Keemia KT Areenid 1. Mõisted o Aromaatne ühend – aromaatset ringi omav orgaaniline ühend o Aromaatne ring – orgaaniliste ühendite struktuurielement, tunnuseks tasandilistest aatomitest koosnev ring ning π-elektronpilv o Areen – tsükliline kaksiksidemega ühend o Heterotsükliline ühend – sisaldavad peale süsiniku ka teisi elemente (N, O, P) o Fenool – ühte OH-rühma sisaldav areen o Aromaatne amiin – NH2-rühmaga benseen, ka aniliin o Benseen – kõige tavalisem areen, C6H6 o Nitreerimine – reageerimine HNO3-ga o Fenüül – benseen asendusrühmana o Fenoksiidioon – fenool happe anioonina
1) alkaan + O2 = alkohol eeter R-O-R 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 3) aldehüüd + H2 = alkohol 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel 5) tsükloalkaan + H2O = alkaanOH 6) halogeenühend + leeline = OH halogeeni asemel 7) ester + HOH = karb.hape + alkohol 8) ester + leeline = karb.hape + alkaanOK = alkohol + HCOOK Keemilised om 1) alkohol + O2 = CO2 + H2O 2) alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 3) sek. alkohol + O2 = OH asemel kaksiksidemega O + H2O 4) sek. alkohol = HOH + OH asemel kaksikside 5) 2 alkohol = eeter + H2O 6) alkohol + alkaanOH = R-C-OR + H2O O ALDEHÜÜDID (R1-C-H): Saamisviisid 1) alkohol + 02 = aldehüüd + H2O 2) karb.hape + H2 = aldehüüd + H2O 3) alkaan + O2 = aldehüüd + H2O Keemilised om 1) aldehüüd + 02 = CO2 + H2O 2) 2 aldehüüd + O2 = 2 karb.hape 3) aldehüüd + Ag2O = karb.hape + 2 Ag 4) aldehüüd + CuO = karb.hape + Cu2O 5) aldehüüd + H2 = alkohol
Alkeenid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. CnH2n. Kui alkeenis on rohkem kui 1 kaksikside siis kirjutatakse ka nimetus:dieen, trieen, tetraeen. Alküünid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. CnH2n-2. Võrdlus: süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Reaktsioonitüübi erinevus: Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.Füüsikalised omadused: Keemistemp. Molekulmassiga suureneb. Sulasmistemp. Süsinikarvu kasvuga alkeenidel kahanevad ja alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees
alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH 2=CH CH2CH3*1-buteen ehk but-1-een, CH 3CH=CHCH3*2-buteen ehk but-2-een, CHC CH2CH3 *1-butüün ehk but-1-üün, CH3CCCH3*2-butüün ehk but-2-üün, CH2=CHCH=CH2*1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen. Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine.
Alküünide jaoks on liide üün, millega toimime samamoodi ehk etaan-etüün. Kui molekulis on rohkem kui üks kordne side, kasutatakse sõnalõpu ees liider di-, tri-, tetra- jne. Keemilised omadused-Vesinikhalogeenid on vesilahuses iooniline. Küllastumatust saab rünnata vaud elektrofiil, s.o prooton. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavad elektrofiili ühinemisega ja seepärast vaadeldakse neid nii, nagu oleks ründav osake elektrofiil. Vee liitumine-Prooton, mis ühineb kaksiksidemega, võib olla mis tahes happest. *Vee molekul liitus alkeeni molekuliga. Seda nim hüdraatimisreaktsiooniks, sel moel on võimalik alkeenidest alkohole valmistada. Täästuses kasutaksegi seda reaktsiooni laialdaselt. *Prooton ühines algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpuks vabanes uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitas prooton väga reageerisvõimeline vahesaaduse, mis reageerides veega moodustas alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida
.........................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Karboksüülhapped on kõige tuntumad orgaanilised happed. Karboksüülhapele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Orgaaniliste hapnikuühenditekoostisse kuulub süsiniku ja vesiniku kõrval veel elemendina hapnik. Tähtsamad karbonüülühendid on aldehüüdid ja ketoonid. Nende molekulise sisalduv karbonüülrühm koosneb kaksiksidemega seotud süsiniku ja hapniku aatomist. 3 1.KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhappe on mis sisaldavad funktsionaalse rühma karboksüülrühma - COOH. Ühe hapniku aatomi lisamisel etanaali funktsionaalsele rühma saame näiteks etaanhappe ehk äädikhappe. Nimetus karboksüülrühm on tuletatud karbonüül- ja hüdroksüülrühma nimetusest. Karboksüülhapeteks nimetatakse ühendeid, missisaldavad karboksüülrühma
Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused. Monomeer on üksiklüli, millest tekib polümeer. Polümeerisatsioon on polümeeri teke monomeeridest. Fünktsionaalne rühm on aatom või aatomite rühm, mis määrab aine omadused. Radikaal on vaba elektroniga osakesed; reaktsiooni võimelised.
mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest. Küllastunud: Pika ahelaga karboksüülhapped, milles on 12-24 C aatomit. Küllastunud H+ ioonidega ning sisaldavad ainult üksiksidemeid. Küllastumata: Nendes on üks või enam kaksiksidet. Süsinikaatomite paare, mis on ühendatud kaksiksidemega, saab küllastada lisades neile vesinikuaatomid, mis muudavad kaksiksideme üksiksidemeks. Seepärast nimetataksegi kaksiksidemeid küllastumatuteks. Võihape
Nitraadid- moodustuvad alkoholist ja lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel
2 I Butüüni saamine 2-butüüni saadakse tehislikult. 1. 2-butüün tekib leelise alkohollahuse toimel dihalogenoalkaanidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomeid kõrvuti asetsevate süsiniku aatomite juures. 2. 2-butüün tekib ka leelise alkohollahuse toimel küllastumata süsivesinike halogeenderivaatidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomit kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures. 3. 2-butüüni on võimalik saada atsetüleeni naatriumderivaatidest halogenoalkaanide toimel. 4. 2-butüüni võib saada ka karbonüülsetest ühenditest. 5. 2-butüüni saadakse ka kõrgel temperatuuril süsivesinike krakkimisel. 3 II Butüüni omadused Füüsikalised omadused 2-butüün on vedelas olekus
Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Aldehüüdid- keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO), Pentanaal, aal. Ketoonid- ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga, propanoon, -oon. Karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH), -hape. Etaanhappe omadused- füs: normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik; kem: reageerimine
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest
andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni. Alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel tekivad alküülbenseenid. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid. Vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni struktuur. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekuls korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme kaksiksidemega, mille telgede vahe on 120°. Kõikidel süsinikuaatomitel on ühesugused omadused ning nende kordsus on kesmiselt 1,67. Benseeni tähtsus. Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi (näiteks etüülbenseeni, fenüületeeni, kumeeni ja nitrobenseeni), plastmasse, sünteesikiudaineid, värvaineid, ravimeid. Benseen suurendab bensiini detonatsioonikindlust. Benseeni kahjulikkus.
valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et
Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.
Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Süsivesinikke liike on kolm: alkaanid, alkeenid, alküünid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid. Süsinike arv Alkaani Alkeeni Alküüni ahelas nimetus nimetus nimetus CnH2n+2 CnH2n CnH2n-n 1 Metaan - - CH4 2 Etaan Eteen Etüün C2H6 C2H4 C2H2 3 Propaan Propeen Propüün C3H8 C3H6 C3H4 4 Butaan Buteen Butüün C4H10 C4H8 C4H6 5 ...
