Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Allveelaevad aastani 1939 - sarnased materjalid

allveelaev, torpeedo, holland, eldud, 1904, allveelaevad, elise, aprillil, pioneer, muuseumis, disainitud, laevast, fulton, kieli, veepinnal, louisiana, driver, peruu, tsiili, disainis, prantslased, elizabethi, jersey, topelt, jaapanis, toro, tellis, stefan, philip, arthuri, reisimine, millisele, rske, kilpkonn, liikuda, wilkins, hollandlane, liibanoni
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

paranesid Antanti kuuluva VM ja PMga ­ VM toetas Itaalia vallutusi Aafrikas; 1911 vallutas Itaalia Põhja-Aafrikas Liibüa o Türgi ­ tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule ­ lootis saada neilt toetust VM vastu 1893 ­ Liiduleping: VM + PM o Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema o Nende vahel tekkisid tihedad sidemed, nt VM tellis PMlt sõja tehnikat 1904 ­Loodi Antant ehk Entente Cordiale PM ja IM vahel o Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas, Briti valitsus kohustus abistama PMd kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides o Hakati planeerima ühist sõjategevust SM vastu o 1907 ­ Antantiga liitub VM o IM kartis kaotada ülemvõimu merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

Kokku oli 4 piirkonda. Lähis-Ida Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis-Itta. 1898 korraldas ta oma kuulsa Oriendi-reisi, n.ö."palverännaku Issanda hauale" Eesmärgiks oli majandussidemete loomine. Peamised peatuskohad olid Jeruusalemm, Damaskus ja Konstantinoopol. Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping. See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi. Ehitustööd kulgesid kiiresti ning 1904 valmis esimesed 200 km raudteed. Siis aga tekkis rahvusvaheline konflikt- Suur-Britannia kartis, et Saksamaa võib laiendada raudteeliini Bagdadist Egiptusesse ja Indiasse (see kavatsus Saksamaal ka oli). Tulemuseks oli ehituse seiskumine. Töid jätkati ning 1908 oli valmis 840 km Berliinist Bagdadi. Vastasseis Wilhelm II valitsusele tekkis ka emamaal- tõusid maksud. PRANTSUSMAA XX sajandi alguses oli tööstuses kiire tõus. Uueks tööstusharuks kujunes mootorite tootmine.

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

on Saksamaa. Venemaa soovil pandi kirja automaatse mobilisatsiooni nõue (1914 osutus saatuslikuks). 3. Lisalepingud 1899 ja 1912. Venemaa lubab toetada Elsass-Lothringen tagastamist Prantsusmaale. 1912 laevastiku leping. Prantsusmaa ja Itaalia salaleping 1902 nägi ette et kui sõda vallandub siis Itaalia ei sekku ega toeta keskriike. 2) Prantsusmaa ja Inglismaa Entente Cordiale leping 1904. Koloniaalküsimused. Suurbritannia ,,leiab" Prantsusmaa ja Venemaa. Oluline on seal kuningas Edward VII tegevus. Takistuseks olid aga koloniaalvaidlused. Veel 1899- 1901 Suurbritannia üritab sõlmida kaitselepingu Saksamaaga aga Vilhelm II ei reageeri. Kui varem oli Suurbritannial ja Saksamaal mitteametlikult leping, et Suurbritannia on maailmamere boss ja Saksamaa Euroopa maismaa boss, siis nüüd Saksamaa laevastikuprogrammi (1898)

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sõda ja Saaremaa

Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 24­27, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas

Schneideri kahurist, mis paiknes paremal küljel asuvas laskeavas ja kahest 8 mm Hotchkiss kuulipildujast, mis paiknesid külgedel. Tanki mahtus 90 mürsku ja 4000 padrunit laskemoonaks. Erinevalt esialgsest kavandist oli meeskond lõpuks kuueliikmeline. Prantslased otsustasid tanki ette paigaldada ka Jules Louis Bretoni leiutatud traadilõikaja, mis tegelikult ei olnud vajalik, sest tanki jaoks ei ole okastraat mingi takistus. Esimest korda kasutasid prantslased tanki Nivielli pealetungis 16. aprillil 1917. aastal Berry- 8 au-Bac-is Chemin de Dames-i lähedal. Kuna tankid asusid rünnakule päevasel ajal olid nad seetõttu saksa tulejuhtidele selgelt näha. Sakslased avasid tankide pihta tule enne kui need jõudsid oma positsioonidelt lahkuda. Lisaks selgus, et sakslaste kuulid suutsid Schneider CA 1 soomust raskusteta läbistada. Bensiinipaagid, mis asusid kuulipildurite kõrval muutsid tanki aga tuleohtlikuks

