pearihmlihas(3.kaela ja 3.rinnalülit kuklaluule),2-poolne pea liigutus kuklasse, 1-poolne pea pööramine Saaglihas-ülemis-tagumine saaglihas(alumiste kaela ja ülemiste rinnalülide ogajätketelt 2-5 roidele) ja alumis-tagumine saaglihas(alumise rinna ja ülemiste nimme lülide ogajätkelt neljale alumisele roidele), tõstavad ja langetavad roideid Romblihas (lülisambalülidelt abaluu mediaalsele servale), tõmbab õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole
Eesmine osa 5 lihast Reie-nelipealihas (algab 4 peana) Vahepealne Reieluu eesmiselt pakslihas pinnalt Reieluu karejoone Külgmine pakslihas lateraalselt mokalt Toob reit ette Reieluu karejoone Keskmine pakslihas mediaalselt mokalt Alumis-eesmiselt Reiesirglihas Sääreluuköprusele niudeluuogalt · Toob reit ette · Pöörab reit Ülemis-eesmiselt välja Rätsepalihas niudeluuogalt · Painutab ja
kätte, puhkus, pooleldi istuv asend. Vajadusel kunstlik hingamine. Pöörduda arsti poole. NaOH allaneelamisel : Oksendamist mitte esile kutsuda. Juua rohkelt vett. (Mitte anda teadvusetule inimesele midagi suu kaudu.) Pöörduda koheselt arsti poole. NaOH Nahale sattumisel : Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga veega. Konsulteerida arstiga. NaOH sattumisel silma : Viivitamatult loputa silmi rohke veega 15 min vältel, aegajalt tõstes üles alumis ja ülemist laugu. Kontaktläätsede olemasolul eemalda need kui võimalik. Seejärel pöördu koheselt arsti poole. Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline , lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3 , lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20 oC juures , sulamispunkt : 323 oC , molekulmass on 40,0 , Ei põle ,vees täielikult lahustuv, anorgaaniline
LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Reie-nelipea Vahepealne pakslihas reieluu Põlvekeder Põlve sirutus lihas eesmine pind Külgmine pakslihas reieluu karejoone lateraalne mokk Keskmine pakslihas reieluu karejoone mediaalne mokk Reiesirglihas niudeluu alumis- eesmine niudeluuoga Rätsepalihas Niudeluu ülemis-eesmine Ümber reieluu Reie painutus, välja niudeluuoga sääreluu pööramine köprusele Sääre painutus ja sisse pööramine 69. Sääre lihased Tagumine (4)
roteerimine Kahepoolselt: pea sirutus ja kuklasse viimine Ülemis-tagumine Kahe ülemise kaelalüli 2.-5. roie Roiete tõstmine, saaglihas ja kahe alumise hingamise abilihas rinnalüli ogajätk Alumis-tagumine Kahe alumine rinnalüli Neli alumist roiet Roiete langetamine, saaglihas ja kahe ülemise hingamise abilihas nimmelüli ogajätk Romblihas Kaks alumist kaelalüli, Abaluu mediaalne Abaluude lähendamine nelja ülemise rinnalüli serv lülisambaga ogajätk
· Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja Ve s ta pre e s trinna de l. · Ehitis koos ne s ne lja s t korrus e s t. · Kolm e s ime s t korrus t olid moodus ta tud ka a rte s t (iga l korrus e l 80). · Alumis e korrus e ka a re d olid s is s e pä ä s uks , üle mis i ka a ri ka unis ta s id s kulptuurid. · Colos s e umi s a mba d on tule ta tud kre e ka a rhite ktuuris t. · S a mma s te l on ka s uta tud dooria , joonia ja korintos e s tiili. · Tribüüne ka e ti pä ike s e purje de ga , mis olid kinnita tud 240 ma s tipuule . · Hommikuti olid purje d üle va l, e t s ooje nda da kivipinke . · Ete ndus te a ja ks tõmma ti purje d ta a s üle s s e .
kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-5. roidele. Funkts: tõstab roideid ALUMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt Kinnitub: 4le alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS Algab: 2he alumise kaelalüli ja 4ja ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale Funkts: tõmbab abaluid ja kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole ABALUUTÕSTUR Algab: 4ja ülemise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale
ischii). Istmikuluukeha- ja haru vahel on istmikuköber (tuber ischiadicum). Istmikuköbrust kõrgemal on istmikuluuoga (spina ischiadica). Väike istmikuluusälk (incisura ischiadica minor). NIUDELUU (os ilium) (peas) Koosneb niudeluukehast (corpus ossis ilii) ja niudeluutiivast (ala ossis ilii), mille ülemine serv on niudeluuhari (crista ossis iliaca). Eespoolt piirab niudeluu harja ülemis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-superior), millest allpool on alumis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-inferior). Tagantpoolt piirab niudeluuharja ülemis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior-superior), millest allpool on alumis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior-inferior). Niudeluutiiva alumine serv moodustab koos istmikuluuga suure istmikuluusälgu (incisura ischiadica major). Niudeluu sisepinna eesmises ülemises osas on niudeluuauk (fossa iliaca), mille kõrval on kõrvalestjaspind (facies auricularis) ja
temperatuuriga pahemalt poolt läbi niiske riide või aurutriikrauaga. Tema garderoobis on erinevad rõivad(pidulik rõivas ,ameti rõivas ja vabaaegne rõivas). Pidulik rõivas Oma referadis ma kirjuldan ühest pidulikust kleidist tema garderoobist.See on värviline kleit ,kirju. Tehtud seda kleit satäänist. Seda kleit omab sügav V-kuijuline kaelus .Tahan rõhutada, et V- kuijuline kaelus juhtib tähelepanu kõrvale õlast.Kleiti alumis pool, seelik on kroogetega.Naised T figuriga peab kandma seelikud vooltidega ja kroogetega. Puusad paistavad selles kleidis laimaks. Meie juhul aksessuaarid on vöö ja kettid.Vöö on valge ja vöö värvus sulandub kokku tema riituse värvusega.Vöö on ühel toonil kleitiga. Kui me näeme siis tal on käe kett see on tema väike aksessuaar . Ameti rõivas Tema garderoobist ma valin üks kleit ameti rõivas mis ta kannab konfirentsile.
Algab häbemeluult ja kinnitub sääreluuköprusele SÄÄRE PAINUTAMINE, Roteerib sissepoole - Reie eeskülg 1. Reie nelipealihas- koosneb neljast võimsast osast (Põlve painutamine, sirgestamine) Vahepealne pakslihas- algab reieluu eesmiselt pinnalt Külgmine pakslihas- algab reieluu karejoone lateraalselt pinnalt Keskmine pakslihas- algab reieluu karejoone mediaalselt mokalt Reiesirglihas- algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuuogalt ÜHINE LÕPPKÕÕLUS, kinnituvad sääreluuköprusele. 2. Rätsepalihas- läheb reielihaste pealt risti üle (pikk ja peenike) Algab niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub sääreluuköprusele REIE ETTE VIIMINE, PAINUTAB JA ROTEERIB SÄÄRT SISSEPOOLE SÄÄR - Tagumine külg 1. Pikk varvastepainutaja- algab sääreluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub 2.-5.varba põhimikule. PAINUTAB VARBAID 2
ülemise osa sagitaalmõõdet ja alumise osa frontaalmõõdet. 5. Hingamislihased - põhilihased: 1) Sisemised roietevahelihased – langetavad roideid 2) Välimised roietevahelihased – tõstavad roideid 3) Diafragma – rindkere õõs suureneb (sissehingamine) ja väheneb (väljahingamine) - abilihased: Sissehingamisel: astriklihased, ülemis-tagumine saaglihas Väljahingamisel: kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas - Innervatsioon: 1) Roietevahelihased – roietevahelised närvid 2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv 3) Ülemis-tagumine saaglihas – 8.kaelanärvi ja 1.-4. rinnanärvi eesmised harud 4) Alumis-tagumine saaglihas – 9.-12. rinnanärvi eesmised harud 5) Kõhu sirglihas, kõhupõikilihased – alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud 6. Õlavöötme luud, nende omavaheline liigestumine, liigestumine rindkerega, liigestüübid, sidemed,
dorsi) nimmelülide ogajätked, väikeköbrukese hari õlavart hoogsalt alla ja taha; lähendab rindkere-nimme sidekirme, eemaleviidud õlavart rindkerele; niudeluuhari, IX-XII roie fikseeritud käe korral tõstab keret Alumis-tagumine saaglihas Lailihase all Viimaste rinnalülide ja Langetab viimaseid roideid ning laiendab 2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke
