seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
Nad sõidsid öösel ja päeval oleksid peidus. Kord kohtasid nad kahte meest. Üks neist oli vana ja teine oli noor. Neid kutsuti kuningaks ja hertsogiks. Nad tulid ka nendega kaasa ja nad jätkasid teed neljakesi. Hertsog ja kuningas esinesid linnades teatriga ja said selle eest raha. Finn sai teada ja tahtis koos Jimmiga ära põgeneda aga kuningas ja hertsog said nad kätte. Kord läksid Finn ja hertsog kuningat otsima. Kui Finn tagasi jõudis avastas ta, et Jim on kadunud. Ta küsis elanike käest, et kas nad teavad midagi Jimmist. Üks poiss ütles, et Jim võeti kinni ja viidi minema. Peale seda kutsus Finn Tommi ja nad hakkasid mõtlema, kuidas Jim välja saada. Nad leidsid onni Jimmi telgi kõrval ja nad hakkasid sealt kaevama tunnelit Jimmile. Kuid sellest saadi teada ja valvurid hakkasid neid taga ajama. Põgenedes sai Tom kuuli jalga. Finn läks kutsuma tohtrit. Tohter käis ära ja nad läksid postkontorisse. Neile oli seal kirjad
neljapennise, et see hoiataks teda ühejalaga mehe eest. Ta jõi iga õhtu võõrastemajas rummi ning muutus väga ülemeelikuks. 2. Dr. Livesey tuli Jimi isa tervist vaatama, kuid tal tekkis sõnelus Billyga, kes oli äsja väga kõvasti joonud ning ta hakkas arsti kallal nokkima. Billy hakkas noaga vehkima kuid peagi alistus ja pani selle ära. Dr. Livesey lubas Billy võõrastemajast välja kihutada. 3. Võõrastemajja ilmus mees (Must Koer) ning ta küsis Jimilt, kas Billy peatub siin ning Jim ütles, et ta ei tea ühtegi Billyt. Billy ja Must Koer istusid lauda ning peagi tekkis sõnelus ja kaklus. Billy haavas Musta Koera õlast ning viimane jooksis minema. Jim läks ära ning tagasi tulles oli Billy pikali ning tundus nagu oleks ta surnud. Õigel hetkel astus sisse arst, kes tuli Jimi isa vaatama ning ta päästis Billy. Billy ei saanud
pikk, ta kandis üleni musta ja samuti pilvisel päeval musti päikeseprille ja ta oli siinsetele elanikele täiesti võõras, kuid temas oli ka midagi tuttavat näiteks tema olek ja kõnnak. Üks pealtnägija tunnistas, et ta sarnanes Johni naisega, kuid see ei saa ju olla võimalik, kuna ta oli ju väidetavalt ema juures. Roger läks uurima Marki käest, kus tema oli reede õhtul kella 11-12.00 ajal? Mark väitis, et ta oli enda kodus üksinda. Roger seepeale, aga küsis kus ta oli laupäeval ja kellega. Mark vastas, et käis küla peal korra ja siis tagasi kodu üksinda. Roger aga väitis, et teda oli nähtud koos tundmatu ja salapärase daamiga. Mark vastas: aa jaa tema oli mu sugulane Ameerikast ma saatsin ta eile lennuki peale ära. Roger: rohkem küsimusi praegu pole. Roger arvas,et ta valetab ja läks uurima Johni naise Jane'i kohta sama küsimusi. Jane vastas, et ta käis Londonis shoppamas ja ema juurde ei jõudnudgi
Referaat R.L. Stevenson "Aarete saar" (nimi) ... Klass Õpetaja: ......... 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Autorist.....................................................................................................4 Aarete saar................................................................................................5 Lemmikkoht..............................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus Valisin selle raamatu, kuna ma ei leidnud teisi raamatuid. Ega ma poleks