10.klassi ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Saksamaa sõjaline tugevnemine 1888 sai Saksamaa keisriks Wilhelm II, tagandas Bismarcki. Loobus liidust Venemaaga. 1895 valmis Kieli kanali 1898 ­suure sõjalaevastiku ehitamise programm ­ 60 Dreadnaughti. 20. s alguses allveelaevade ehitus. Sõja alguseks 30 allveelaeva. Kolmikliidu Antanti teke 1893 ­ 1907 1893 Vene ­ Prantsuse liit Prantsusmaa suured laenud Venemaale (raudtee ehitus) 1904 Prantsuse- Briti liit/ Entente Cordiale Inglismaa loobus isolatsioonipoliitikast Saksamaa sõjamerelaevastiku arendamise programmi tõttu. Mõjusfääride jagamine: Maroko, Egiptus. 1907 Briti ­ Vene leping. Mõjusfääride jagamine: Afganistan, Pärsia/Iraan Sõja algus 28. juuni 1914 Serbia terrorist Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna organisatsioonile. Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades, 1904 asutati VSDTP Tallinna Komitee. Ülevenemaalise ja rangelt tsentraliseeritud põrandaaluse partei koostisosadena võtsid nad omaks VSDTP põhikirja ja programmi. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe Uudised (1903–06), mis oli sel ajal Eesti kõige pahempoolsem legaalne ajaleht. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid– föderalistid. Sotsialistide lähem eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf. Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri-Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tsehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hasek). Augustis hakkas Saksamaa vastu kaugidas sõdima Jaapan. Kui sõtta astus ka Türgi, siis tekkis kaukaasias Vene-Türgi rinne. 2.5.3 MEREL. Merel algas alleveelaevade sõda. U-9, Saksa allveelaev uputas 22.09.1914 kolm Suurbritannia ristlejat. 1914. aasta lõppuks kujunes välja positsiooni sõda igal rindel. See oli märgiks, et sõda venib pikkale ja hakkab palju reserve nõudma. 13 2.6 1915 Saksama plaan - pealöök ida-rindel. Purustada sellel aastal Venemaa ja siis kõik jõud läänerindele paisata. Venemaa plaan - läbi Preisimaa Berliini tungida ning läbi Karpaatide Viini. 2.6.1 IDA-RINNE.

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajalugu I maailmasõda

liidud Euroopas enne I maailmasõda Kolmikliit 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari 1882 Itaalia Itaalia huvi jahtub 20, saj alguses Prantsusmaa ja Venemaa toetavad huvisid Liibüas Prantsusmaal valdused põhja-Aafrikas Türgi võetakse ära Ottomani impeeriumilt Antant Prantsuse-Vene leping 1894 sõjalise sisuga leping, lubati oma sõduritega rünnata saksamaad kui saksad ründavad teist lepingu osapoolt Prantsuse-Inglise lepe 1904 reguleeritakse koloniaalvaldusi reguleeriti isegi palju võib kuskil kala püüda jne Inglise-Vene leping 1907 - huvisfäärid Aasias Tai ja muude taoliste piirkondade kuuluvus võtab kahe suurriigi vahel pingeid maha I maailmasõja põhjused USA ei sekku pikalt sõtta USA sekkub sõtta, kui saksamaa uuendab allveelaeva tegevust Atlandi ookeanis Prantsusmaa-Saksamaa huvid Elsass-Lotringis kirg kaotatud territooriumite vastu vaibunud

