(alguskuupäev kuni lõpukuupäev, mõlemad kaasa arvatud) kogu teenitud summa. Valikuliselt saab kaasa anda ka töötaja ID ja kui see on mitte-0, siis tagastatakse sama väärtus selle ühe töötaja kohta. 3. Looge tabeli-väärtuseline funktsioon, mis tagastab kõikide klientide lõikes kvartalite kaupa nende poolt teenitud kogusumma (kliendi ID, kliendi nimi, kvartal, teenitud kogusumma). Parameetritena lähevad kaasa alguskuupäev, lõpukuupäev ja valikuline kliendi ID. Viimasel puhul tagastatakse andmed vaid selle kasutaja kohta. Andmed peaks olema sorteeritud kliendi nime ja kvartali järgi. 4. Looge salvestatud protseduur, mis tagastab nii arvete päised (InvoiceID, InvoiceDate, CustomerID) kui ka arvete read (InvoiceLineID, InvoiceID, Quantity, UnitPrice, ExtendedPrice ja LineProfit) parameetrite kaudu ette antud ajavahemikul. 5
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv et...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress – veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud va...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud va...
P=6000 S=? n=4*2=8 j=12% i=12%/2=6% S=6000*(1+0,06)8=9563,09 11. Joosep pani investeerimiskontole rahasumma 8 500 eurot. Kui suur on selle investeeringu tähtpäevaväärtus 3,5 aasta pärast ning kui suur on intress, kui kvartali liitintressimäär on 3,5% ning intress lisatakse kontole iga poolaasta lõpul? P=8500 S=? I=? n=3,5*2=7 S=8500*(1+0,07)7=13 649,14 I=13 649,14-8500=5149,14 12. Leida tehingu ajaline pikkus päevades, kui selle a. alguskuupäev on 11. jaanuar ja lõppkuupäev 10. juuni samal aastal (ei ole liigaasta); 150 päeva b. alguskuupäev on 3. märtsil 2011 ja lõppkuupäev 22. september 2011. 203 päeva 13. Arvutada järgnevate investeeringute intress: I=P*r*t a. 2500 eurot perioodiks 02.03. 2011 - 11. 08.2011 lihtintressimääraga 10,5%; I=2500*0,105*162/360=118,13 b. 424,23 eurot perioodiks 04.04
End If End Function 7) Isikkood left (tekst, mitu) eraldab sümbolid tekstis vasakult mid (tekst, alates, mitu) eraldab sümbolid teksti keskelt len (tekst) teksti pikkus (sümbolite arv) dateserial (aasta, kuu, päev) koostab kuupäeva val(tekst) teisendab teksti arvuks 8) Puhkused Koostada programm puhkuse andmete arvutamiseks. Puhkuse kohta näidatakse alguskuupäev, lõpukuupäev ja päevade arv. Antud on kolmest näitajast kaks. Programm peab arvutama puuduva näitaja väärtuse ja väljastama selle töölehe lahtrisse. Kontrollida, kas andmeid on piisavalt ja et neid ei ole liiga palju. VÕI 9) Rohelised Kirjutada makro, mis liidab kokku need arvud rohelise piirkonna teisest veerust, millele vastab antud väärtusega lahter sama rea esimesest veerust. Roheline piirkond algab lahtriga, mille nimi on roheline
inimesed helistasid sinna, kui neil tekkis mingisuguseid keeleküsimusi. Kuna inimesed instituudis ei teadnud midagi, siis suunati inimesed edasi sõnaraamatute sektorisse, kus oli kindel inimene, kes küsimustele vastuseid leidis. See oli küllaltki ebaregulaarne, aga mitte olematu. Seetõttu peetakse 12. augusti aastal 1966 tinglikuks. Sellel päeval otsustati sisse seada žurnaal ja hakata keelenõuannet kirja panema. Sellest hetkest alates on see tinglik keelenõuande alguskuupäev tekkinud. Esimest kindlat inimest, kes keelenõuande üles kirjutamisega tõsisemalt algust tegi, pole teada, aga esimene keelenõuandja oli Rudolf Karelson, kes pani kirja oma nõuande ühe elemendi eesti keelse nimetuse kohta ja see oli kutsetoorium, mille tänapäevane nimi on radefordium. Keelekorraldaja tõdesid, et tollal küsiti üsna sageli samu asju, mis tänapäevalgi. Tavalised lihtinimesed nii palju ei küsinud, pigem olid agarad küsijad toimetajad, kes
