneb seade? Mis komponente määratakse keskkonnaproovides selle seadme abil? Proov pihustatakse koos kütte- ja oksüdeerimisgaasidega segamiskambrisse Proov jõuab atsetüleenivooluga leeki Leegis metallilised ühendid lagunevad aatomiteks Tekkinud aatomid neelavad kindlate lainepikkustega kiirgust (proportsionaalselt kontsentratsiooniga) Monokromaatori abil eraldatakse välja kiirgus selles lainearvude vahemikus, kus on analüüdile iseloomulikud neeldumised Detektor registreerib signaali vähenemise
kontsentratsiooni ja teepikkusega. Koostatakse kalibratsioonikõver. Fluorestsents Fluorestsents spektroskoopia puhul mõõdetakse erinevalt UV-VIS spektroskoopiast energia kiirgumist, mispuhul liigub molekul ergastatud olekust põhiolekusse. UV-kiirgusega ergastatakse molekuli elektronid, mille tagajärjel kiiratakse osa energiast tagasi. Massispektromeetriline Ainete lahutamine massi/laengu suhte järgi ioonidena gaasifaasis. Uuritav proov (gaasiline, vedel või tahke) ioniseeritakse nt elektronidega pommitades, mistõttu lagunevad proovi molekulid laenguga fragmentideks. Fragmendid aga lahutatakse vastavalt massi/laengu suhtele, neid kiirendades ja viies elektri- või magnetvälja. Fragmente detekteerib nt elektronkordisti vastavalt fragmendirohkusele. Keemiliselt seotud statsionaarsete faaside süntees. C18 või C8 on kovalentselt seotud silikageelile; kovalentne side räniga.
...... 21 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon ................................................................................ 22 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga ........................................................................ 23 Kontrollküsimused ............................................................................................... 23 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID.............................................................................. 25 1.3.1 Rasvapleki proov ....................................................................................... 27 1.3.2. Emulsioonitest ........................................................................................... 28 1.3.3 Akroleiiniproov ........................................................................................... 28 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides ......................................... 29 1.3
raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. 21. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon.
sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 12 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse. Kas / miks võivad ka taimeõlide lahused anda rohelise värvusega reaktsioonisegu? 10. Milliseid reaktiive kasutatakse Liebermann-Burchard'i testi läbiviimiseks? Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. 11. Kuidas teha kindlaks lipiidide esinemist a) tahkes materjalis - Rasvapleki proov (Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja
kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk. Keemistäpp – vedela ja gaasilise punkt. Sulamistäpp – tahke ja vedela punkt. Kolmikpunkt – kus kolm faasi ühes. Kriitiline temp – temo mille korral vedeliku ja auru tihedused on võrdsed ja faasi pole võimalik eristada Kriitiline rõhk – aururõhk kriitilisel temperatuuril 32. Superkriitiline olek. Aur-vedelik piipind lõpeb kindlal rõhul ja temperatuuril, gaas pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Keemiline kineetika 33. Reaktsiooni kiirus. Sõltuvus kontsentratsioonist, kiiruste seadused, reaktsiooni järk. Reaktsioonide kiirust käsitleb keemiline kineetika. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine konts muutus ajaühikus. Miinusmärgiga näitab, et kiirus väheneb. 34. Mis on keemilise reaktsiooni järk. Võrdle 1. ja 2. järku
_ aromaatsed ühendid; _ ektraktiivained (lahustuvad ained). Puu koostis _ tselluloos _ ligniin Tselluloos-(C6H10O5)n _ Tselluloos on looduses levinum polüsahhariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad Omadused _ Esterdamine (hüdroksüülrühmade sisalduse tõttu reageerib tselluloos hapetega. Ligniin on puidu aromaatne, hüdrolüüsimatu osa. _ See on termoplastne aine. Ligniin annab puidule mehhaanilise tugevuse. Ekstraktiivained ehk lahustuvad ained · Tunnuseks on nende lahustuvus vees ja/või orgaanilistes lahustites · Kuuluvad väga erinevatesse orgaaniliste ühendite Klassidesse METALLIDE REAGEERIMINE HAPETEGA _ Metallide pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au _ Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega (lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HCl), kus oksüdeerija - happevesinikioonid - redutseerub vabaks vesinikuks.