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Väga kiirelt hõivati Taani (vastupanu peaaegu puudus, Taani okupeeriti selleks, et kaitsta Taanit; Taani abil sooviti vallutada Norra). Norra osutas suurt vastupanu, lisaks abistas Norrat ka Inglismaa (Norrat nähti kui head sõjalist tugipunkti selleks, et tungida Suurbritanniasse). Rootsi oli Teises maailmasõjas neutraalne riik ­ tema neutraliteet oli kallutatud, sest majanduslikult toetas ta Saksamaad. Mais 1940 hõivati kiirelt Luksenburg, Holland, Belgia ja juunis Prantsusmaa. Prantsusmaa kui riik ei osutanud kuigi suurt vastupanu. Prantsuse valitsus oli pigem nõus kokku leppima Saksamaaga ja sõlmiti kiirelt vaherahu. Vagun, kus sõlmiti rahu pärast I ms, allkirjastati ka see vaherahu (mille tingimused olid Prantsusmaale ebasoodsad). Prantsusmaa põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksamaa poolt. Need alad seepärast, et oli väljapääs merele ja oli peamine tööstuspiirkond. Lõuna-Prantsusmaast sai iseseisev riik

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Midway merelahingud

Samal ajal märkavad jaapanlaste luurelennukid ameeriklaste lennukikandja gruppi. Kell 08:30 saadab lennukikandja Yorktown välja uued lennukid (17 pommitajat ja 12 torpeedolennukit). Kuna eelnevalt oli märgatud ameeriklaste lennukikandja gruppi, siis olid jaapanlased kurssi muutnud ja liikusid nüüd Midwayst põhja. Kui aga ameeriklaste rünnakgrupp eeldatavasse vaenlase asukohta oli jõudnud, siis oli seal ainult tühi meri. Pommitajad liikusid saarest lõuna suunas ja kui torpeedo lennukid märkasid silmapiiril suitsu, siis liikusid selles suunas. Piisavas kauguses asusid nad rünnakule, kuid kuna rünnaku hetkel pidid torpeedolennukid lendama aeglaselt ja madalalt ja kaasas ei olnud hävitajaid, siis olid nad kerged sihtmärgid jaapanlastele. Õhutõrjekahurite ja jaapanlaste hävitajatega lasti alla kõik ründavad lennukid. Ameerika allveeleav Nautilus proovis rünnata jaapanlaste ühte lahingulaeva, kuid lasi mööda. Selle peale alustas jaapanlasest hävitaja

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

(LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule. · Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fašistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. Kodusõda oli tegelikult fašismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda oma poliitiliste ideaalide eest.

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

* Saksa alasid jagati Poolale, Tsehhoslovakkiale, Belgiale ja Taanile * Danzig kuulutati Poola-Tolli piirkonda kuuluvaks Vabariigiks. * Nenek anti esialgu liitlasriikide valdusse, kuid 1923 hõivas selle Leedu * Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa 15ks aastaks * Võitjate kätte läksid saksa asumaad * Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks ja ta pidi hüvitama tsiviilelanikele tekitatud kahju * Saksamaal oli keelatud suured sõja ja allveelaevad * Saksa relvajõud võisid koosneda sajast tuhandest elukutselisest sõjaväelasest Osa Saksa territooriumist jäi 15 aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See oli Reini demilitariseeritud tsoon, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ja kindlustusi. Sakslased pidasid Versailles' lepingut ebaõiglaseks ja selle tühistamist oma esmaseks ülesandeks. Sakslased süüdistasid oma hädades Weimari vabariigi juhte, kes rahulepingule alla kirjutasid

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa allveelaev uputas ka Inglise reisilaeva, millel oli ka palju Ameeriklasi. Sakslased saatsid Inglise kaubateedele ka oma lahingulaevu, kuid inglastel õnnestus need hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele Lahingud läänerindel 1917.a 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
docx

I MAAILMASÕDA

Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa allveelaev uputas ka Inglise reisilaeva, millel oli ka palju Ameeriklasi. Sakslased saatsid Inglise kaubateedele ka oma lahingulaevu, kuid inglastel õnnestus need hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele Lahingud läänerindel 1917.a 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons’i vahel

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida. Geesi keelt kasutati Etioopias ja see tekkis u 2000 aastat tagasi. Algselt tekkis see Aksumi riigis, mis oli Etioopia eelkäija ja seal kasutati seda kirjakeeleni kuni 13. sajandini, aga see on kasutusel tänaseni, peamiselt kirikuriituste keelena. Nsibidi keel, mis oli levinud mitmetes Lääne-Aafrika riikides, avastati eurooplaste poolt taas 1904. aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja araablastest orjapüüdjad ei teadnud. Vai kirja puhul oli tegu silpkirjaga ja see oli väga aktiivselt kasutusel, kuna tegu oli rahvaga, mis tegeles väga palju kauplemisega. Tifinagh on iidne berberi rahvaste kiri, mis on levinud suuresti Nigeri ja Mali aladel