mokalt, keskmine pakslihas kinnitub algab reieluu karejoone sääreluuköprusele. mediaalselt mokalt; reiesirglihas algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt. Algab niudeluu ülemis- eesmiselt niudeluuogalt, Toimides puusaliigesele teostab kulgeb põiki, veidi reie anteversiooni, roteerib reit ka Kinnitub
28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult
pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult
b) Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Seesamluud –. Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: a) Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. b) Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere- nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid. c) Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. d) Abaluutõstur – Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles. e) Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt
*leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel on lehelaba ja tupe piiril veel kilejas lise- keeleke või karvakeste ring. *lehelabal eristatakse tipmist osa lehetippu *ja alumis basaalset osa-lehelaba alust Peale nn pärislehtede tuntakse: *alal ehti - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). *kõrglehti - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. Tihti eredalt värvunud ja sarnanevad seetõttu õiekattelehtedega. *abilehti - harilikult paarilised väikesed lehed sõlmekohtades leherootsu alusel. Mõnedel
Painutab põlve. Reie-nelipealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *vahepealne pakslihas reieluu eesmiselt pinnalt Sääreluuköprusele. *põlve sirutamine. (NB!! *külgmine pakslihas reieluu karejoone lateraalselt mokalt Ainuke, mis sirutab!) *keskmine pakslihas reieluu karejoone mediaalselt mokalt. *reiesirglihas niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt. Rätsepalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Niudeluu ülemis-eesmiselt Sääreluuköprusele. *reie painutamine; põlve välja viimine niudeluuogalt. ning sisse toomine. 69. SÄÄRE LIHASED Pikk varvastepainutaja
Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. Heterohtoonsed lihased: a) Ülemis-tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid. b) Alumis-tagumine saaglihas (süva kiht)- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt kahe alumise rinna- ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: neljale alumisele roidele.Lngetab roideid. c) Romblihas (keskne kiht) - Algab: kahe alumise kaelalüli ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale.Toimides rinnaku-rangluu liigesele, tõmbab romblihas abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole.
rinnalüli Pearihmlihas – lihased sirutavad kuklaluule lülisammast ja pead. Ülemis- tagumine saaglihas Kahe alumise kaela – ja 2. – 5. Roidele Tõstab roideid kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Alumis- tagumine saaglihas Rindkere – nimme Neljale alumisele roidele. Langetab roideid sidekirmelt kahe alumise rinna – ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt Romblihas Kahelt alumiselt kaelalülilt Abaluule Lähendab õlavöödet ja nelja lt ülemiselt
rinnalüli Pearihmlihas – lihased sirutavad kuklaluule lülisammast ja pead. Ülemis- tagumine saaglihas Kahe alumise kaela – ja 2. – 5. Roidele Tõstab roideid kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Alumis- tagumine saaglihas Rindkere – nimme Neljale alumisele roidele. Langetab roideid sidekirmelt kahe alumise rinna – ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt Romblihas Kahelt alumiselt kaelalülilt Abaluule Lähendab õlavöödet ja nelja lt ülemiselt
Reie lihased EESMINE RÜHM Rätseplihas Reie 4-pealihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. sartorius Ülemis-eesmine Sääreluu köprus Painutab reit ja m. quadriceps 1 - alumis- Sulandab Sirutab säärt, niudeluuoga säärt, pöörab femoris: 1- m. eesmine endasse painutab reit säärt sissepoole rectus niudeluuoga, põlvekedra, femoris, 2- m. 2- kinnitub
silmalaugu -Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida pisaraid M. levator os sphenoidale ülalau sidekude ja nahk -tõstab ülemist silmalugu palpebrae superioris M. corrugator os frontale kulmu mediaalne osa -tõmbab kulmu alla ja mediaalsele supercilii alumis- eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M
hõõrdumist. · Seesamluud . Soodustavad lihase tööd 61. Seljalihased · Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. · Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere-nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid. · Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. · Abaluutõstur Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles.
