3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid.................................................................4 2. Uurimisobjektid...............................................................................................................4 2.1. Klorofülli, heljumi ja kollase aine kaugseire........................................................4 2.2. Pinnakihi temperatuuri määramine.....................................................................5 2.3. Järvede seire.......................................................................................................6 3. Vahendid ja meetodid.....................................................................................................6 3.1. GPS - Üleilmse asukohamääramise süsteem.....................................................7 3.2. Satelliidid.............................................................................................................7 3.3
Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks.
jätkusuutlikkus," iseloomustas EUMETSAT-i tööd ekspluatatsioonidirektor Mikael Rattenborg 3. detsembril Darmstadtis toimunud meediapäeval. Põhirõhk on sellel, et satelliidid edastaksid andmeid pidevalt ja kindlalt, Eumetsat-9 näiteks iga 15 minuti järel. Andmed peavad olema usaldusväärsed, s.t nii kalibreeritud, et ei näitaks mitte suhtelisi, vaid kindla ja tuntud taustaga võrreldavaid arve. Satelliidid on valmistatud ja välja töötatud Euroopa kosmoseagentuuri ja NASA koostöös, neid ja nende saadetavaid andmeid opereerib aga EUMETSAT. Üks asi on ilma ennustamine, teine aga kliimamuutuste avastamine ja jälgimine, mis vajab pikemaid andmete aegridu. Kliimamuutustele saab reageerida kaheti uurida, kuidas nendega kohastuda ning kuidas muutuste ulatust ohjes hoida. Viimasena mainitud juhul tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Kohastumine aga eeldab mitmesugust tegevust rannikualade
Selle töö põhimõtteks on kalibreerimine, iseloomustamine, pidevus, järjekindlus ja jätkusuutlikkus. Põhirõhk on sellel, et satelliidid edastaksid andmeid pidevalt ja kindlalt. Andmed peavad olema usaldusväärsed, s.t nii kalibreeritud, et ei näitaks mitte suhtelisi, vaid kindla ja tuntud taustaga võrreldavaid arve. Satelliidid on valmistatud ja välja töötatud Euroopa kosmoseagentuuri ja NASA koostöös, neid ja nende saadetavaid andmeid opereerib aga EUMETSAT. Üks asi on ilma ennustamine, teine aga kliimamuutuste avastamine ja jälgimine, mis vajab pikemaid andmete aegridu. Kliimamuutustele saab reageerida kaheti uurida, kuidas nendega kohastuda ning kuidas muutuste ulatust ohjes hoida. Viimasena mainitud juhul tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist. Kohastumine aga eeldab mitmesugust tegevust
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv a
............................................................................................16 2 KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED PSR Primary Surveillance Radar, primaarradar SSR Secondary Surveillance Radar, sekundaarradar ICAO International Civil Aviation Organization, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon MLATMultilateration, multilateratsiooni seire TDOA Time Difference of Arrival, saabumisaegade erinevus ADS-B Automatic Dependent Surveillance-Broadcast, üldsaatega automaatne sõltuv seire GNSS Global Navigation Satellite System, globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem 3 SISSEJUHATUS Lennunduses on seireseadmed olulisel kohal lennunduse ohutuses. Seireseadmeid kasutatakse õhusõidukite jägimiseks
mõju inimesele ning tehakse eksperimente ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas • Aastast 2006 ISS-ilt pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihasekärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid ISSi orbiidist vahemikus 14. sept. kuni 14. nov. 2018 luumurrud ja liikumisraskused Voyager 2 • Voyager 2 on NASA kosmosesond. • Start anti 20. augustil 1977. • Kosmosesondi eesmärgiks oli uurida päikesesüsteemi ja selle piirialasid • Sondi põhimissioon lõppes 31.detsember 1989, kuid ta on endiselt töökorras ja temaga peetakse läbi deep space networki kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 kosmosesond • Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist tehes neist hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod.
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga
Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu... Satelliidiajastu algas 4. oktoobril Click to edit Master text styles 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti Second level orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58- Third level sentimeetrise läbimõõduga metallkera, mis kaalus 84
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