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

vastu. Tojo algatas ka Jaapani sõjaplaanid Ühendriikide ja Euroopa kolooniate vastu. Silmitsi USA nõudmistega tõmbuda tagasi Hiinast ja Indo-Hiinast, ei näinud Tojo sõjale mingit muud alternatiivi. Ennetav löök Ette hoiatamata toime pandud agressiooniakt Pearl Harboris asuva USA laevastiku baasi vastu polnud Jaapani strateegias midagi uut. Jaapan andis esimese löögi ka sõjas Venemaaga 1904.aastal, kui torpeedopaadid hävitasid Port Arthuri sadamas Vene laevastiku juba enne formaalset sõja kuulutamist. 1941.aastal toimetati torpeedod kohale aga lennukitega. Rünnaku üksikasjad töötas välja Minoru Genda, kes võttis eeskujuks Suurbritannia operatsiooni Tarantos 1940.aasta novembris, kui lennukikandjatelt õhku tõusnud pommitajad uputasid mitu Itaalia laeva. Jaapani 1.õhulaevastik, kuhu kuulusid kuus

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lähiajalugu I

1916. veerbuaris suured väed Verduni alll, Verduni kaitses Petain. 10 kuud kestis, väga ohvriterohke. Pigem prantslaste võit. Somme'i lahing. 1916. Esimest korda võeti tankid kasutusele. Edu ei old rohkem kummalgi poolel. Venemaal määratu uuesks rindejuhatajaks Brussilov. Rumeenia astus sõtt Antanti poolel, kuid see oli vaid häda, sest nüüd pidi venemaa ka nende koha pealt ründama, sest nad olid kobad. Sõda merel. Allveelaevad, Meri inglismaa ja iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Saksa allveelaev uputas 1915. mais Inglise reisilaeva Lusitania. Inglased murdsid lahti Saksa mereväesiffri. Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, kuigi tegelt oli võit pigem inglaste poolel. Nivelle'i, Camrai, Caporetto lahingud. Ersatskaubad ­ originaaliga peaks samaväärsed olema, kuid tegelikult maitsetud ja ebameeldivad tooted. Juudipogrommid ehk arveteõiendamine juudi elanikkonnaga. Venemaa kokkuvarisemine

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Napoleoni toetus oli väga kõrge. Napoleon püsis võimul uute võitudega välisrindel. Napoleon langes ka Leipzigi ja Waterloo lahinguväljal. Oma vimu kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe paavstiga Pius VIIga. Ta ei andnud kirikule tagasi maid, mis oli ära võetud. 1802 muudab napoleon konsoli võimu eluaegseks. 18. mai 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. Sellega oli ta kindlustanud võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele. 1792-1797 Esimene koalitsioon (austria, preisi, SB, holland, hispaania) 1799-1802 Teine koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Pärast venemaa lahkumis ülekaal jälle prm poolel

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

august Karjala. 1730. Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), aastad kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest. 1775, 25. Tartu suurpõleng. juuni 1782 Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir. 1783 Paldiski sai linna õigused. 1784, 16. Võru linna asutamine. oktoober 1788–90 Rootsi-Vene sõda. 1792 Rõika-Meleski peeglivabriku asutamine. 21. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja 1802 eestlased”. 1812 Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale. 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1817 Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad. 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1823 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) - ei omanud veel sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I ms-i vaatamisväärsus,1918.a. tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine - algul luurelennukid, hiljem massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. allveelaevad, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks "Louisitania" uputamine koos 1198 reisiaga). Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: sõda maismaal, merel ja õhus. Õhusõda muutis senist arusaama tagalast, kui oma kaitstud territooriumist, sest iga hetk võisid vaenlase lennukid seda rünnata. VIII Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka "XX sajandi ajalugu" lk.65-66).

