Tegemist on toksilise ainega, mis otseselt või kaudselt on seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haigusega või tervsehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust (Alkoholi mõju tervisele). Üha nooremad inimesed on sellega kimpus ja ei teadvusta, millised tagajärjed sellega kaasneda võivad. Liigtarbimise ja normaalse tarbise vahel on väga õhuke piir, seega on väga lihtne valele teel sattuda. Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (Alkoholi mõju tervisele).
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks
Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist dusi all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik. Alkohoolsed joogid jagunevad: 1)kanged alkohoolsed joogid
Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist duši all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel – suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik. Alkohoolsed joogid jagunevad: 1)kanged alkohoolsed joogid –
Alkoholi mõju organismile Alkohoolne jook sisaldab etanooli ehk viinapiiritust ning on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkoholi juues tekib tajutav heaolutunne, kuid suuremate koguste puhul võib olla häiritud mälu ja koordinatsioon. Alkoholi juues imendub alkohol suust, maost, söögitorust ja peensoolest kiiresti verre ja jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja võib põhjustada mitmeid haigusi. Sõltuvalt inimese kehakaalust, vanusest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest (nt, kas koos alkohoolsete jookidega süüakse) on alkoholisisaldus veres erinev. Üldjuhul mõjutab alkoholi tarbimine naisi rohkem, sest naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seepärast tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.
Eesti Maaülikool Alkohol Referaat Juhendaja: Kristi Praakle-Amin 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Alkoholi sisaldavad joogid.........................................................4 Puhta alkoholi koguse (joogis) arvutamise valem..............................4 Kuidas alkohol mõjutab Sinu keha?.............................................................5 Kuidas säilitada ohutust ja jääda kaineks ?..................................................7 Kuidas alkohol organismis kataboliseerub (ehk laguneb)?..........................8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 2 Sissejuhatus
............................................................. 4.ALKOHOLISÕLTUVUSE STAADIUMID......................................................... 1.31. staadium:......................................................................................... 10 1.42. staadium:......................................................................................... 10 1.53. staadium:......................................................................................... 11 5.ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE......................................................... 6.ENNETAMINE............................................................................................ 7.ALKOHOLISÕLTUVUSE RAVI...................................................................... 8.POHMELL................................................................................................. KOKKUVÕTE................................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS....
ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE Referaat Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus
Kõik kommentaarid