III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel
Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3
Lõuna-Ameerika kõrgkultuurid Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Geograafiline asukoht Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr, sellel ajal tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid
AMEERIKA PÕLISKULTUURID Ingrid Sukk Tsivilisatsiooni kujunemine · Kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yuacatani poolsaarel. · Mehhiko kiltmaa juunist oktoobrini vihmaperiood, talve ja kevadkuud kuivad niisutussüsteemid. · Yuacatani poolsaar vihmametsa tõttu sademeid rohkem, kui vaja alepõllundus ja maa kuivendamine · Peamine põlluvili oli mais. Olmeegid · 14.3. saj. eKr. Mehhikos elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud · KeskAmeerika vanima kõrgkultuuri loojad. · Tõusid esile 1200 a paiku eKr. · Meenutasid Vana Maailma sumereid leiutasid Uue
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates
................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..............................................................................................................................5 Teotihuacani kultuur.........................................................................................................................6 Klassikaline maia kultuur.................................................................................................................7 Asteekide kultuur..............................................................................................................................8 Chavini kultuur.................................................................................................................................9 Moche kultuur .........................................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Uurimustöö Õpilane: Karl Riim Õpetaja: Tiiu Vöö Kuressaare 2013 Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. MAIADE KALENDER Maiade linnriigid
Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Jaan Parker 10. klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport
tagasi) 3. Austraalia pärismaalased, kes liikusid üle Antarktika Tulemaale ja Patagooniasse (6000-7000 a. tagasi) 4. Alex Hrdlicka lõi 20.saj algul teooria, mille järgi olid asutajateks paleoasiaatide esivanemad, kes tulid Aasiast üle Beringi väina. Tugines füüsilistele sarnasustele, keelesugulusele jms. 50 000 10 000 aastat tagasi üle mandrijää. KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID ASTEEKIDE RIIK · RIIK: Rääkisid nahuatli keelt ja nimetasid et mexicaks. Nad jõudsid Mehhiko orgu 13.saj ning rajasid Tenochtitlani linna. Nende riik oli lõdva keskvõimuga impeerium, mida juhtis pärandatava võimuga keiser. Asteegi ühiskonnas tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kellel olid riigi- ja sõjaväeametid. Lihtasteegid olid rahuajal talupojad, sõja korral aga väeteenistuses. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad
(transpordivõimalused paranesid), vanker, potikeder; toortellised (nõrgad ehitised; Mesopotaamias); niisutussüsteemid (Mesopotaamia) 2) Pronksiaeg (~2500 eKr). Ader meeste tähtsus (adraga kündis mees, kasvatas karja, kaitses kogukonda, valmistas tööriistu). Käsitöö muutus keerulisemaks ja eraldus põlluharimisest (toimus tööjaotus). Vahetati põlluharimisjääke käsitöö toodangu vastu. Eraomandi teke. Varanduslik kihistumine. Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur. 3) Rauaaeg (~1300 eKr). Peamine tööriistade ja relvade valmistamise materjal oli raud. Columbuse-eelne Ameerika ~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on: 1. Melaneesiast (Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse 2
Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................