aine leidub: hapupiimas, juustus loom- ja kh on vedelad, terava lõhnaga, hapud, taimorganites kas: maitseainena ja veest raskemad, vees lahustuvad köögiviljade konserveerimiseks Kõrgemad on tahked, halvemini Piimhape- CH3-CH-COOH värvuseta, lahustuvad, veest kergemad sulab 18 kraadi juures, lah hästi vees kas: Rasvhapped- üksiksidemega tahked küpsetuspulbrite, ravimite tekstiilikiu kaksiksidemega on vedelad värvide valmistamiseks leidub: lihastes peale füüsilist pinget, hapupiimas ja Madalad karboksüülhapped sest hapendatud juur ja köögiviljades moodustavad vee molekulidega vesinik Etaandihape HOOC-COOH üsna sidemeid mürgine, vees lahustuv, värvuseta kas: Pohl ja jõhvikas ei lähe käärima sest tekstiilitööstuses, värvainete valmistamisel sisaldavad bensoehapet mis tapab pisikuid
(ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. · Oksüdeerumine keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
karoteen-porgandis, lükopeen-tomatis,limoneen-sidrunikoores) · Alküün- CnH2n-2; süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kolmikside; vähemalt 2 süsiniku aatomit on sp olekus. (nimetuses kasutan lõppu -üün) · Alkaan- CnH2n+2; tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud; on passiivsemad kui alküünid. · Hüdrogeenimine- vesiniku liitumine kaksik/kolmiksidemele · Hüdraatimine- vee liitumine kaksik/kolmiksidemele · Eteen ehk etüleen- kaksiksidemega ühendid; füüs omadused: C2H4-C4H10 - gaasid, õhust veidi kergem, vees ei lahustu, värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, 1 enim toodetud og aine-polüeteeni tootmiseks, osa aga etanooliks; keem omadus: C2H4+3O2=2CO+2H2O põlemine; liitumisreaktsioonid: 1)hüdrogeenimine (liitumine vesinikuga) C2H4+H2=C2H6 (tekkis etaan) 2)halogeenidega (F2,Cl2,Br2,I2) C2H4+Cl2=C2H4Cl2 (saab liituda, sest oli kordne side!)
Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et hüdrofiilne ots on alati pööratud vee keskonna poole. ● Detergentid- Pindaktiivsed ained, mis lahustuvad
Kui keha teeb tööd ss energia muundub. E = Ek + Ep | Ek = -Ep Kineetiline energia ( Ek ) liikuva keha energia (liikumisenergia: sõitev auto, jooksev inimene. Ek2 Ek1 = Ek Potensiaalne energia ( Ep ) vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd A = mgs = mg(h1 h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üüneen | eenaan | ( H2 ) 5 põlemine ( een/üün + O2 CO2 + H2O ) 6 polümerisatsioon kaksiksidemed katkevad ja tekivad ühesugustest Areenid
Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustavad rasvhapete soolad ehk seebid. Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks ning osa muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See annab palju energiat. Rasv on tähtis energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Rasvad osalevad organismi elutähtsates protsessides, eriti oluline on nende roll rakumembraanide ülesehitamisel ja hormoonisarnaste ainete moodustamisel. Rasvadega koos saame ülimalt vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Rasvad annavad energiat, mida meie kliimavöötmes kulub ainuüksi kehasoojuse säilitamiseks palju enam kui lõunamaades. Suurt
energiaga ja ebastabiilsemad pii- sidemed stabiilsemate sigma sidemetega. 5. Millistest sidemetest koosneb kolmikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides ( 102 + konsp). Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest sigma ja kahest pii sidemest. Kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt väiksem, kui on see kaksiksidemes. Sel põhjusel on kolmikside võrreldes kaksiksidemega veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. 6. osata panna küllastumata süsivesinikele nime ja nime põhjal koostada valem ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 --- ETEEN C3H6--- PROPEEN C4H8 -- BUTEEN C5H10 --- PENTEEN C6H12 -- HEKSEEN C7H14 -- HEPTEEN C8H16 -- OKTEEN C9H18 -- NONEEN C10H20 -- DETSEEN 7. Mis on cis- isomeeria? Too näide ( 104 105 + konsp) Cis-isomeeria aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet
Küllastumata ühendid Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Alkaanid on küllastunud ühendid, sest molekulil puudub võime liita vesinikku või teisi aineid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. neis kõigis on süsiniku aatomil alati 4 sidet. Kaksikside on G-side +-side (planaarne - -side paikneb tasapinnast väljas.) See on nagu nukleofiilne tsenter. Kolmikside on G-side+ kaks -sidet (lineaarne)
lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine muudab õli tahkeks rasvaks. Mõjutavad lipoproteiinide ainevahetust. LDL ja HDL. Hüdrogeenimine: ,,rasva tahkestamine". Küllastumata triatsüülglütseroolide hüdrogeenimine Ni-katalüsaatori juuresolekul. Saadakse täielikult hüdrogeenitud rasvad (kõrgsulavad küpsetus- ja praadmisrasvad) ja osaliselt hüdrogeenitud rasvad (õlid, milles on ühe kaksiksidemega rasvhapped; tooted, milles linoleenhape on hüdrogeenitud, aga linoolhape mitte; need rasvad sulavad u. 30C juures) Katalüsaatorid: Kõige laialdasemalt kasutatakse niklit. Valik tehakse sõltuvalt reaktsiooni spetiifilisusest, trans-isomeeride moodustumise ulatusest ja aktiivsuse perioodist ning maksumusest. Niklil on suur eelis, kuna teda saab kasutada korduvalt (selleks peab taimeõli olema happevaba, vabastatud kummilisanditest ning ei tohi sisaldada väävliühendeid)
*Karb.happe. funkts.derivaatidest on tähtsaimas estrid ja amiidid. *Ester on vedel või tahke aine, paljudel neist on meeldiv lõhn.Kuigi estrid iseenesest ei ole eriti mürgised, on osal neist narkootiline toime, ning organismis lagunedes võivad mõnedest estitest tekkida väga mürgised ained.*Amiidid on tahked, tavaliselt värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. *Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. Oblikhapperikaste toitude tarvitamine vähendab organismi kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist. *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks. Üksiksidemega on alkaanid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside on -side + -side. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatimod ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter. Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. Aromaatses struktuuris on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Heterotsüklilised ühendid . nende tsüklis on peale süsiniku aatomite veel lämmastiku aatomid. Fenoolile on iseloomulikud nii alko...
Alkadieenide jagunemine Struktuurilt jagunevad alkadieenid kolme rühma: 1. Kulmuleerurnud ehk kuhjunud kaksiksidemetega alkadieenid, milles kaksiksidemed asetsevad ühe ja sama süsinikuaatomi juures. Need on vähepüsivad ühendid, mis asetuvad kergesti ümber alküünideks. Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Nad on väga ebapüsivad. 2. Iseleerutud kaksiksidemega alkadieenid, milles kaksiksidemed on teineteisest eraldatud rohkem kui ühe üksiksidemega. Keemiliste ühendite poolest sarnanevad need ühendid alkeenidega. Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene. 3. Konjugeerunud kaksiksidemetega alkadieenid, milles kaksiksidemed on teineteisest eraldatud ühe kaksiksidemega
Põhiline oksüdeerijameid ümbritsevas keskkonnas, elusorganismides toimub tänu temale põlemine. Allotroobid (elemendi esinemine mitme omavahel koostiselt või struktuurilt erineva lihtainena) on: Trihapnik e osoon O3 terava lõhnaga sinakas mürgine gaas, ebapüsiv, kasutatakse vee puhastamisel, Maad ümbritsev hõre osoonikiht kaitseb lühilainelise UV-kiirguse eest. Dihapnik e molekulaarne hapnik O2- aatomid seotud kaksiksidemega. Monohapnik e atomaarne hapnik O- väga ebapüsiv Hapnikku saadakse laboratoorselt hapnikurikaste ainete kuumutamisel, vee elektrolüüsil, vedela õhu destillatsioonil. Puhast hapnikku kasutatakse terasesulatuses, keevitusel, keemiatööstuses, põlemisel, (meditsiinis) o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat.