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

Erinevused: o Genotsiid o Külm sõda o I MS ­ kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 1939­1940. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine 1940.- 41.a. Küüditamine. *EESTI 1939a SÜGISEL Rahvusvaheline olukord: 23aug1939 MRP 1sept Smaa kallaletung Poolale Eesti raskes välispoliitilises olukorras Sept keskel EV & NSVL läbirääkimised 15sept 1939 Tlna sadamasse Poola allveelaev Orzel Interneerimine ­ neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine Baaside lepingu sõlmimine: 17sept 1939 NSVL Poolale kallale, Orzel põgenes NSVL süüdistused, et Eesti ei suuda end kaitsta Moskvasse nõuti kaubanduslepingut allkirjastama Selter (välisminister), nõuti vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist NSVL lennukid Eesti õhuruumi, laevad Soome lahes

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Siiski oli veel ebaselge põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Koch jõudis arusaamisele, et siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid ­ mikroorganismide kolooniad). Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka nn petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. Ta leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid.

Meditsiini ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Maailmasõjad

Poola kaotamisega kaasnes niiöelda võlts sõda, kui Inglismaa ja Prantsusmaa püüdsid pääseda samast kahjust, mis oli neid tabanud esimeses maailmasõjas. Hitler pakkus küll rahu, kuid samas käskis oma kindralitel valmistuda Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa ründamiseks. Kindralid, kes arvasid, et Prantsusmaal ei lähe välksõda läbi, palusid aega ja ütlesid, et nad suudavad võtta vaid Madalmaad ja Prantsusmaa. Välja arvatud merel, kus Saksa allveelaevad töötasid Inglismaa kaubalaevade vastu ja uputasid mitmeid laevu päevas. 5 Nõukogude-Soome Sõda 30 novembril pärast kahekuist poliitilist vaidlemist kuulutas Nõukogude Venemaa lõpuks sõja Soomele. Stalin tahtis ka oma Välksõda, aga ta plaan nurjus. Soomlased, kes võitlesid marssal Carl G. Mannerheimi all olid talvise sõja eksperdid. Venelased aga olid

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Esimene Maailmasõda referaat

11.novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territootiriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871.aastal annekteeritud Elsassist ja Lotriginist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda enda sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne'i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades rahulepingute koostamisele.

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa >Lüüasaamine Preisi-Prantsuse sõjas (1870) oli ränk (moraalselt + sõjakahjud + Elsass-Lotringi piirkonna kaotus!) =>välispoliitikas kujuneb eesmärgiks revans, 1872. tugevdama armeed; iga hinna eest oluline omada kolooniad =>hakati otsima liitlasi: a) 1893.a leping Venemaaga b) 1904. a nn südamlik kokkuleppe (Antant) Inglismaaga >1902-1905 seadused, millega eraldati kirik riigist, lahutati haridussüsteemist >majanduses: a) vanad tööstusharud kiratsesid (nt siidi-, veinitööstus) b) edu uutest tööstusharudest (nt mootorid masinatele) >Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud Inglismaa >kuninganna Victoria (1837-1901) >19. saj II pool viktoriaanlik periood >suurim koloniaanimpeerium

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Autoritaarne Eesti

· Rahvasteliidu jõuetus relvakonflikte lahendada · 1938 kuulutasid Balti riigid ennast neutraalseks Eestile jäi üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani see õnnestus, kuid pärast II Maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Eesti talu Rehepeks eesti talus Kaitseliitlased õppustel Kergetankid FT-17 Eesti lennuväe hävitaja Merekindluse suurtükid Eesti allveelaevad "Kalev" ja "Lembit" VASTA KÜSIMUSTELE 1. 1934. aasta pööre Eestis: kui palju demokraatia kaitse ja kui palju autoritaarse reziimi kehtestamine? 2. Nimetage vaikiva oleku iseloomulikud jooned. 3. Iseloomusta 1930ndate aastate II poole majanduselu. Tänan kuulamast! Kirjandus: · L.Vahtre.Eesti ajalugu gümnaasiumile.Ilo,2007,lk.223-228 · A.Pajur.,T.Tannberg.Eesti ajalugu II. 20.sajandist tänapäevani.Avita,2006,lk.52-57 · Eesti Vabariik enne Teist Maailmasõda ­

Ajalugu
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun