Alkoholi kahjulik mõju organismile Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi
Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (Alkoholi mõju tervisele). Referaadis vaatleme, mis on alkohol ja kuidas alkohol inimestele mõjub ning millised võivad olla liigtarbimise tagajärjed. 1. MIS ON ALKOHOL Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest 2 toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist
orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). SUGUELUNDID Väikese koguse puhul vähendab tõkkeid, suurte koguste puhul nõrgeneb otsustusvõime ja seksuaalne võimekus langeb. VILJAKUS Rohke kasutamine vähendab mehe spermatosoidide arvu ja tekitab häireid naise menstruatsioonitsüklis; viljastumisvõime langeb. MÕJUTUSED LOOTELE Põhjustab kesknärvisüsteemi kahjustusi ja vaimse arengu pidurdumist, loote väärarengut. PSÜÜHILINE SÕLTUVUS Võib kujuneda väga tugev sõltuvus. Kaasneb isiksuse muutus. FÜÜSILINE SÕLTUVUS Mõõdukas või tugev sõltuvus, regulaarne kasutamine põhjustab häireid ainevahetuses.
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid)
Hele Prits XI A Alkohol on Eestis ja ka maailmas enim tarvitatav uimasti. Mõnuaine ehk uimasti korduv ja liigne tarvitamine võib kergesti viia sõltuvuse kujunemiseni. Ka alkoholi ülemäärasel pruukimisel võib tarvitajal üsna kergesti sõltuvus tekkida. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, mis mõjub alkohol nii südamelihasele kui teistele siseelunditele.
KEEMIA Iseseisev töö Alkoholi mõju inimorganismile Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Alkohoolse joogi mõjul tavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere
Alkoholi tarbimine ja suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Palju alkoholi tarbivad inimesed ja alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks, see põhjustab hepatiiti. Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos - suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. Alkohol põhjustab maokatarri ja kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. Alkoholis on 5 palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, näiteks vitamiinipuudus. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus. Alkoholijoove
tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed Süstimine: tekivad armid, veenipõletikud, mustad süstlad levitavad mitmesuguseid haiguseid nt. AIDS. Nuusutamine: nina limaskestade kahjustused, tekivad verejooksud
ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE Referaat Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja
............ 32 KOKKUVÕTE....................................................................................................................34 KASUTATUD MATERJAL...............................................................................................36 LISAD................................................................................................................................. 38 2 Sissejuhatus Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool(CH3CH2OH)alkohol . Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1
Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, Mida teeb alkohol organismile? muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, Kas minul võib olla alkoholiprob- soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. leem? Joobes inimene muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks ja vaimselt tasakaalutuks. Alkohol muudab inimese iseloomu paheliseks, annab Nendele küsimustele leiad vastuse põhjust enesetapumõtetele ja julgustab neid järgnevatelt lehekülgedelt. ellu viima.
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks
...................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................................... 10 3 Sissejuhatus Alkohol on maailmas ja ka Eestis enim tarvitatav uimasti. Mõnuaine ehk uimasti korduv ja liigne tarvitamine võib viia sõltuvuse kujunemiseni. Ka alkoholi ülemäärasel pruukimisel võib tarvitajal üsna kergesti sõltuvus tekkida. Alkoholisõltuvuse iseloomulikud tunnused on vastupandamatu või raskesti kontrollitav soov alkoholi juua, alkoholi taluvuse tõus ehk alkoholtolerantsuse tekkimine (nn. suurem kandmine), aga ka joomise lõpetamisel või vähendamisel tekkivad tüüpilised võõrutusnähud (üldine halb enesetunne, südamepekslemine, higistamine, käte värisemine, unetus, ärevustunne, iiveldus, isegi krambid). Sõltuvusega inimene mõtleb pidevalt alkoholist, selle hankimisest ja tarvitamisest
ravimatuks. Õigeaegse sekkumisega on võimalik haigust ohjata. Alkoholi esialgne toime on: lõõgastav, enesekontrolli alandav, stimuleerib positiivseid emotsioone, põhjustab eufooriat, alandab ärevust, hirmu, süütunnet, rahuldamatuse tunnet, tekitab soovi kunstlikult stimuleerida positiivseid emotsioone, alandab ka solvumisläve, emotsioonid esiplaanil ning ratsionaalne mõtlemine väheneb (E.G.U. Erapraksis). Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk: mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres
TEEKOND Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist. ALKOHOLI MÕJU ERINEVATELE ORGANITELE Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Alkoholism kui sotsiaalne pahe Koostaja: Anna Altuhova Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Peatükk Alkohol ja selle mõju..................................................................................4 1.2 Alkoholi mõju organismile.................................................................................. 5 1.3 Alkoholi sõltuvus................................................................................................ 6 1.4 Kuidas tekib sõltuvus?....................................................................................... 7 2.Peatükk Aju.............................
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
