Varem peeti boksiiti savimineraaliks, mille keemiline valem on: Al2O3·2H2O. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun. Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite porsumisel. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial ja Brasiilial. Boksiidile on andnud nime Les Baux de Provence Lõuna-Prantsusmaal, kust varem boksiiti kaevandati. Teemant Teemant on süsiniku allotroopne vorm.Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel.Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal.Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine
leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Osoon Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust.Osoon kondenseerub temperatuuril 112°C siniseks vedelikuks. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele. Hapnik
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.
määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides
Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Valge fosfor on fosfori allotroopne vorm, väliselt vaha meenutav poolläbipaistev tahke aine. Sulab 44o Celsiuse juures. Kergel soojendamisel või hõõrumisel süttib kergesti. Põlemisel annab kuni 800kraadise temperatuuri. Sattudes põlevana inimese nahale, tekitab valge fosfor väga sügavaid ja ohtlikke põletushaavu. Verre ja seedimisteedesse sattudes mõjub valge fosfor kange mürgina. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised
elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2
Osooni kasutamine meditsiinis Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid, normaaltingimustel sinakas gaas. Looduses leidub osooni atmosfääris, kuid tööstuses vajaminevat gaasi toodetakse osoonigeneraatori abil. See mitmekülgne gaas desinfitseerib, oksüdeerib, lagunedes seejuures ohutuks hapnikuks, on seetõttu kasutusel mitmetes valdkondades. Põhiliselt kasutatakse
mineraale, tähtis graniitide ja gneisside koostisosa. See on põhimineraal kvartsliivakivis ja näiteks Piusa klaasiliivades leidub seda 95−98%. Suuri defektideta läbipaistvaid kristalle peetakse vääriskivideks. Lihvimisel ajalooliselt kõige levinum abrasiiv. Kasutatakse raamsaagidel, trosslõikamisel marmori ja lubjakivide puhul. Liivakivist lõigatakse välja käiakive, luiske. Liivakivi kasutatakse karborundriistade puudumisel marmori käsitsilihvimisel. Teemant on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel. Tavaliselt on teemandid kollased või pruunid ja neid kasutatakse abrasiivmaterjalina, mis leiab rakendust nii puru/pulbrina kui tööriistaotsikute (käiade, luiskude, lõikeketaste) koostissegus. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid
· puudub Murre on mineraali omadus laguneda mööda ebaregulaarseid, lõhenevuspindadega mitteühtivaid pindu · tasane · ebatasane · astmeline · pinnuline · karpjas Tihedust väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm 3). Metalse läikega mineraalide tihedus on reeglina >4g/cm3, klaasi- ja teemantläikega mineraalidel 2-4,5g/cm3 Muud omadused · magnetilisus · lõhn · maitse reageerimine hapetega Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga
See grafiidilade oli eriliselt paks ja puhas ning seda sai kergesti pulkadeks saagida. 2008. aastal toodeti maailmas 1,11 miljonit tonni looduslikku grafiiti, enamasti Hiinas (800 kt). Veel toodeti palju grafiiti Indias (130 kt), Brasiilias (76 kt), Põhja-Koreas (30 kt) ja Kanadas (26 kt). USA looduslikku grafiiti ei tooda, kuid sünteetilist grafiiti tootis ta 198 kt http://et.wikipedia.org/wiki/Grafiit (alla laetud 04.02.2010) Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teoreetiliste arvutustega on näidatud, et mõned boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kõvemad
4) Keemiliselt püsiv 5) Juhib elektrit 6) Struktuur kihiline Grafiiti leidub rohkem looduses kui teemanti . Grafiiti on on oma pehmuse tõttu kergem töödelda . Saab valmistada nõusid metallide sulatamiseks, sest ta on keemiliselt võrdlemisi vastupidav . Elektrotehnikas on grafiit elektri juhtivuse tõttu väga hea materjal . Grafiiti kasutatakse pliiatsisüdamikuna . 7. Mis on süsi ? Milleks sütt kasutada ? Süsi ei ole C allotroopne teisend , süsi koosneb peamiselt väga peeneteralisest grafiidist ja võib sisaldab mitmesuguseid lisandeid . Süsi tekib orgaaniliste ainete ,näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta . Süsi on väga poorne , tal on võime siduda õhust või lahustest oma pinnale mitmesuguseid lisaaineid .Süsi juhib elektrit . Kõrgel temperatuuril töödeldud veeauruga süsi on eriti suure sidumisvõimega . Söe abil saab lahustest eemaldada lahustunud