a) geomeetriline isomeeria e cis-trans-isomeeria - kaksikside, erinevad elemendid b) optiline isomeeria - peegelpildid 12. Mis on funktsionaalne rühm? spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. 13.Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid, halogenoühendid? Ained, mis koosnevad süsinikest ja vesinikest. Üksiksidemega on alkaanid, kaksiksidemega alkeenid, kolmiksidemega alküünid. Küllastunud süsivesinikud sisaldavad ainult ühekordseid sidemeid, küllastumata sisaldavad ka teisi ühendeid. Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsivesinikrühm (alküülrühm) on seotud halogeeni aatomiga. (VII A rühm) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? 15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur? Trivaalsed nimed on kokkuleppelised (rahvapärased) ja süstemaatilised tulevad kindlate
alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes. Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape) 6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe moodustumine) 9 (olehape) Lipiidid 4 Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja glükoos. Rasvhappeid kulutatakse organismis kolmel viisil:
C-l on neli sidet, H-l 1 side, O-l 2 sidet, halogeenidel 1 seda ja N-l 3 sidet. 6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla?Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.Ta esineb aatomite vahel molekulides( või kristallides) 7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Nelja üksiksidemega süsinikku nimetatakse tetraeedriliseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad tetraeedri tippudes. Ühe kaksiksidemega seotud süsinikku nim tasandiliseks kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel tasapinnal. Kolmiksidemega süsinikku nimetatakse lineaarseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel sirgel. 8. Mida näitab summaarne valem e. molekulivalem, struktuurvalem?Summaarne valem ehk molekulivalem väljendab aine koostist: milliste ainete elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad ained ühe molekuli koostisesse. (näiteks: C2H6O).Struktuurvalem väljendab
Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist
*) lämmasikul on vaba elektroni plaan, mida ta jagab ühiselt osakesega, millel on tühi orbitaal ja seejuures tekib keemiline side. *) Amiin on alus, sest ta seob vesinikioone alused on ained, mis seovad vesinikioone ehk protoneid. * Vesinikside molekulide vaheline side, kui molekulis esinevad NH, OH või HF rühmad. Alkeenid ja alküünid Alkeenid * Alkeenid on süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside. -) Lõpp on een. -) Kaksiksidemega süsinik on tasapinnaline süsinik. Alküünid * Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside. -) Lõpp on üün. -) Kolmiksidemega süsinik on lineaarne süsinik. * Kordne side kaksik- ja kolmikside. -) Kordse sidemega süsivesinikud on küllastumata süsivesinikud. * Kui süsinikahel läheb pikemaks ja kordseid sidemeid on rohkem, siis nimetused antakse järgmiste reeglite abil: -) Leitakse kõige pikem kordset sidet sisaldav kordne side.
Solaarõli C(20-30) 300-400 Masuut atmosfääri rõhul läbi viidud destilleerimise jääk, kasutatakse katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on butuumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimist kasutatakse selleks, et suurendada bensiini ja teiste vedelkütuste saagist. · Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(kaksiksidemega süsivesinikud), mis annavad vähekvaliteetse bensiini. 2 Lisalugemine: Nafta · Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata
Polaarse kaksiksidemega ühendid KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karbonüülühendite omadused: Füüsikalised omadused: 1. Kergesti keevad vedelikud. 2. Ei moodusta vesiniksidet, sest seal ei ole -OH rühma ega -NH2, seega ei lahustu vees. 3. Väikesed molekul...