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Hipiliikumine ja rock Need kaks nähtust põimusid 60- ndate lõpus, keskuseks oli San Francisco. Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus. Esile kerkis mitmeid omapäraseid soliste ja ansambleid, mille saatus kujunes sageli traagiliseks.(Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin) Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid majakõrguste võimendussüsteemide ja sadade tuhandete kuulajatega (Woodstock 1969). Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui rom
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM MARILYN MONROE Ühiskonna referaat 2008 2 Sissejuhatus Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole. Elulugu Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada. Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus. Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud koolis käima, võtab ema ta enda juurde tagasi. Emaga koos hakkab ta ela
Jim Ashilevi romaan „Kehade mets“ Teose autor, pealkiri ja žanr (romaan, novell, näidendi või muu). Mis on žanri tunnused: mille põhjal võib väita, et tegemist on näiteks romaaniga? Vajadusel kasuta abimaterjali (vt altpoolt). Komöödia romaan armastuse otsingust, katkistest suhetest, esimesest armumisest ning neist piinlikest hetkedest, mida keegi mäletada ei taha, samas on see omamoodi armastus- ja vabanduskirja segu kuuele tüdrukule- Laura, Karoliina, Doris, Stellale, Renatele ja Piiale. Igaüks neist sööbis minategelase mällu, ühel või teisel moel. Lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva fantaasiaga vürtsitaud. Teose olustik ehk miljöö. Määra tegevuspaigad, tegevusaeg (võimalusel määra nii ajastu kui sündmuste ajaline pikkus), iseloomusta miljööd. Tallinn, mustamäel nullindatel kasvamisest väiksest poisist meheks saamiseni. Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirjelda, is
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas kiires
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on autor maininud tolle
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: „Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus”. Lavastamisjuhendis on autor maininu
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: ,,Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus". Lavastamisjuhendis on autor maininud tolle
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
peale kehalise kasvatuse tundi läksid Karmo ja Johannes dusi alla. Karmo lõi Johannest lihtsalt, täiesti niisama kelladesse. Peale seda käitus Karmo nii, nagu midagi poleks juhtunudki. Klassikaaslased kutsusid Karmot pervariks. Zaiid oli väga äkiline. Ta oli pärit araabiast või kuskilt sealt lähedalt. Zaiidi isa oli lasnamäel tuntud peksja ja võlanõudja. Allmaailmaga olid sel perel kokkupuuted. Kui Zaiidile keegi midagi vastu ütles, olid kohe rusikad mängus, nt. Zaiid küsis Johanneselt: ,,pede oled või, et sa passid mind nii?" Johannes seepeale vastas: ,,ära ülbitse." ja 4 Probleem Küsimus Marguselt: Milliseid elutõdesid võiksid noored Sinu raamatut lugedes õppida? Vastus Marguselt: Arvan, et sallivust. Kiusajad ise ei saa arugi, mida nad teevad. Igasugune
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla kugistab, kuid mina olengi tiiger; see on tuli, mis mind hävitab, kuid mina olengi tuli." (Jorge Luis Borges) 4. ,,Liblikas ei loe kuid, vaid hetki, ja tal on aega küllaga." (Rabindranah Tagore) 5. ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 6. ,,Aeg on kõige väärtuslikum asi, mida inimene saab kulutada." (Theophrastos) 7. ,,Kes teab, võibolla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert Browning) 8. ,,Inimese