teisendiks. Näiteks hapniku allotroobid dihapnik ehk tavaline hapnik O2 ja trihapnik ehk osoon O3 12. Vee omadused. Reageerimine mittemetallioksiidiga, metallioksiidiga, aktiivse metalliga. Vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Vesi on tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsuse tõttu. 13. Iseloomusta a) osoon - Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoon kondenseerub temperatuuril 112°C siniseks vedelikuks. b) vesinikperoksiid - Vesiniku ja hapniku ühend. Erinevalt veest on vesinikperoksiid ebapüsiv. Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti, eraldades hapnikku. Tugev oksüdeerij, teda saab kasutada näiteks pleegitamisel
elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone . Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Grafiiti on pehmuse tõttu kerge töödelda. Temast saab valmistada nõusid metallide sulatamiseks, sest grafiit on nagu teemantki keemiliselt võrdlemisi vastupidav. Elektrijuhtivuse tõttu on grafiit elektrotehnikas väga hea materjal. Grafiidi kasutamine pliiatsisüdamikuna on üldtuntud. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peeneteralisestgrafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elektrit nagu grafiitki. Süsi tekib orgaaniliste ainete, näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Süsi on väga poorne ning tal on võime siduda õhust või lahustest oma pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada lahustunud värvilisi aineid. Eriti suure sidumisvõimega on süsi, mida on kõrgel temperatuuril
polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervislik, esineb õhkkonna ülemistes kihtides, sammuti meres, männimetsades ja pesu kuivatamisel tuule ja päikse käes. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon.
ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi[4]. 1.3 Osoonikiht Osoonikiht (ka "osoonikilp", "osooniekraan") on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.[5] Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. See tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus.[6] Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänud ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Osoonikihti ohustavad freoonid, mille toimel võib moodustuda nn osooniauk.[7] 1.4 Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke
Kuidas neid määratakse? - Bioloogiline hapnikutarve (BHT) näitab hapniku hulka mis on vajalik orgaanilise aine bioloogiliseks lagunemiseks 7 päeva jooksul - Keemiline hapnikutarve (KHT) on orgaanilise aine lagunemise näitaja, mõõdetud hapnikutarbimisena kogu vees leiduva orgaanilise aine keemilise oksüdeerumise protsessis Määratakse elektrokeemilise analüsaatoriga. 8. Mis on osoon ja miks on tema olemasolu atmosfääris vajalik? Osoon on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. On keemiliselt aktiivne ja oksüdeerib paljusid aineid. On vajalik atmosfääris, sest neelab UV kiirgust, mis on kahjulik elusorganismidele. 9. Kuidas sõltub alkoholide lahustuvus süsivesinikuahela pikkusest molekulis? Põhjenda. Mida lühem on süsinikahel, seda paremini alkohol lahustub. Sest hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahel on tugev vastastikmõju. 10. Eutrofikatsioon
· VEDELIKUD o Toatemperatuuril kindel ruumala, kuid pole kindlat kuju · TAHKED AINED o Kindla kujuga ja ka säilitavad selle · PLASMA ionoseeritud gaas, milles on positiivse ja negatiivse laenguga osakesi o Tähtedes ja Päikeses on aine plasmana o Maistes tingimustes esineb plasma küünlaleegis ja gaaslahenduslambis ALLOTROOPIANÄHTUS üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena (allotroopne teisend) · tingitud aatomite erinevast arvust molekulis nt O, O2, O3 · tingitud kristallistruktuuride erinevusest nt grafiit, teemant, karbüün, fullereen AATOMI MASS aatomi tegelik mass (väga väike) AATOMMASS - keemilise elemendi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (1/12 süsiniku aatomi massist) INTEKS näitab aatomite arvu molekulis Xn H üks vesiniku aatom H2 vesiniku molekul
ravi muudab aktiivse elustiili võimalikuks. AGA AB, Linde Healthcare Rootsis, oli esimene ettevõte Euroopas, kes registreeris hapniku ravimina uute eeskirjade alusel, võimaldades hapniku kasutada ravimina ka kodustes tingimustes, spetsiaalsete balloonidena. Hapnik on kasutusel kütuste põletamiseks tööstuses (nätiteks keevitamine, gaasi-ja plasmalõikamine) ja transpordis. Samuti kasutatakse hapniku ka reovete bioloogilisel puhastamisel. Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid, normaaltingimustel sinakas gaas . Looduses leidub osooni atmosfääris, kuid tööstuses vajaminevat gaasi toodetakse osoonigeneraatori abil. See mitmekülgne gaas desinfitseerib, oksüdeerib, lagunedes seejuures ohutuks hapnikuks, on seetõttu kasutusel mitmetes valdkondades. Põhiliselt kasutatakse osooni joogivee puhastamiseks, toiduainetetööstustes,
toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 2H2O Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja
jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Süsi Süsi ei ole süsiniku kolmas allotroopne teisend. Selle osakesed on ülesse ehitatud grafiidikristallidest. Süsi on rasksulav. Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadus süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhkru ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning
99) pronks-vase ja tina sulam 100) duralumiinium-alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7%magneesiumi. 101) Messing-vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. 102) Triitium-vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit 103) deuteerium-vesiniku isotroop, mille tuumas on lisaks veel üks neutron 104) prootium-universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop 105) osoon-O3, sinakas gaas.hapniku allotroopne vorm 106) ammooniumkloriid- 107) ammooniumkarbonaat-(NH4)2CO3
toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana, moodustades enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes -II. Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne, kuigi hapnik on elektronegatiivsuselt teine element fluori järel. Vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side on molekulis väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks. Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks
Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, polüetüleenkile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine. Kasvuhooneefekt atmosfääri CO2 jt. Gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. Osoon ja osooniaugud Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Suurim osooni kontsentratsioon on 20...26 km kõrgusel. Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. kõrgemal kui 60 km leidub väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem. Osoon on ohtlik elusorganismidele. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Raiskamine: 1.
Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta. Patsient pannakse kõrgrõhu kambrisse, kus hapniku rõhk on tõstetud 3 kuni 4 atmosfäärini. Nii kõrge rõhu juures tungivad hapniku aatomid rakku ning tapavad anaeroobsed mikroorganismid. Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks.
test, ainult süsinikku sisaldavatest korrapärastest molekulidest. Tuntuim on fullereen C60, mil- le molekuli pind koosneb vaheldumisi kuusnurkadest ja viisnurkadest, igas sõlmpunktis on üks süsiniku aatom. Fullereenid tekivad grafiidist ja söest kõrgel temperatuuril. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peene- teralisest grafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elekt- rit nagu grafiitki. Süsi tekib orgaaniliste ainete, näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Süsi on väga poorne ning tal on võime siduda õhust või lahus- test oma pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada la- hustunud värvilisi aineid. Eriti suure sidumisvõimega on süsi, mida on kõrgel
haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta. Patsient pannakse kõrgrõhu kambrisse, kus hapniku rõhk on tõstetud 3 kuni 4 atmosfäärini. Nii kõrge rõhu juures tungivad hapniku aatomid rakku ning tapavad anaeroobsed mikroorganismid. Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks.
Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta. Patsient pannakse kõrgrõhu kambrisse, kus hapniku rõhk on tõstetud 3 kuni 4 atmosfäärini. Nii kõrge rõhu juures tungivad hapniku aatomid rakku ning tapavad anaeroobsed mikroorganismid. Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral. 7 Osoon ja osoonikiht Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend. Ta on iseloomuliku terava, veidi kloori meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mille sulamistemperatuur on -192 kraadi ja keemistemperatuur - 112 kraadi Celsiuse järgi. Ta lahustub vees paremini kui dihapnik. Osoon laguneb kergesti di- ja monohapnikuks. Trihapnik on tugev oksüdeerija - ta oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks.