17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat. Saksamaa ja NSV Venamaa said venemaal kokku, kus nad olid piirid kokku leppinud. Saksamaa sai endale Lääne-Poola ja NSV Venamaa sai endale Ida-Poola. Nad alustasid korraga sõda. Talvesõda Talvesõda - Soome langes Punavõimu alla 1939 lõpus
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Kedi Urbanik TT-09 PROJEKTITÖÖ 'PEALINNA!' Väimela 2011 1. EESMÄRGI PÜSTITAMINE SITUATSIOON Kolimine Tallinnasse · Kuidas kolida? · Milliste vahenditega kõige otstarbekam? · Milliseid ressursse ja kui palju on tarvis? · Kuidas leida korter ning milline variant oleks antud olukorras parim valik? · Kuidas leida soodsaim kvaliteetne koolitus? PROBLEEM Arenguvõimaluste puudumine Võrumaal Ajutiselt või pikemaajaliselt Tallinnasse kolimine on vältimatu võimaluste puudumise tõttu. PROBLEEMI KANDJAD, OLEMASOLU TÕESTUS Projektikoostaja huvid Probleemi kandjad on otseselt ning kaudelt projektikoostaja ja lähedased ning koolitajad, tulevased kliendid jne SOOVITUD OLUKORD · Olemas on üürikorter · Koolituse eest on tasutud · Pooleks aastaks on koostatud plaan majanduslikult hakkama saamisek...
Hinna määr(PK) Unikaalne identifikaator Väljastamise kuupäev Millal uuendati hindu Töötaja ID Töötaja, kes määras hinna Laenutamine Laenutamise andmed Laenutamise ID(PK) Unikaalne identifikaator Video ID(FK) Unikaalne video kood Kliendi ID(FK) Unikaalne kliendi kood Arve Nr(FK) Arve number Hinna määr(FK) Videode hinna määr Alguskuupäev Laenutamise alguskuupäev Lõpukuupäev Laenutamise lõppkuupäev Video Sisaldab videode andmeid Video ID(PK) Unikaalne identifikaator Pealkiri Videol oleva filmi pealkiri Pikkus Kui pikk on film Subtiitrite keeled Millised subtiitrid on valikus Tutvustus Filmi lühitutvustus Väljandja Firma, kes tootis video Olek Kirjeldab video olekut Arve Sisaldab arve andmeid
hoolduse korral elama jääda. Laps, kes sünnib hiljem kui 42.nädalal, on üleaegne. Kuidas kalkuleerida täpset sünnituse aega? Sünnituse aja arvutab välja arst, võttes arvesse viimase menstruatsiooni alguskuupäeva, raseduse alguskuupäeva (kui naine seda teab), esimese arstliku kontrolli tulemusi, loote esimeste liigutuste tegemise kuupäeva ja ultraheliuuringu tulemust. Seetõttu püüdke meelde jätta või üles kirjutada viimase menstruatsiooni ja/või võimaliku rasestumise alguskuupäev ning minge arsti juurde niipea, kui arvate, et olete rasestunud. Peaksite üles märkima ka kuupäeva, mil loode end esimest korda tuntavalt liigutas. Sünnituse täpse kuupäeva määramine on oluline selleks, et arstil oleks võimalik anda vajalikku õigeaegset meditsiinilist abi tagamaks, et laps sünnib õigeaegselt. Arstlik kontroll peaks toimuma mitte hiljem kui enne 12. rasedusnädalat, sest siis on võimalik kõige täpsemini määrata raseduse kestust