Kurt Cobain Kurt Donald Cobain sündis 20.2.1967 Washingtoni osariigis väikeses Aberdeeni linnakeses ja elas oma elu esimesed 7 aastat ideaalses õhkkonnas üdini rõõmsana. Hüperaktiivsuse tõttu oli ta sunnitud isegi rahusteid sööma. Varakult märgati Kurti joonistamisannet, ning vanemad läksid oma vaimustuses nii kaugele, et muud peale pintslite ja värvide Kurtile ei kingitudki. õnnelik lapsepõlv sai Kurti jaoks väga järsu lõpu, kui ta oli seitsmeaastane. Ta vanemad lahutasid. Edaspidi visati poissi ühe sugulase juurest teise juurde, kord elas ta isa, kord emaga. Veel kodus olles kirjutas Kurt ükskord oma toa seinale: `Vihkan ema, vihkan isa, isa vihkab ema, ema vihkab isa, see teeb lihtsalt kurvaks.` 80.ndatel aastatel said abielulahtused USAs justkui moeasjaks. Kurt tundis end lahutuse tõttu petetu ja lööduna, tal oli häbi koolikaaslaste ees, kes olid täiuslikest peredest. Ta tõmbus endasse, muutus depressiivseks ja vaikseks ning hakkas mõistma teda ümbritse
Alkeemia vennad Kadunud Ema Meie lugu toimub maailmas mida valitseb alkeemia. Täpsemalt räägime kahest vennast. Vanema nimi oli Sten ja noorema nimi Sikk. Nad olid kaotanud oma ema natuke aega tagasi ja isa oli nende juurest lahkunud, kui nad veel noored olid. Praegu valvab nende üle ainult naabrinaine. Nad olid juba väiksest peast alkeemiat õppinud ja üritasid seda täiustada kogu aeg. Lõpuks ühel päeval otsustasid nad teha midagi võimatut. Vennad otsustasid oma ema tagasi tuua. Sten oli just lõpetanud alkeemia ringi joonistamist, mis oli vajalik materjali transformeerumiseks. ''Ma olen valmis. Kas midagi on valesti?'' ''Ei.'' ''Ole Mureta, see on perfektne. Teeme ära.'' ''Nõus.'' Selle peale panid vennad käed ringi sisse ja valmistusid alkeemiaks. Ained ringi sees hakkasid transformeeruma. Vennad rõõmustasid. Alkeemia on teadus, kus üks saab aru aine ülesehitus
peaaegu talle otsa prantsatas. See keegi oli Maya, kes oli kukkudes jalga vigastanud. Anni märgates palus ta Annil kott võtta ja minna teise surnuaia otsa. Seda Ann tegigi. Läks väga napilt, sest politsei oli teda küsitlenud prügikoti pärast. Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda. Teises otsas sai ta Mayaga kokku. Maya lonkas ning oli nähe, et ta oli kõvasti jalga väänanud. Tänava nurgal küsis Ann mis seal kotis on. Maya ütles, et surnuaia hauakaevaja annab neile kottiga konte mis tuleb ülematmise käigus välja. Neid olevat tal vaja sõbra jaoks. Siis helistas Anni ema ja ütles, et isa oli vahepeal ise koju tulnud ja, et pole vaja teda otsima minna. Ann otsustas Maya koduni saata. Nad möödusid majast kus tuli välja Maya õde Devi koos oma poisiga. Maya palus Devit, et too tuleks koju. Devi oli olnud juba terve nädala ära kodust. Ta saatis Maya perse ning tahtis koos
Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena. Sünnitus oli kerge, ent mitte elu, mis sellele järgnes. Lapse sünnitunnistusele sai kirja ,,Norma Jean Mortenson". Norma sünni ajal töötas Gladys tehnikuna filmitöösuses, kus kaastöölised aitasid tal haiglaarveid tasuda, sest
Kirik oli pungini rahvast täis. Kui kiriksand hüüdis, jumal on siit maailmast ära kutsunud Arusaame Tooma ja Malle poja Jaani(3,5a), siis Miina süda lõi sees nõrgaks, sinised ja kollased värvid tõusid silma ette hüppama ja enne kui pool issameiet ära oli loetud, vajusid ta silmad peas kinni, nõrkes kiriku pingil najal ja oleks maha langenus, kui kaks tugevat kätt teda toetanud pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid, siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad jälle lahti, aga Miina silmad ja nägu oli ühe võõra noore meesterahva päralt, kes tütarlast toominga all kirikukaasiku varjus pingi peal hoidis ja toetas. Miina püüdis püsti tõusta ja