Kui aga võrrelda alküüne terasballoonides lahustatuna atsetoonis.Valgustatava leegi tõttu omavahel alkeenidega, siis tuleb arvestada sellega, et kasutati 20.saj karbiidlampides.Leeki kasutatakse ka metallide kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt lõikamisel ja keevitamisel.Pärast aga etüüni kastus tähtsus väiksem, kui on see kaksiksidemes. Sel põhjusel kolmikside on keevitusgaasina langeb. kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. Reaktsioonides alküünide erinevus alkeenidest seisneb selles, et kui kaksikside muutus liitumiseaktsioonide käigus üksiksidemeks, siis alküünides olev kolmikside muutub kaksiksidemeks.4. Alkeene sisaldub looduses mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides.Alkeenidest tunduval rohkem leidub alkeene taimedest ja loomadest.toakärbse eraldavad
03.2016 Fosfolipaasid Sfingolipiidid-teine oluline membraanilipiidide klass Fosfolipaasid on glütserofosfolipiidi hüdrolüüsivad ensüümid Sfingosiin- 18C aminoalkohol, trans kaksiksidemega Erinevad fosfolipaasid atakeerivad erinevaid sidemeid Tseramiidid- sfingosiini N-atsüül derivaadid Fosfolipaaside produktid on mõnikord signaalmolekulid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) lüsofosfatidaathape 1,2-diatsüülglütseriid NB! Pange tähele sfingolipiidide
Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Toimub rasva rääsumine tekivad ebameeldiva lõhnaga ebatervislikud ühendid. Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtist energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks ja neid tuleb tagada õige toiduvalikuga. (oomegahapped) Rasvadest saab inimene normaalseks elutegevuseks tarvilikke aineid. Ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid: südameveresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jne. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide, ravimite ja kosmeetikatoodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest. Toiduks kasutatakse võid
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja
See tähendab, et tegemist on vanamoeliste sõnadega. Kärner > aednik aeroplaan > lennuk antvärk > käsitööline, ametimees apsat > konts sveitser > uksehoidja aulik > auväärne avitama > abistama burzuaa > kodanlane ergukava > närvisüsteem bloknoot > noodi märkmik elajas > loom elik > ehk. või 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne > kahekujuline - bioloogia aatommass > aatomi mass avaldatuna aatommassiühikuis - füüsika, keemia alkeen > kaksiksidemega süsivesinik - keemia abstsess > mädanik - meditsiin androloogia > teadus mehe organismi iseärasustest ja meestehaigustest - meditsiin ateroskleroos > tuiksoonelubjastus - meditsiin anamnees > haiguse eellugu - meditsiin amorett > tiivulise lapsena kujutatud armastushaldjas - kunst aatrium > Rooma elamu pearuum ajalugu, ehitus, arhitektuur hedonism > naudinguõpetus - filosoofia arp > nõiatrumm - folkloor loits > värsivormis nõidussõnad - folkloor Arhipelaag > saarestik - geograafia
Alkeenid ja alküünid Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün. C2H4 eteen C2H2 etüün Tähtsamad vinüülpolümeerid a) Polüetüleen (PE) Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100C-140C. Kus seda kasutakse? Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või p...
