kohtuasjade algatamine, maavalitsuse ametnike koosseisu kinnitamine jne. Volikogu juhatajaks oli maavanem. Maavanemale pani seadus kahesuguse ülesande. Ühelt poolt oli ta keskvalitsuse kohapealne esindaja, teiselt poolt aga maakondliku omavalitsuse juht. Maavanem määrati ametisse vabariigi presidendi poolt, kes allus siseministrile. Maakonna omavalitsuse juhina kuulus tema võimkonda maakonna omavalitsusametnike ametissenimetamine, maavolikogu koosolekute kokkukutsumine ja päevakorra koostamine ning valdade järelevalve. 1940 toimusid viimased maavolikogu valimised. Viimase maavolikogu ja - valitsuse volituste aeg lõppes samal aastal nõukogude okupatsiooni ja kommunistliku riigipöördega, mille tulemusel muutusid maavalitsuste koosseisud ja nende töö sisu täielikult. Linna - ja maavolikogud saadeti laiali presidendi dekreediga. Nende kohustused anti üle vastavate omavalitsuste täitevorganitele. 1941.
Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka riigipea kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni. Seadusandlikul parlamendil võib olla täidesaatva riigivõimu funktsioone, nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamine. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Vertikaalne lahusus - üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. Personaalne lahusus - üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2) Riigieelarve kulu- ja tulubaasi kujundamise põhimõtted. Maksu- ja rahapoliitika. Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve
On tuntud valduste suurendajana ja riigikassa täitjana, väga edukas valitseja. Ivan Krasnõi srn. 1359 Moskva suurvürst 1353-1359. Dmitri Donskoi srn. 1389 Moskva suurvürst 1359-1389. Saavutas 1380 Kuldhordi vägede üle võidu Kulikovo lahingus ja seeläbi osalise sõltumatuse, sealhulgas kadus khaanil õigus otsustada suurvürsti ametissenimetamine. Vassili I srn. 1425 Moskva suurvürst 1389-1425. Vassili II Pime srn 1462 Moskva suurvürst 1425-1462. Ivan III 1440-1505 Moskva suurvürst 1462-1505, ta liitis oma riigiga Novgorodi, Rostovi ja Tveri ning lõpetas 1480 Ugra jõel mongolite ülemvõimu Venemaal. Ta teine abikaasa oli viimase Bütsantsi keisri vennatütar, mis
6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 44 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2
6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 46 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2
3. Kvoorum VVS § 16 lg 2 4. Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3 5. Päevakord VVS § 17 6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 47 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1
● § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) ● § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) ● § 94 lg 3 ● § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 ● Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 48 ● Peab tagama Riigikantselei sujuva töö
Gregorius VII teatas, et Heinrich IV on kirikuvande alla pandud ja vabastas ka kõik Heinrichi alluvad Heinrich IV võimu alt. Heinrich IV muutus lindpriiks ja käis paavstilt andeks palumas, et ta saaks oma võimu tagasi. Mingis mõttes oli paavst saavutanud võidu ilmaliku võimu üle. Heinrichi ja Gregoriuse ajal saavutati vaheseis. Lõplik investituuri seis pandi paika 1122, kui Wormsi konkordaat kehtima hakkas. Nimetati vaimulik investituur ehk piiskopi ametissenimetamine, mida sai läbi viia paavst või tema esindaja. Selle sümboliks anti üle sõrmus ja karjuse sau (sümboliseeris piiskoppi kui inimeste karjast). Tähendas seda, et piiskopil on võim oma alamate hingede üle. Nimetati ilmalik investituur tähendas maavalduse üleandmist. Seda viis ellu keiser või keisri esindaja. Sümbolina anti üle valitsemissau ehk skepter, mis sümboliseeris võimu piiskopkonna maade üle. Legaat paavsti saadik, kuuria paavsti õukond,
et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. 5. Kohtunike personaalse sõltumatuse tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametissenimetamine. Kohtuniku ametikitsendused. Immuniteet. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagandamine. Kohtunikuks võib nimetada: · EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · kes oskab eesti keelt, · on kõrgete kõlbeliste omadustega ning
eelarve töötab välja valitsusaparaat. Parlamentaarses riigis vajab valitsus parlamendi osalust, kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul võdakse valitsust umbusaldada mille tagajärjel see tagasi astub. · President/riigipea on täidesaatva võimu kõrgeim ametiisik, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa ka seadusandliku võimu teaostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine, sealhulgas tihti ka valitsuseliikmete, kuigi see pädevus on suhteliselt formaalne parlamentaarses riigis. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine, kas siis üleüldse või teatud juhtudel (vastavalt põhiseadusele, kehtiv ka eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea
apellatsioonikohtuna; 9 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. 5. Kohtunike personaalse sõltumatuse tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametissenimetamine. Kohtuniku ametikitsendused. Immuniteet. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagandamine. Õigusemõistmise ja kohtute sõltumatuse peab tagama kohtunikkonna sõltumatus (m.h et tagada võimude lahusus, samuti tagamaks erapooletut ja õiglast kohtumõistmist). Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses
keelt väga heal tasemel (lisaks palju keelde: ei tohi olla süüdimõistetud jne) Kohtunikuks nimetatakse eluaegsetena (§147) Kohtunikuks saamine: - I astme tingimus: kohtunikuks saamiseks vajalik läbida ettevalmistusteenistus (teine võimalus on Riigikohtu nõuniku kaudu kohtunikuks saada) - II astme tingimus: kogenud ja tunnustatud jurist ja läbinud kohtuniku eksami - Riigikohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist Kohtunike ametissenimetamine §150 Kolmeastmeline kohtusüsteem koosneb (§148+149): - Maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (4 maakohust: Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus; ühes piirkonnas võib olla mitu kohtumaja, nt Tartu maakohtul: Tartus, Jõgeval, Põlvas jne) Maakohtud ei mõista ainult õigust, vaid omavad ka avaliku registri funktsiooni (olemas kinnistusosakond (eraelu)
§2 Haldusõiguse primaarsed allikad 1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid. 2) Formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast.
