vererõhu mõõtmine. Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter+rõhumansett tekkivate pulsituigete põhjal. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud. Kui arteri sein on pingevaba, on ostsillatsioonide amplituud maksimaalne. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele. Süstoolne ja diastoolne vererõhk leitakse vastavalt algoritmile, arvestades ostsillatsioonide kuju ja amplituudi muutusi mansetirõhu langetamisel. Transmulaarne rõhk Transmulaarne rõhk on arteri rõhu ja mansetirõhu vahe, millest sõltub arteriseina käitumine. Eeldatakse, et väline rõhk kandub sügavamal asetsevatele kudedele ilma rõhukadudeta. Ptr = Pa Pc , kus Pa on intraarteriaalne rõhk ja Pc on manseti rõhk.
teljesihilise survekoormuse arvutus (kui koormuse siht ei suhteliselt pikk ja muutu) peenike varras 13.2.1. Liigendkinnitustega varras Sirgele ja mõlemast otsast liigendiga (sarniirselt) toetatud ümarvardale mõjub kriitilise väärtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.2). Vastavalt Euleri algoritmile mõjugu siis vardale (antud peatasandis) ka põiksuunaline juhuslik häiring FH: · tekib väike ja püsiv läbipaine (kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus kriitilise väärtusega FCR); · vardas mõjuvad sisejõud: pikijõud N ja paindemoment M; · varda iga ristlõike paindemoment M sõltub sealselt
need üle interneti ettenähtud e-posti aadressile või FTP-serverisse. Klahvinuhk võib olla ka riistvaraline selle võib paigutada klaviatuurijuhtme pistiku ja pesa vahele või monteerida klaviatuuri sisse. Niisugused klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava sifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida. Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie
(Karthaus 2012) Joonis 3. Ramer Douglas Peucker’i algoritmi illustratsioon (Karthaus 2012). Antud joonisel on näidatud kollasega märgitud jooni ja punkte algse teekonnana ning siniseid jooni ning punkte kasutades Douglas Peucker’i algoritmi. Kollasega märgitud punktid antud joonisel on välja jäetud seetõttu, et sinisega märgitud joonele asuvad antud punktid lähemal, kui epsiloniga ära määratud kaugus ette näeb. Lang’i algoritm on Ramer Douglas-Peucker’i algoritmile väga sarnane. Samuti, nagu Douglas-Peucker’i algoritm, kaotab ka Lang’i algoritm kurvilise teekonna punkte algus ja lõpp-punkti vahelise joone ristsirge kauguse kaudu. Ainukeseks erinevuseks Lang’i algoritmi puhul on see, et vahepealseid punkte esimese ning viimase punkti vahel valitakse teisiti. Nimelt juhul, kui esimese ja viimase punkti vahel on mõni punkt, mis jääb alg ja lõpp-punkti
Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter + rõhumansett tekkivate pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud. Kui arteri sein on pingevaba, on ostsillatsioonide amplituud maksimaalne. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele. Süstoolne ja diastoolne vererõhk leitakse vastavalt algoritmile, arvestades ostsillatsioonide kuju ja amplituudi muutusi mansetirõhu langetamisel. Automaatseks mõõtmiseks tuleb esmalt tutvuda kasutatava seadmega ning seejärel asetada mansett peale Korotkovi meetodile analoogilisel viisil. TÖÖ KÄIK Laboratoorne töö tuleb läbi viia koos paarilisega mõõtmised tuleb viia läbi mõlemal osalejal ning hilisem andmete analüüs toimub mõlemal osalenul enda andmetega. I OSA: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE
Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter + rõhumansett tekkivate pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud. Kui arteri sein on pingevaba, on ostsillatsioonide amplituud maksimaalne. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele. Süstoolne ja diastoolne vererõhk leitakse vastavalt algoritmile, arvestades ostsillatsioonide kuju ja amplituudi muutusi mansetirõhu langetamisel. Automaatseks mõõtmiseks tuleb esmalt tutvuda kasutatava seadmega ning seejärel asetada mansett peale Korotkovi meetodile analoogilisel viisil. TÖÖ KÄIK Laboratoorne töö tuleb läbi viia koos paarilisega mõõtmised tuleb viia läbi mõlemal osalejal ning hilisem andmete analüüs toimub mõlemal osalenul enda andmetega. I OSA: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE
näiteks katlavee toite pumbale mis kas annab vett katlasse juurde või siis pump seiskub. Automaatjuhtimine on protsess, mille puhul operatsioonid teostatakse süsteemi abil, mis funktsioneerib ilma inimese osavõtuta vastavuses etteantud algoritmile.(nt tuletõrje automaatne signalisatsioon + sprinklersüsteem) Automatiseeritud juhtimine. Osaline seadme automatiseerimine on selline, kus reguleerimisobjekt mõni üksik protsess on automatiseeritud. Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne
· Videokonteineril on samad puudused mis pakitud pildil ja heli; eeliseks on konteineri suur maht, mis võimaldab peita suuri sõnumeid · Tekst on üldiselt halb konteiner; konteinerfaili ja sõnumi pikkuse vahekord on ülimalt väga suur · Masinkoodkonteineri eelis on konteineri suurus; suur puudus selle kerge avastatavus (konkreetse programmi võrdlus standardtarkvaraga) 114. Digivesimärk (digital watermark) Nõuded vesimärgi algoritmile. Digivesimärk (digital watermark) on digitaalse teabekogumi sisse paigutatud turvaotstarbeline digisignaal või muster, mis võimaldab tõendada teabekogumi omanikku ja/või identifitseerida selle eksemplari või partiid Digivesimärgid võivad olla · nähtavad (visible), st teabekogumi kasutajale teada; · nähtamatud (invisible), st nad ei ole teabekogumi kasutajale teada Nõuded:
ventiilid on ühendatud reie külge. Üks põlve ajami külge ühendatud kollektor juhib hüdraulilisi vedelikke põlve ja puusa ajamitesse. D. Torso disain. Joonisel 28 on näha, et BLEEXi torso ühendub puusade (joonis 20) struktuuriga. Torso tagumisele küljele on ühendatud toiteplokk, juht arvuti ja raskuse kinnitused. Joonis 28 illustreerib ka puusa lähenemis/eemaldumis liigese ajameid, ventiile ja kondensaatoreid. Torsole kinnitatud kaldemõõtur annab kontroll algoritmile absoluutse tugi nurga. Kõikide sensorite info kogumiseks ja juht arvutiga (supervisor Joonis 28. BLEEX torso disain 24 I/O moodul ehk SIOM) suhtlemiseks kasutatakse remote I/O mooduleid ehk RIOMe. Mõned RIOMid ja SIOM on ühendatud BLEEXi torsole. Torso esimesele poole on kinnitatud operaatori kinnitusrihmad. Eksoskeleti rihmad peavad enamikel tegevuste hajutama jõude ja momente igas suunas.
Juhtimine toimub alati tegevusjuhise ehk 33. Elektrimootori soojendmamine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest algoritmi alusel. Seega elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastaval etteantud algoritmile. Kui õhu liikumise teel. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temp. elektriajamite automaat juhtimine on tööstuses igapäevane, siis põllumajanduses tehakse alles algust. on ühtne kõigis punktides. Soojussiire väliskekkonda loetakse võrdeliseks mootori ületemperatuuriga ja Elektrimootori juhtimissedamed on ajami lahutamatuks osaks. Igas ajamis on olemas juhtimisseadmed, mis keskkona temp
SSH põhineb klient- server mudelil kusjuures ühenduse algatab alati SSH klient. Edaspidises kasutatakse väljendit SSH server, mille all mõeldakse teist masinat ning millel on SSH kliendiga suhtlemiseks sobiv tarkvara. SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, mida pole aga sama protokolli teisel versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine. Logimisel on kolm etappi: 1. Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled kindlaks, et nad kasutavad omavahel sobivaid SSH versioone. 2. Klient veendub serveri ehtsuses. Serveril on kaks RSA võtit: salajane ja avalik. Et
5. Korrastatakse korpuse GF(2m) elemendid ßi ,i=[1,..,2m-1] primitiivse elemendi minimaalse hulkliikme M(z) abil. 6. Moodustatakse tekitav hulkliige gr(z): gr(z)= VÜK [M(z)* M+1(z)*...* M+2I(z)] VÜK-vähim ühiskordne Kui tekitav hulkliige on moodustatud, võib BCH koodi koostada kas eraldamatu või eraldatava (süstemaatilise) koodina, vastavalt algoritmidele: Eraldamatu BCH-vastavalt eraldamatu tsükkelkoodi algoritmile -> Algoritm: yn-1(z)= xk- 1(z)gr(z) Eraldatav BCH- vastavalt siis yn-1(z)= xk-1(z)zr + Rr-1(z) 51. BCH koodi dekodeerimise põhivõtted. (raamat lk. 61-71) *Dekodeerimiseks vajalikud võrrandid saame siis, kui on valitud vastavate omadustega tekitav hulkliige. *Kuna vastuvõtu poolel pole teada vea reaalne kordsus ja vigaste sümbolite asukohad, siis järelikult peaks dekodeerimise käigus saama lisainfot vea reaalsest kordsusest.
Juhtimine eeldab valikut vähemalt kahe võimaliku variandi vahel. Lihtsaimal ajamil on vähemalt kaks olekut: töötamine ja seisak. Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastavalt etteantud algoritmile. Lihtsaimal juhul seisneb juhtimine käivitamises, seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control). Nüüdisaegsed juhtimismeetodid toimivad süsteemi olekuruumis (state space) ja olekumuutujatel (state variables). Need on sobivad siis, kui on tegemist
Realiseerimise võimaludsed: Programmne realisatsioon. Alati saab suvalist algoritmi, mis juhib ükskõik millist seadet, realiseerida universaalarvutis programmina. Realisatsioon on programmne selles mõttes, et juhtalgortim on realiseeritud arvuti mälus säilitava programmina, mida prostessoris käsk käsu järel täidetakse. Seega langetatakse kõik otsused arvutis programmi poolt vastavalt realiseeritavale algoritmile. Head omadused: Saab kasutada harjumuspärast tarkvara Lihtne teha muudatusi Ei ole vaja tunda riistvara Puudused: o Aeglane, võrreldes riistvaralise realisatsiooniga o PC või mõni teine universaalne arvuti on paljudes kohtades mõttetult kallis o Füüsilised mõõtmed ei ole alati vastuvõetavad Eelmise versiooni mõned puudused on võimalik lahendada mikrokontrolleri abil. See kujutab endast ühel kristallil
Tundide tüübid ja ülesehitus: Eristatakse järgmisi peamiselt rakendatavaid tunnitüüpe: uue materjali käsitlemise tund, harjutustund, kordamistund. Abiõppes on sageli kasutusel kombineeritud tund. See on harjutustund, kus vähesel määral käsitletakse ka uut materjali. Kombineeritud tund on eriti levinud keeleõpetuses. Tunni struktuur on loogiline, kui see vastab tunnetustegevuse seaduspärasustele ja õppetoimingu koostisse kuuluvate osatoimingute järjestamisele (algoritmile). Sel juhul valmistab eelnev töövõte ette järgmise sooritamist. On mõningad tunnietapid, mida ei ole võimalik ringi paigutada. Nendeks on õpilaste häälestamine tunni alguses ja kokkuvõtete tegemine tunni lõpul. Teiste etappide suhtes kehtib paigutuse (järjestuse) eelistatus. Emakeeletunni struktuur (ülesehitus) tavaõppes ja abiõppes on põhimõtteliselt sama. Kuid abiõppe emakeeletunnil on siiski mõned iseärasused: *Erineb töövõtete valik: abiõppes on
Wh ji (t + 1) == Wh ji (t ) - = Wh ji (t ) - j (t ) xi (t ) , (3.9) Wh ji 25 kus on koefitsient, mis iseloomustab õppimise kiirust (learning rate, ). Mida suurem see on, seda rohkem muutuvad võrgu parameetrid igakordsel ümberarvutamisel. Parameeter võib muutuda õpetamise käigus vastavalt spetsiaalsele algoritmile. Oleks loogiline päris alguses valida koefitsient piisavalt suur, kuna alguses on ka võrgu viga suur ning kaalukoefitsientide väärtused jäävad vajalikest väärtustest kaugele. Algoritmi koondumise käigus tuleb vähendada õppimise kiirust. Peale parameetrite muutmist, arvutatakse võrgu väljundväärtuseid ja kontrollitakse protseduuri lõpetamise tingimusi. Juhul kui võrgu väljundi viga on väiksem nõutavast või