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
´´ ütles tugevaim piraat nendest kolmest. Ta võttis Hoogu ja valmistus lööma, kuid täpselt enne, kui ta jõudis seda puudutadagi läks see lõhki ja välja hüppas üks mehike, kes lõi selle piraadi uimaseks väljahüppamise käigus. Kõik ehmatasid ära. Mehikesel oli õlgedest müts peas, punane särk seljas ja sinised teksad jalas. Ta oli maganud vaadi sees ja ärkas nüüd oma unest. Algul ta ei märganudki mis oli juhtunud, kuid siis ta nägi piraate. ´´Kes te olete?´´ küsis mehike. ´´Kes sa ise oled!´´ vastasid mehed korraga. ´´Ta külmetab, kui ta magab põrandal.´´ ja näitas mehele, kes oli uimaseks löödud. ´´See on sinu süü.´´ ning nad tõmbasid oma mõõgad välja.´´Ära jama, kas sa ei tea, et me oleme piraadid?´´ ´´Mul on kõht tühi, kas teil on midagi?´´ ütles mehike piraate tähele panemata Tarmole, kes nurgas istus. ´´Kuula mis ma ütlen sa väike põnn.´´ ja piraadid valmistusid teda mõõgaga lööma. ´´ Sure
Ta oli unustanud enda kuulari tööle panna ja juba marssis vihane Duncan vahekäiku. Tibby pidi minema kassase nr3. Kui Tibby hakkas koju minema soovis Duncan ta taskuid näha. Tibby oli unustanud selle teibi oma taskusse. Duncan pidas teda vargaks ja võttis ta tema 15% soodustuse ära. Kallis Carmen Ma arvan , et sul on lähedasi veresugulasi, keda sa kunagi kohanud pole, siis sa kipud neis mõttes paratamatult idealiseerima. Nii nagu adopteeritud lapsed usuvad alati, et nende päris isa oli professor ja ema modell ? Ma arvan , et minu vanematega oli mõneti sarnane lugu. Mu vanemad ütlesid alati, et ma olen ilus nagu Mamma. Nii et seetõttu olin ma Mammat kõik need aastad Cindy Crawfordinna või kellegi seesugusena ette kujutanud. Mamma ei olnud Cindy Crawfordinna . Ta on vana. Tal on koledad keemilised lokid ja vanadaamilik veluurist treeningülikond ja roosadest madala tallaga sandaalidest paistavad välja sarvetaolised varbaküüned. Tead, ta on üsna tavaline
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
Müügiprotsess ja müügitehnikad Müügiprotsess on pikk tegevus, mille käigus püüdakse müüa ja pakkuda oma tooteid ja teenuseid klientidele kaasaarvatud potensiaalsetele klientidele. Müügitehnikaid on samuti väga palju erinevaid ning iga teenindaja saab neid ka ise luua ja välja töötada. Müügiprotsessi järgimine aitab saavutada eesmärke, milleks on kindlasti kliendi vajaduse välja selgitamine, saada aru müüdava toote või teenuse omadusi, sealhulgas anda infot miks on meie toode parem kui konkurentidel ning suuta oma toodet või teenust maha müüa kliendile. Samuti on müügi saavutamiseks erinevate tegevuste ellu viimine väga vajalik ja ei saa märkimata jätta, et üheks olulisemaks osaks on müügimeeskond, ilma kelleta on raske müüki korraldada. Müügiprotsessi esimeseks asjaks olekski see, et tuleb tundma õppida oma tooteid kuna tänu sellele suudad sa seda paremini kliendile kirjeldada ja toodet sobitada erinevate klie