osapooltele täitmiseks kohustuslikud. Osades riikides võrdsustatakse valitsuse poolt sõlmitud lepingud õigusjõult määrustega. 22. formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 23
Pikka aega oli 11. saj paavstivõim Tusculumide perekonna siseasi. Tegelik paavstivõimu mõju piirdus ainult Rooma lähiümbrusega. Saksamaal sulasid samal ajal kokku riik ja kirik tekkis Reichskirche. See tähendas, et keisrid nimetasid ametisse piiskoppe ja abte, kes olid ilmalikud ametnikud. Tihti olid sellistel tähtsatel kohtadel paavsti perekonnaliikmed. Teoreetiliselt valiti piiskop kohaliku kogukonna ja abt kloostri kogukonna poolt. Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede
§2 Haldusõiguse primaarsed allikad 1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid. 2) Formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast.
Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (konstitutsiooniline monarhia). President/riigipea on täidesaatva võimu kõrgeim ametiisik, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa ka seadusandliku võimu teostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine (diplomaadid, sõjaväe juhtkond ja õiguskantsler) , sealhulgas tihti ka valitsuseliikmete, kuigi see pädevus on suhteliselt formaalne parlamentaarses riigis. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine, kas siis üleüldse või teatud juhtudel (vastavalt põhiseadusele, kehtiv ka Eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea võib siis
1.võimude lahusus institutsionaalses mõttes seadusandlik võim võtab vastu seadusi, täitevvõim korraldab seaduste täitmist ja kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. See ei tähenda aga seda, et ükski võimuharudest üldse ei tohiks tegelda teise võimu tegevusvaldkonda kuuluvaga. Konstitutsioonilise korra raames tuleb paratamatult parlamendile anda mõningaid täitevvõimu ülesandeid ( nt. ametnike ametissenimetamine ). Praktilistel kaalutlustel on valitsusele antud legislatiivfunktsioon määrusandliku võimu näol ja vahel ka jurisdiktsiooni funktsioon. Nt. on Eestis täitevvõimu alluvuses töövaidluskomisjonid. Samas peab täitevvõimu jurisdiktsiooniliste otsuste peale olema kohtusse või mõnda teise erapooletusse institutsiooni edasikaebamise õigus. 2.võimude lahusus personaalses mõttes tähendab, et üks ja sama isik tohib olla üheaegselt
pannakse ette, et Välisministeeriumi asjassepuutuvad ametnikud Julgeolekupolitsei ja SD pädevate referentidega läbi räägiksid. Slovakkias ja Horvaatias ei ole olukord enam nii raske, sest olemuslikud põhiküsimused selles kontekstis on seal juba lahenduseni viidud. Rumeenias on valitsus vahepeal samuti juudiküsimuste voliniku ametisse nimetanud. Küsimuse reguleerimiseks Ungaris on vaja lähemas tulevikus saavutada juudiküsimuste nõuniku ametissenimetamine Ungari valitsuse poolt. Probleemi reguleerimise ettevalmistamise alustamiseks Itaalias peab SS-Obergruppenführer Heydrich vajalikuks nendes küsimustes (Itaalia) politsei juhiga ühendusse astuda. Okupeeritud ja okupeerimata Prantsusmaal peaks juutide registreerimine evakueerimiseks kõige tõenäolisemalt ilma suurte raskusteta laabuma. Alamriigisekretär Luther teatas siinkohal, et selle probleemi süvitsi käsitlemisel kerkivad
annaabi.ee 