Troposfääris leiavad aset ilmastikunähtused. Troposfäärile järgneb osoonikiht. Osoonikihis neelatakse Päikesekiirgus, mis hävitaks elu Maal. Osoonikihile järgnevas stratosfääris ei esine enam ilmastikunähtusi. Selles kõrguses lendavad reaktiivlennukid. Kõige kõrgemal on lonosfäär. Sellel peegelduvad raadiolained ja levivad nii ümber Maa. 4 Osoonikiht Osooni molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. See on hapniku allotroopne vorm. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. -112 kraadi juures kondenseerub see siniseks vedelikuks. Kuna dihapnik kondenseerub alles temperatuuril -183 kraadi, saab vedeldamisega eraldada puhast osooni, mis külmub temperatuuril -193 kraadi. Osoon on keemiliselt aktiivne. Osoonikiht on 15.56 km kõrgusel. Esimesed tähelepanekud osoonist ulatuvad mitme tuhande aasta taha. Legendaarse kreeka luuletaja Homerose eepostes meenutatakse pärast äikest tekkinud lõhna, aga
Oleneb tingimustest võib väävel esineda mitmete allotroopide kujul. Looduslik väävel koosneb rombilistest kristallidest. Kui väävel sulatada ja valada teise nõusse, tekivad nõu seinale nõelataolised kristallid seda väävli teisendit nimetatakse monokliinseks väävliks. Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel. Kui valada sula väävel külma vette tekib veniv pruunikas mass Kõige püsivam allotroopne väävli teisend on rombiline väävel ka monokliinne ja plastiline väävel muutuvad ajapillu seismisel rombiliseks väävliks Keemilised omadused Väävli põlemisek hapnikus moodustub peamiselt SO 2 vähesel määral ka SO3 S O2 SO2 Vesiniku reageerimisel lväävliaurudega tekib ebameeldiva lõhnaga (mädamunalõhn) mürgine gaas- divesiniksulfiid Divesiniksulfiidi saamine H2 S H 2S Reageerimine mettallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (näiteks naatriumiga) või
_ paraneb avalikkuse suhtumine Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40
materjale muuhulgas ka osoonikihi olukorra ja seda puudutavate probleemide kohta. õnneks on viimasel ajal seda teemat Eestis ka küllalt sageli puudutatud. Nendest allikatest sain suurt abi antud referaati koostades. Värskete osoonikihti puudutavate andmete saamisel oli suureks abiks ülemaailmne arvutivõrk internet. Osoonikiht Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. Ta tekib siis , kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. 1785 aastal tähendas Hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn " oli ühtlasi tugev oksüdeerija. Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad. 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas
jõudes kolmest hapniku aatomist koosnevaid osoonimolekule. Lõunapoolkeral ongi osooni hulga vähenemise mõju kõige tuntavam ning seal elavad inimesed saavad kõige rohkem nahka ja silmi ohustavat UV-kiirgust.3 1 http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 2 http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/auk/ 3 http://www.novaator.ee/ET/kliima/kas_maa_osoonikiht_taastub/ Osoon Osoon on hapniku allotroopne vorm trihapnik. Ta esineb atmosfääris looduslikult. Osooni hulk atmosfääris on väga oluline, kuna kaitseb elusorganisme Maal kahjuliku ja isegi hukutava ultraviolettkiirguse (UV) eest. Kaugetel ajalooliste epohhidel, kui atmosfääris ei olnud veel hapnikku ja osooni, võis elu areneda vaid ookeanis, veekihi kaitse all. Primitiivne taimestik vetikate näol eraldas ilmselt atmosfääri hapnikku ja paleosoikumi alguseks oli olemas juba 1%
hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O 4. Asendus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetus kulgeb kahe liitaine vahel, tekib kaks uut ainet. BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioon kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis jääb samaks, kuid muutub aine struktuur. CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne ühest lihtainest tekib teine liitaine. 3O2 = 2O3 11. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone. Näide. 12. Mis on keemilise reaktsiooni tasakaal? Kuidas on seda võimalik mõjutada? · Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. · Tasakaalu mõjutavad tegurid: 1) lähteainete/saaduste kontsentratsiooni suurendamine/vähendamine; 2)