mikroskoobiga Agregaatoleku järgi: Dispersioonikes Dispergeeritud Dispergeeritud süsteemi liik kkond faas Jämedispersne Kolloiddisp Molekulaardi ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d
kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts
teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17
q soe +q külm T soe −T külm |töö| |w| ŋ= = ŋ= = qsoe T soe soojalt kehalt saadud soojus q soe Soojuspump: (kui panna Carnot’ protsessid käima vastassuunas, siis saame külmutusseadme või soojapumba. •energia jäävuse seadus; •gaasid kokkusurumisel kuumenevad; •soojus kandub alati külmemalt kehalt kuumemale Entroopia: Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot’ ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. q rev ∆ S= (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) T • Iga protsess, mille jaoks on ∆S>q/T toimub iseeneslikult • Iga protsess isoleeritud süsteemis (∆S>0) toimub iseeneslikult
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkisv muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 15.=16.Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. U= q + Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on
milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust adsorptsiooniks. Määratakse: kapillaarse tõusu meetod(kõige täpsem meetod),
Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine aine dispergeerimisele. Adhesioon on töö faasidevahelise pinna on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, katkestamiseks
Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. Süsteemi entroopia kasv seletab ka, miks saavad positiivse lahustumisentalpiaga ained siiski lahustuda. Lahustunud aine mõjul võib aga lahuse korrapära ka kasvada (lahusti molekulid paiknevad korrapärasemalt kui puhtas lahustis) ja just seetõttu ei lahustu näiteks heptaan vees, kuigi tema lahustumisentalpia on negatiivne. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1..
sõltuvuses H+- ioonide konsentratsioonist 14. Mis on lahus? Lahus on kahest või enamasti mitmest komponendist koosnev homogeenne süsteem. Millest see koosneb? Molaarsus e molekulaarne konsentratsioon; molaalsus e molaalne konsentratsioon; moolimurd; mooli protsent; ppm/ parts per million; ppb/ parts per billion; normaalsus e normaalne konsentratsioon. 15. Lahustumise põhireegel:sarnane lahustub sarnases. 16. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme lahuseid. Millest see koosneb? Polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis 17. Mis on lahuste konsentratsioon? Loetle erinevaid konsentratsiooni väljendusviise · Protsendiline sisaldus · Ruumalaprotsent · Molaarsus ehk molaarne kontsendratsioon · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon · Moolimurd · Mooliprotsent
Eksotermiline protsess – ainet lahustub rohkem kuna jõud lahusti ja aine osakeste vahel tugevam. Lahustumisentalpia on 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. . Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus
aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi,organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) Aatomid ja molekulid ühinevad ja moodustavad ideaalse väikese kristalli. Kristall kasvab, aga see jääb peatselt katki, kuna kristalli moodustamise agregaadid 'lähevad tülli' ja kasvamine peatub. See on tuum, mis koosneb sadadestvõi tuhandetest aatomitest, molekulidest. See on iga kolloidosakese aluseks. 6/9 töös tegime sooli
ultamikrosk. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis ei sadestu ei näe mikrosk. läbib kõiki filtreid, molekulaardispersne dialüüsub, difundeerub Klassifiktatsioon faaside järgi Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine Gaas Gaas - - gaaside segu Vedel udu, vihm aerosool - Tahke tolm,suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Emulsioon Kolloidlahus Lahus Tahke Suspensioon Kolloidlahus Lahus
väliskihil elektrone jagama nii omavahel kui ka teiste kovalentsete sidemetega ainete vahel. Olek toatemperatuuril Tahke Vedelik või gaas Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal
Koefitsiendi muutus on seotud vee pindpinevuse muutusega, sest benseen koguneb pindkihti. 20. Millest on tingitud Hg halb märguvus enamikul pindadel? Hg pindpinevus on suurem kui veel 2. ADSORPTSIOON 1. Defineerige järgmised mõisted: adsorptsioon, adsorbent, adsorbaat, adsorptsiooni isoterm. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 2. Mis tingimustel vastab adsorptsiooniprotsess Henry seadusele? Milline on Henry konstandi füüsikaline sisu? Henry seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline gaasi rõhuga (või gaaside segu korral komponendi osarõhuga).
moodustub iooniline side. mõlemad sunnitud väliskihil elektrone jagama nii omavahel kui ka teiste kovalentsete sidemetega ainete vahel. Olek toatemperatuuril Tahke Vedelik või gaas Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal
Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jäävuse seaduse. Selgitas, et ainete põlemine ja raua roostetamine on reageerimine hapnikuga. Seostas hingamise süsinikuühendite oksüdeerumise
34. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbs’i vabaenergiaks (G) nimetatakse aine vaba energiat konstantsel temperatuuril ja konstantsel rõhul. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Iseeneslikult toimub reaktsioon kui ΔE (elektromotoorjõud) > 0 ΔG < 0. Seega kulgeb redoksreaktsioon suunas, kus kõrgema redokspotentsiaaliga komponent on oksüdeerija ja madalama redokspotentsiaaliga komponent on redutseerija. Elektromotoorjõu mõõtmise kaudu on võimalik arvutada väga täpseid Gibbsi energia väärtusi. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 35. Gibbsi vabaenergia arvutamine. H – soojusefekti muut
annaabi.ee 