Plasmalogeenid sisaldavad C1 asendajana vinüüleetrit X on tavaliselt etanoolamiini koliini seriinijääk PAF Platelet activating factor Osaleb põletikulistes ja allergilistes protsessides Sfingolipiididteine oluline membraanilipiidide klass Sfingosiin 18C aminoalkohol, trans kaksiksidemega Tseramiidid sfingosiini Natsüül derivaadid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) NB! Pange tähele sfingolipiidide ja glütserofosfolipiidide molekulide kuju sarnasust Tseramiidide derivaadid asendaja C1 juures Sfingomüeliinid tseramiid+ fosfokoliin fosfoetanoolamiin Tserebrosiidid tseramiid+ suhkur (galaktosüültserebrosiidid, glükosüültserebrosiidid)
fluoriühendid ja rotimürk. Suurem osa pestitsiide on orgaanilised ained. Feromoonid ja repellendid Feromoonid on looduslikud loomade (eriti putukate) poolt eritatavad ühendid teiste sama liiki isendite mõjutamiseks: signaalid hädaohust, toidust, partneriotsingust. Nt nõelava mesilase mürk kutsub teisi hulgakesi appi tulema. Suguferomoone eritavad tavaliselt emased isaste peibutamiseks, sageli tuntakse seda mitme kilomeetri kauguselt. Putukate feromoonid on pikema sirge ahelaga mõne kaksiksidemega alkoholid, aldehüüdid või estrid. Repellendid on putukaid peletavad ained: nende lõhn putukatele ei meeldi. Suhteliselt lihtsa keemilise valemiga on üks varasematest sääsetõrjevahenditest dimetüülftalaat. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peamiselt on tegu valguliste mürkidega (ämblikud, maod, herilased, mesilased). Paljudel troopikakaladel on mürgised uimekiired ja ogad,
Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Rääsunud rasvad või neid sisaldavad toiduained ei kõlba süüa. o Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks, mis imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Oomegahapped - asendamatute rasvhapete sisaldus tootes. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid, nagu südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jpt. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide, ravimite, kosmeetiliste vahendite jpt toodete valmistamisel
valgud ja sahhariidid. Iga rühma kohta koostan üleüldise ülevaate ning seejärel valin rühmast ühe esindaja, kelle kohta otsin põhjalikumalt infot. Uurimismeetodiks on sisuanalüüs ning oma töös kasutan kirjalikke allikaid. 3 1. KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapeteks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH. See on rühm, kus ühe süsiniku juures on kaksiksidemega hapnik ja alkoholi rühm. (Tasku Tark kodulehekülg; 27.04.16) Karboksüülrühma nimetamisel kasutatakse tavaliselt tüviühendile lisatavat lõppliidet –hape. Toome näiteks butaanhappe, mis on lihtsustatud kujul CH 3-CH2-CH2-COOH. Kui karboksüülrühmi on kaks, siis lisatakse –dihape. Olgu märgitud, et karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Vastasel juhul, kui seda ei saa teha, siis tuleb kasutada lõppliidet karboksüülhape. (Tuulmets 2006: 18)
) 400 grammis vees lahustati 56 liitrit gaasilist ammoniaaki (normaaltingimustel). 4p 1 Vastake järgmistele küsimustele. Dehüdraatimine on _____ 1) vee molekuli liitumine kaksiksidemega; A. Milline on ammoniaagi massiprotsent saadud lahuses? 2) aine reageerimine veega; 3) aine lagunemine vee toimel; 4) vee eraldumine aine kuumutamisel (aine lagunemisel). Süsiniku allotroobid teemant ja grafiit erinevad teineteisest _____ 1) kristallide suuruse poolest; 2) elektronide arvu poolest aatomis;
RNA molekule on erineva kuju ja pikkusega ning ka erinevate ülesannetega. Sünteesitav RNA on üheahelaline. 7. Fosfodiesterside. Side, mis moodustub ühe nukleotiidi fosfaatrühma ja teise nukleotiidi suhkrujäägi kolmanda süsiniku küljes oleva hüdroksüülrühma vahel. Fosfaatrühma fosfor on seotud 4 hapniku aatomiga: üks vaba hapniku aatom , kahe suhkrujäägi hüdroksüülrühma hapnik ja üks kaksiksidemega hapnik-- aineklassilt on tegu fosforhappe diestriga, millest tuleneb sideme nimetus -- fosfodiesterside. 8. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, millisel keemilisel asjaolul see põhineb? Komplemetaarsete ahelate(lämmastikaluste) vahel tekivad vesiniksidemed, mittekomplemetaarsete vahel ei teki. (komplementaarsed on nt A-T, C-G). 9. Mida tähendab, et DNA ahelad on molekulis antiparalleelsed, miks see nii on?
annaabi.ee 