TÖÖTAJA Rendipoe töötaja Tootaja_id (PK) Rendipoe töötaja unikaalne kood Nimi Töötaja nimi Telefon Töötaja (töö)telefon E-mail Töötaja (töö)meiliaadress TELLIMUS Tellimus_id (PK) Tellimuse unikaalne kood Kliendi_id (FK) Kliendi unikaalne kood Soiduk_id (FK) Sõiduki unikaalne kood Arve_id (FK) Arve unikaalne kood Rendi_algus Renitava auto alguskuupäev Rendi_lopp Renitava auto lõppkuupäev Tootaja_id (FK) Töötaja unikaalne id Tellimus_kp Tellimuse koostamise kuupäev Tellimus_olek Tellimuse olek (BRONEERITUD,KINNITATUD,LÕPETATUD) HOOLDUS Hooldus_id ((PK) Hoolduse unikaalne kood Soiduk_id (FK) Sõiduki unikaalne kood Algus_aeg Hoolduse algus aeg Lopp_aeg Hoolduse lõpu aeg
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [tellija aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], isikukoodiga [töövõtja isikukood], elukohaga [töövõtja aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mis...
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Lepingu objekt ja Töö te...
TÖÖVÕTULEPING Käesolev töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja esindaja nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks....
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtjat esindava juhatuse liikme või muu isiku nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad li...
päästeteenistuse või muude teenistuskohustuste täitmise, tuumakatastroofi, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel või kui inimene taotleb pensioni Eesti Vabariigi ja mõne teise riigi vahel sõlmitud lepingu alusel. Töövõime kaotuse protsendi võib määrata kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni (kuid mitte kauem kui 5 aastat). Kestuse alguskuupäev (püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev) on esmakordsel taotlemisel üldjuhul taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev. Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav elukohajärgses Sotsiaalkindlustusameti büroos, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest
Selle pind on tumedam, neelab rohkem kiirgust kui maismaa. Soojus koguneb vette. Läänemeri on madal, sellest tuleneb aastane suur temp.amplituud. Mujal nii põhjas pole nii sooja vett. Termiline inerts, selle mõju pilvedele ja sademetele. Sademetehari. Temp kontrast külma ja sooja talve vahel rannikutel on suurem kui sisemaal. Kui eesti kliimat peaks kõige üldiselt iseloomustama, siis aasataajad sesoonsed muutused on kõige iseloomulikumad. Klimaatilise aastaaja näitajad alguskuupäev, kestus. Ants Raik 1993. a kevad oli imelik. Siis algas Tartus suvi 24. aprillil, kuid Vilsandil 23. juunil. Aastaaja algus: kui positiivseid hälvete summa ületab negatiivsete summa, on alanud. Seega tuleb hälbeid summeerida. Kodutööna tuleb määrata 8 kuupäeva klimaatiliste aastaaegade algused. Tuleb määrata esimesena kevadtalve algus millal hakkasid domineerima sulapäevad. 1928. aasta. Selleks kuupäevaks on 16. märts. Varakevad esimene päev, kui lund pole 1. aprill,
Sisukord 1.Üldvaade............................................................................................................. 1 1.1 Taust.............................................................................................................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu........................................................................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu...............................................