On tähtis meeles pidada et ebameeldiv kloorihais ja silmade ärritamine mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist on tegelikult põhjustatud vaba kloori vähesusest ja seotud kloori suurest hulgast! Vee kloorisisaldust tuleb kontrollida sageli, soovitatavalt iga kord peale intensiivset kasutamist. [2] 10.VEE OSOONIMINE Osoonimine on ainuke desinfitseerimismeetod mis pakub üldlevinud kloorile tõsisemat konkurentsi. Osoon (O3) on hapniku allotroopne vorm, looduslikul kujul esineb põhiliselt atmosfääri ülakihtides, kus ta tekib fotokeemilisel teel päikese kiirguse toimel. Osoon on tugev hapendaja. Osoon on universaalne reagent. Ta võimaldab üheagselt vett desinfitseerida, kõrvaldada selle värvust, parandada lõhna- ja maitseomadusi. Osooni võib kasutada selliste ühendite lagundamiseks, mis kloori toimele ei allu. Osooni peamine puudus on aga selles, et tema mõju on lühiajaline. Jääkosoonina teda vette ei jää.
kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetusreaktsioon see kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioonireaktsioon selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne muundumisreaktsioon sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3 18. Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. HCl ja lahjendatud H2So4, kõik mis vasakul H2 st reageerivad, paremal poole ei reageeri, mida rohkem vasakul pool seda aktiivsem. Kontsentreeritud H2So4 ja Hno3 reageerivad kõigega. ( vesiniku ei teki) Metall + leelis
looduslikemale vahenditele. 5. Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad
Keevitamistöödeks vajalikku hapniku säilitatakse siniseks värvitud terasballoonides suure rõhu all (150 at). Tingimustes, kus ümbritsevas õhus puudub hingamiseks vajalik hapnik või on seda vähe, kasutatakse hapnikumaske (lendurid, mäeronijad, tuukrid, tuletõrjujad). Puhast hapnikku antakse sissehingamiseks ka mitmesuguste südame- ja kopsuhaoguste puhul ning gaasimürgituste raviks. 5. Trihapnik. Ehk osoon on hapniku allotroopne teisend. Tavalise hapniku (dihapniku) molekul koosneb kahest aatomist, trihapniku molekul aga kolmest. O3 on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga plahvatav gaas, mis lahustub vees tunduvalt paremini kui O2. Trihapnikku tekib õhku äikese ajal, männimetsas vaikude oksüdeerumisel, mere ääres vetikate oksüdeerumisel, mitmesuguste elektriseadmete töötamisel jne. Trihapnik on dihapnikust tugevam oksüdeerija, tema lagunemisel tekkiv monohapnik on väga aktiivne: O3=O2+O
Ca(OH)2 = CaO + H2O 3.Asendusreaktsioon •Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 4. Vahetusreaktsioon •See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 5.Isomerisatsioonireaktsioon •Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 6. Allotroopne muundumisreaktsioon •Sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3 7. Redoksreaktsioonid Vahetusreaktsioonide puhul jaab elementide oksüdatsiooniaste endiseks. Oksudeerumis- ja redutseerumisreaktsioonide ehk redoksreaktsioonide käigus aga elementide oksüdatsiooniaste muutub. Redoksreaktsioonides on üks lahteainetest oksüdeerija, teine redutseerija Elektrokeemia 50. Redoksreaktsioonid
(klaas, polüetüleenkile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine. Kasvuhooneefekt atmosfääri CO2jt. gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. o Osoon(Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Osooni lagundavad N2O, NO ja NO2, NOx kliima soojenemise kogumõjust 4%. Suurimad allikad: reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid, transport. Klooriühendid freoonide koosseisus o Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli. Helilained vaakumis ei levi. Müra kahjustav toime oleneb: heli intensiivsusest (dB)
o Tekib kerglenduv aine (gaas) o Tekib nõrk elektrolüüt, nt vesi o Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge Isomerisatsioonireaktsioon Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 Allotroopne muundumisreaktsioon Sellel juhul tekib ühest lihtainest teine lihtaine 3O2 = 2O3 Valge fosfori kuumutamisel punaseks fosforiks Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentaalselt uurida. 26. Termodünaamika I seadus.
Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. *Isomerisatsioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aatomite ümberpaiknemise tõttu. CH CH CH CH CH CH(CH )CH 3 2 2 3 3 3 3 *Allotroopne muundumisreaktsioon. Sellel juhul tekib ühest lihtainest teine lihtaine. 3O = 2O Valge fosfori muutumine kuumutamisel punaseks fosforiks. 2 3 *Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Redutseerija aatomid loovutavad elektrone. Redutseerija see juures oksüdeerub.
CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode heitgaasidest pärit süsinikuühendid ja lämmastikoksiidid ning intensiivne päikesekiirgus. Kogu atmosfääris sisalduvast osoonist 90% paikneb stratosfääris. Osooni suhteline sisaldus kõrgeim 40-30 km, kuid õhk ise on seal hõredam. Peale mürgisuse toimib maalähedases õhukihis leiduv osoon kasvuhoonegaasina. Kõige efektiivsemalt takistavad ultravioletkiirgust õhukihid, mille ruumalaühikus on kõige rohkem osooni.
CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode heitgaasidest pärit süsinikuühendid ja lämmastikoksiidid ning intensiivne päikesekiirgus. Kogu atmosfääris sisalduvast osoonist 90% paikneb stratosfääris. Osooni suhteline sisaldus kõrgeim 40-30 km, kuid õhk ise on seal hõredam. Peale mürgisuse toimib maalähedases õhukihis leiduv osoon kasvuhoonegaasina. Kõige efektiivsemalt takistavad ultravioletkiirgust õhukihid, mille ruumalaühikus on kõige rohkem osooni.
ATMOSFÄÄRI KAITSE Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40
Metaan jõuab atmosfääri kaevanduskäikudest, vesikultuuride (näiteks riis) abil, orgaanilise aine lagunemisel, tundrates toimuva taimse materjali anaeroobsel lagunemisel. Näiteks röhitseb üks lehm aastas 400 liitrit metaani. CH4 industriaalajastu eelne kontsentratsioon oli 0.8 ppm (osakest miljoni kohta) või 800ppb või 0.00008%. Kontsentratsioon aastal 2000 oli 1.866 ppm (osakest miljoni kohta) või 1860 ppb. Kontsentratsiooni tõus oli 1060 ppb/800 ppb * 100 = 132% Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel. Suurim on osooni kontsentratsioon 20-25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht stratosfääri osoonirikas kiht. O3 neelab 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest (lainepikkus 215-290 nm). Maapinnale jõudnult mõjuks selline kiirgusehulk enamikule organismidele surmavalt.
3 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osoonikiht Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. Ta tekib siis , kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. 1785 aastal tähendas hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn " oli ühtlasi tugev oksüdeerija. Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad. 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas
lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisimaid tegureid: osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pinguloleku (turgori). Taimelehtede osmootne rõhk küünib 3 baarist (hügrofüütidel) 80 baarini (kserofüütidel). Loomade keharakkudes säilitavad osmootset rõhku erituselundid. Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel: Suurim on osooni kontsentratsioon 20- 25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht. Osoonikiht stratosfääri osoonirikas kiht. O. neelab 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest (lainepikkus 215-290 nm). Maapinnale jõudnult mõjuks selline kiirgusehulk enamikule organismidele surmavalt. O. on
(tähendab last, kuna esineb jõulude aegu) Vaikses ookeanis. Tuule hoovus nõrgeneb ja olemasolev tsirkulatsioon muutub (normaalne tsirkulatsioon on lääne suunas), suletakse külma vee ülestulek ja seega ka toitainete tõus merepõhjast pinnale. Piki kallast tõuseb veetase 50 cm, vastaskaldal langeb veetase ca 14 cm. Toitainete puuduses hukub suur hulk mereloomi. Osoon Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Osooni olemasolu atmosfääris oli teada juba 1923 aastast. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300gg/m3) on 20...26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem.
annaabi.ee 