Liina Põldra ÄR1 Müügiprotsess ja müügitehnikad Müügiprotsess on pikk tegevus, mille käigus püüdakse müüa ja pakkuda oma tooteid ja teenuseid klientidele kaasaarvatud potensiaalsetele klientidele. Müügitehnikaid on samuti väga palju erinevaid ning iga teenindaja saab neid ka ise luua ja välja töötada. Müügiprotsessi järgimine aitab saavutada eesmärke, milleks on kindlasti kliendi vajaduse välja selgitamine, saada aru müüdava toote või teenuse omadusi, sealhulgas anda infot miks on meie toode parem kui konkurentidel ning suuta oma toodet või teenust maha müüa kliendile. Samuti on müügi saavutamiseks erinevate tegevuste ellu viimine väga vajalik ja ei saa märkimata jätta, et üheks olulisemaks osaks on müügimeeskond, ilma kelleta on raske müüki korraldada. Müügiprotsessi esimeseks asjaks olekski see, et tuleb tundma õppida oma toot
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda
Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse
Phil Mickelson Sam Schmidt 8A Sissejuhatus Phil Mickelson on proffessionaalne Ameerika golfar. Ta on sündinud 16 Juunil, 1970. Ta on võitnud 42 PGA Touri võistlust mis koosneb viiest Majorist, 3 Mastersist ja ühest Openist. Mickelson on üks kuueteistkümnest golfimängijast kes on võitnud kolm neljast proffessionaalsest Majorist. Mickelson on veetnud üle 700 nädala top 10 Official World Golf Rankingus. On oma karjääri jooksul olnud mitu korda maailma parima golfimängija nr.2. Mickelsonile on hüüdnimeks pandud „Lefty“, sest ta mängib vasakukäeliste keppidega kuigi ta on paremakäeline. Ta pandi World Golf Hall of Fame 2012 aastal. Ta on 1,91 cm pikk ja ta kaalub 91 kilogrammi. Ta sündis San Diegos, Californias. Ta lõpetas aastal 1992 Arizona State University. Temast sai proffessionaalne golfimängija aastal 1992. Ta on 45 aastat vana. Mickelson on ainuke kes on võitnud PGA Touri ikka veel olles amatöör. Varasemad aastad
Oma tagasivaate ajal on Gordie juba kuulus kirjanik, kes on tagasi tulnud oma kodulinna Castle Rocki. See on irooniline, sest ajal kui Stephen kirjutas "The Body"t, oli ta just tagasi tulnud Bolderist Colorados, tagasi "kodus" Bangoris. Kingi kodulinna Durhamit on ta kasutanud mitmes teoses kui linna nimega Castle Rock. On ka märgatav, kuidas Gordie "vaatab" tagasi oma vennale, sest too oli ainus, kes temast hoolis. Talle meenub, kuidas vend alati julgustas ja küsis Gordie kirjutiste kohta ja muretses ta pärast, samal ajal vanemad aga ignoreerisid teda. Ka seda saab ühendada Kingi lapsepõlvega, Stepheni kasvades oli David ainus, kes tundus alati abiks olema kui vaja oli. Üks Kingi parimatest teostest ei mahu tema tavalistesse kategooriatesse. Kirjaniku poolt, kes tavaliselt kirjutab õudusjutte, on "Rita Hayworth and Shawshank Redemption" väga värskendav kõrvaleaste
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
tugev. Õnneks ei pidanud me vihma käes kaua vettima, sest juba paistis villa, kus olevat mõrv toimunud. Maja uks oli lahti murtud. Ma võtsin mõned proovid, et hiljem uurida, kes võinuks olla sissemurdja. Majas oli treppidel meeletult verd ning vereproove võttes selgus, et see kuulus kahele erinevale isikule. "Huvitav, kas tegemist võis olla kaklusega?" küsisin Johnilt, kes oli päris paanikas. John vastas: "Ma ei oska öelda, kas tegemist oli mõrvaga, aga naaber ütles, et nägi ühte mustas riietuses meest, kes majast välja jooksis. Võimalik, et tema oligi mõrvar." Ma mõtlesin hetkeks ning küsisin: "Ahah, et siis naaber teab nii mõndagi? Läki tema juurde!" Tundus imelikuna kellegi ukse taha südaööl minna, aga ma ei näinud muud võimalust. Mõrv vajas lahendamist ning asjad vajasid uurimist. Koputasin uksele ning välja tuli vanaproua, kes hõikas: "Ohoo, Charles Sea! Kas see olete tõesti Teie? Tulge sisse!" Me istusime kamina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