Kevad kipub aga rannikul mere aeglase soojenemise tõttu pikaks venima. Päriskevad ja suvi algavad kõige varem Kagu-Eestis, kus toimub keskmiselt nädal varem kui Põhja- Eestis ja enam kui kaks nädalat varem kui Lääne-Eesti rannikul. Sügisaja klimaatiliste aastaaegade keskmine saabumisaeg on piirkonniti lähedane. Kõige varem algab sügis Väike-Maarja, Jõhvi, Jõgeva ja Narva ümbruses, kõige hiljem aga Sõrves ja Vilsandil. Talve saabumise alguskuupäev erineb Mandri-Eesti ja lääneranniku vahel kõige rohkem, kohati enam kui kuu aega. Klimaatiliste aastaaegade alguskuupäevade järgi arvutatakse ka nende kestus. Ilmajaamati on esitatud nende keskmised väärtused. Joonistel on kujutatud suve ja talve (eeltalv, talv, kevadtalv) kestust piirkonniti, erinevused on seejuures märkimisväärsed. KIRJANDUS 1. Tartu kliima ja selle muutumine viimastel kümnenditel (artiklite kogumik) Tartu, 1990 2. Eesti. Loodus. Tallinn, 1995 3
Sadamas ära (21.juuni 1919 Scapa Flow`s ) Põhjalikult : · Versailles'i rahuleping Saksamaaga kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Lepingu sõlmimisaeg ning koht polnud valitud juhuslikult: 28. juunil möödus viis aastat I maailmasõja ajaendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Versailles'i lossi Peeglisaal oli aga Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. Ka Pariisi rahukonverentsi alguskuupäev polnud valitud juhuslikult. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. · Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: Marjanne Priidik 12.c klass · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi (Alsace) ja
Varade inventeerimise juhend Tallinn, 2011 Koostatud: linna finantsteenistus Heli Vesilind telefon 640 4192 Dokumendi koostamisel on kasutatud Interna OÜ koduleheküljel olevat varade ja varude inventuuri läbiviimise juhendmaterjali. SISUKORD 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 3.Inventeeritavad varad....................................................................................................
alguskuupäev, kuid ei võeta arvesse tehingu lõppkuupäeva. Järgnevates arvutustes on vaja teada päevade täpset arvu igas kuus: jaanuar 31 veebruar 28 (29) märts 31 aprill 30 mai 31 juuni 30 juuli 31 august 31 september 30 oktoober 31 november 30 detsember 31 Näide 2.2.3. Leida tehingu ajaline kestus päevades, kui alguskuupäev on 28. jaanuar ja lõppkuupäev 14. mai samal kalendriaastal (ei ole liigaasta). Lahendus. Alguskuupäev 28. jaanuar - võetakse arvesse; lõppkuupäeva 14. mai - ei arvestata. Päevade arv: jaanuaris 4 veebruaris 28 märtsis 31 aprillis 30 mais 13 ________________ Kokku 106 päeva # Näide 2.2.4
Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Väärtused ja tehted Võrdlused AND ja OR-funktsioonide kasutamine Nimi Väärtus Kontroll a 50 1 täht a 1 Funktsiooni kuju ja täitmine Andmete kontroll Nimi Väärtus Kontroll 1.väärtus Koosta D10 lahtrisse tehe,9 mis Ühekordne on tõene, kui 0 a< a <= 100. Kasuta AND 50 Kahekordne funktsiooni. 2.täht Koosta D11 lahtrisse atehe, Kahekordne mis on tõene, kui C11 lahtris on täht a, b või c. Kasuta OR funktsiooni. 3. D18 lahtrisse: kui väärtus on <10, on vastuseks tekst Ühekordne, vastupidisel juhul Kahekordne. 4. D19 lahtrisse: kui 0 < a <= 100, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! 5. D20 lahtrisse: kui täht on a, b või c, j...