27. Lihaste üldosast: a) Millest koosneb "motoorne ühik" - Koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest b) Nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks - Aktiin ja müosiin c) Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? - ATP 28. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega - Ülemis-tagumine saaglihas (sisse) - Alumis-tagumine saaglihas (välja) - Vahelihas e. diafragma - Sisemised ja välimised roietevahelised lihased -? 29. Reie nelipealihas: a) Nimi ladina keeles (m. quadriceps femoris) b) Osad ja iga osa juurde luu, millelt ta algab, mis luule kinnitub ja mis on peamine funktsioon tervikuna. - reie sirglihas (niudeluult) - keskmine pakslihas (reieluult) - vahepealne pakslihas (reieluult) - külgmine pakslihas (reieluult) Kinnitub sääreluule F: sääre sirutaja, põlve sirutaja 30
Nuclei posteriores - Pulvinar (D16) moodustab talamuse tagumise 1/3 integreerib nägemis- ja kuulmisimpulsse ühendub oimu ja kiirusagaraga - corpus geniculatum mediale (D17) mediaalne põlvikkeha pulvinar’i all tuum on koorealune kuulmiskeskus, mis projetseerub oimusagaras - corpus geniculatum laterale (F18) lateraalne põlvikkeha suhteliselt iseseisev moodustis nägemistrakti tagaosal pulvinar’i alumis-lateraalsel küljel tuum on koorealune nägemiskeskus – projetseerub kuklasagaras TRUNKOTALAAMILISED TUUMAD - ühenduses eeskätt ajutüve hallainega Nuclei intralaminares (C19) - integratsioonituumad - vastavad funktsionaalselt formatio reticularis’ele - paiknevad lamina medullaris’tes - suurim tuum on nucleus centromedianus (D20) Nuclei mediani (C21) - paiknevad suuremalt osalt siseõõne lähedal - substantia grisea centralis’es
kaarel kaane- ehk - 5. embrüonaalnädalal moodustub otsmikujätkel haistmisplaadi ümber operkulaarjätke moodustumisega paariline mediaalne ja lateraalne ninajätke kasvan kaudaalsuunas - paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> liitub alumise kaelapiirkonnaga laatuvad otsmikujätke alumis-keskmise osaga - esialgu tekib lõpusevagudest väljaspool ektodermaalne urge sinus - ülalõug- ja alalõugjätke liituvad üha enam suupilu lateraalosas -> näo cervicalis kaob hiljem pehmete kudede ja luude areng
mis on täidetud välimise kuulmevedeliku ehk perilümfiga. Kile- ja luulabürindi vahel puudub ühendus, nii et kumbki labürint kujutab endast kinnist õõntesüsteemi. * Luulabürint koosneb esikust, teost ja poolringkanalitest. Esik moodustab luulabürindi suurema osa. Tema külgseinas asuvad esiku- e. ovaalaken ja teo- e. ümaraken, tema keskmisel seinal paikneb madal luuline hari, mis jaotab esiku ülemis-tagumiseks ovaalsopiseks ja alumis- eesmiseks ümarsopiseks. Ovaalsopisest algavad poolringkanalid ja esikukanalike, ümarsopisest aga tigu ja teokanalike. Poolringkanaleid on kolm. Nad moodustavad luulabürindi tagumise osa ja asetsevad peaaegu perpendikulaarselt üksteisega kolmes eri tasapinnas. Iga kanali ühes otsas asub laienemus e. ampull. Tigu kujutab endast teokojasarnaselt spiraalselt keerdunud luukanalit, mis moodustab 2,5 keerdu ümber oma luulise koonusja telje
automaatika süsteemides, sest väga palju automaatikas kasutatavad andurid arendavad väljundpingena alalispinget. Tüüpnäide: termopaar, mille välund on 10 kuni 40mV, mis vajab kasutamiseks kindlasti võimendit. Oluliseks tunnuseks alalispinge võimendile on see et alumis sagedus piir peab olema null. Ülemine sageduspiir on tavaliselt mõni kilohertz ja see peab olema nii kõrge seepärast, et võimendi peab Rakenduselektroonika 3 regeerima ka kiiretele signaali muutustele. Ülemise sageduspiiri konkreetne väärtus sõltub kasutusvaldkonnast. 1.1.3. Ribavõimendi Ribavõimendi võimendab signaale ainult teatud kindlas
EESMINE RÜHM Reie-nelipealihas sääreluuköber sirutab põlve 1)Vahepealne pakslihas1) reieluu eesmine pind 2)Külgmine paklihas 2) reieluu kaarejoone lateraalne 3)Keskmine pakslihas mokk 4)Reiesirglihas 3) reieluu kaarejoone mediaalne mokk 4)niudeluu alumis-eesmine 18 niudeluuoga Rätsepalihas niudeluu ülemis-eesmine reie anteversioon, niudeluuoga painutab ja roteerib sä sissepoole 70) Sääre lihased , algus ja kinnituskohad, funktsioonid
Tornide laed olid kas võlvitud silindervõlvidega (suuremate tornide puhul) või siis kaetud tugevate paeplaatidega kaetud talalagedega. Rahu ajal olid lahtised ülemised kaitsekorrused kaetud harilikult ajutiste katustega, mis sõjaohu korral kiiresti lammutati. Ülemisel kaitsekorrusel vaheldusid paralleelkülgedega laskeavad tavaliselt koonduvate külgedega laskeavadega, neist esimesed olid algselt sillustega katmata. Alumis(t)e kaitsekorrus(t)e laskeavad olid harilikult koonduvate külgedega, harvemini ümara kujuga. Tornide kaitsekorruseid ühendasid müüritrepid, alumine kaitsekorrus oli harilikult ühenduses müüri kaitsekäiguga. Ühel kaitsekorrustest paiknes tavaliselt ka kamin, mille kohal torni nurgas asetses korsten. Alumisel kaitsekorrusel paiknes ka veel dansker. Väga palju selliseid torne on säilinud.
annaabi.ee 