Olem Definitsioon Amet Ametil töötab töötaja. Ametil on ametijuhend, mis määrab ära sellel ametil töötava isiku töökohustused. Töötamine Töötaja töötab ametikohal mingi kindla ajavahemiku. Töötamisel on alguskuupäev, lõpukuupäev ja palk. See tähendab, et palga muutudes vormistatakse uus töötamine. Leping Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
(kehtivat töölepingut) firmaga Töötamine palk ameti ning töölepingu alusel määratud igakuine 18 töötasu Töötamine töö_algus töösuhte alguskuupäev Töötamine töö_lõpp töösuhte lõpetamise korral töölepingu lõpetamise kuupäev Osapool roll klient / töötaja (pidades silmas, et tööelping sõlmitakse kahe töötaja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool II R Alla Järv FIE RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle Kasearu Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest laekuva raha isiklikuks tarbeks ei pea ta ühtki paberit vormistama ega raha ühelt kontolt teisele kandma. ...
sõnastatakse nende ülesanded. Selle põhjal saab otsida sobiva kvalifikatsiooniga, kogemuste ja isikuomadustega inimesi, keda tuleb motiveerida ja kinnistada meeskonda. Projekti eelarve Pärast seda, kui kõik vajalikud tegevused ja ressursid on läbi mõeldud, saab hakata koostama projekti eelarvet. Reeglina saa projekti eelarvesse kirjutada ainult need kulutused, mida tehakse ajavahemikus projekti alguskuupäev ja lõpukuupäev. Projekti eelarvesse pannakse ainult need kulutused, mis on seotud projekti tegevustega. Eelarve koosneb järgmistest osadest: töötasud koos riigimaksudega (projektijuht, konsultandid, eksperdid, koolitajad jt. projektis osalejad); transpordikulud; majutuskulud; seminarikulud (ruumide rent, kohvipausid jne); soetused (seadmed, vahendid, ehitusmaterjalid, kirjandus jm);
4) esitada kaupa või teenust Eestis õiguskaitset omava kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse koopia või jäljendina. (3) Reklaamis sisalduv kauba või teenuse tavapärasest erinevale pakkumisele viitav võrdlus peab sisaldama teavet sellise pakkumise lõppkuupäeva, teenuse kättesaadavuse ning pakkumise muude eritingimuste kohta. Kui reklaami avalikustamisel tavapärasest erinev pakkumine ei ole veel alanud, peab reklaamis sisalduma ka sellise pakkumise alguskuupäev. Teised mõisted: 1) Kaup - müügiks pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 2) Teenus - müügiks pakutav või müüdav hüve, mis ei ole kaup 3) Avalik koht - territoorium, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend 4) Välireklaam - avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam Põhimudelid: 1) Sponsorreklaam
1)Üldine info ehitusprojekti kohta (nimetus, kirjeldus, tellija, projekteerija, järelvalve, teised töövõtjad) 2)Töövõtu viis. Töövõtte suhte põhimõtted. Tööde eest tasumine. 3)töövõtupiirid(ulatus). Erinevate töövõttude ( all ja peatöövõtjad), tellija hangite omavahelised piirid 4)Alusdok. informatsioon. Nimekihi eri töövõttude pakkumisdok-st, nimetatakse ära kasutatavad töövõtudokumendid. Andmed tellija töömahtude loetelu kohta. 5)Töövõtu aeg . Alguskuupäev, koguehitus, vahetähtajad. Andmed viivistrahvide kohta. Kohustused ajagraafikute koostamise kohta. Lk. 5 esimene pool 6)Töövõtja garantiid. Garantiperioodi määratlus ja vastutuse piirid 7)Tellija maksekohustus. Andmed maksmise seotuse kohta hinnaindeksiga. Lisatööde käsitlemise põhimõtted, maksegraafiku põhimõtted. 8) tellija muud kohustused. Load ja projektdokumentatsiooni. 9)Järelvalve küsimused. Ehitus- ja projekteerimisjärelvalve 10)Ehitusplatsi organisatsioon
....................................... ................................................................................................................................................ Tööandja.......................................... Töötaja........................................ 1. Töölepingu petamine: Peatamise alus ja TLS paragrahv ...................... ..................... 2. Peatamise alguskuupäev ................................ 3. Peatamise lõppkuupäev ................................. Tööandja.............................. Töötaja............................... 13. Töölepingu lõpetamine 13.1. Töölepingu lõpetamise alus:........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