Programne realisatsioon. Alati saab suvalist algoritmi, mis juhib ükskõik millist seadet realiseerida üldkasutatavas arvutis. Seade tuleb ühendada arvuti külge ning tuleb kirjutada programm juhtalgritmi täitmiseks. Realisatsioon on programne selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus säilitatava programmina, mida protsessoris käsk käsu järel täidetakse. Seega langetatakse kõik otsused arvutis programmi pool vastavalt realiseeritavale algoritmile. Head omadused: Saab kasutada harjumuspärast tarkvara. Lihtne teha muudatusi. Muudatus tuleb teha programmis, see transleerida ja ongi uus versioon valmis. Vigade leidmisel on saab kiiresti parandada. Ei ole vaja tunda riistvara. Lõppkasutajal pole kunagi vaja teada kuidas on riistvara tehtud. Puudused: Aeglane, käskude lugemine mälust protsessorisse ja seal käskhaaval nende täitmine. PC on paljudes kohtades mõttetult kallis, tihti ei vajata võimsa arvuti ressurssidest vähematki osa
Wh ji (t + 1) == Wh ji (t ) - = Wh ji (t ) - j (t ) xi (t ) , (3.9) Wh ji 25 kus on koefitsient, mis iseloomustab õppimise kiirust (learning rate, ). Mida suurem see on, seda rohkem muutuvad võrgu parameetrid igakordsel ümberarvutamisel. Parameeter võib muutuda õpetamise käigus vastavalt spetsiaalsele algoritmile. Oleks loogiline päris alguses valida koefitsient piisavalt suur, kuna alguses on ka võrgu viga suur ning kaalukoefitsientide väärtused jäävad vajalikest väärtustest kaugele. Algoritmi koondumise käigus tuleb vähendada õppimise kiirust. Peale parameetrite muutmist, arvutatakse võrgu väljundväärtuseid ja kontrollitakse protseduuri lõpetamise tingimusi. Juhul kui võrgu väljundi viga on väiksem nõutavast või
SSH põhineb klient-server mudelil kusjuures ühenduse algatab alati SSH klient. Edaspidises kasutatakse väljendit SSH server, mille all mõeldakse teist masinat ning millel on SSH kliendiga suhtlemiseks sobiv tarkvara. SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, mida pole aga sama protokolli teisel versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. 15. Interneti nimeserver DNS. Interneti nimed, kasutatavad programmid ja port. Port Protokoll Seletus 53 DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS korraldab hostinimesid domeenide hierarhias. Domeen on teatud mõttes seotud saitide kogum: nad kas moodustavad tegeliku võrgu, kuuluvad konkreetsesse organisatsiooni või lihtsalt paiknevad geograafiliselt lähestikku. Ülikoolid on
Automaatsetes vererõhumõõturites on kasutusel ostsillograafiline meetod. Selle puhul määratakse vererõhk süsteemis arter+rõhumansett tekkivate pulsituigete e ostsillatsioonide põhjal. Muudetakse vasturõhku, ning sellega muutub arteri transmuraalne rõhk ning ostsillatsioonide kuju ja amplituud. Kui arteri sein on pingevaba, on ostsillatsioonide amplituudi max. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele. Süstoolne ja diastoolne rõhk leitakse vastavalt algoritmile arvestades ostsillatsioonide KUJU ja AMPLTUUDI muutusi mansetirõhu langetamisel. 2 3 35) Hingamise põhietapid, nende realiseerumise aluseks olevad füüsikalised protsessid. Hingamine on protsesside kogum , mille käigus varustatakse rakud hapnikuga ja
4) Krüpeeritud tekst – Saadetakse mööda kanalit minema. 5) Dekrüpteerimisalgoritm – Vastuvõtja rakendab seda algoritmi, et avatekst kätte saada. 6) Võti – Seda rakendades dekrüpeerimisalgoritmile on võimalik avatekst kätte saada Krüpeerimisalgoritme on kahte tüüpi: 1) Sümmeertilise võtme algoritmid ehk salajase võtme algoritmid – Üks ja sama võti nii saatjal kui ka vastuvõtjal ja seda rakendades krüpeerimise/dekrüpteerimise algoritmile saame šifreerida või dešifreerida. Kui saatja või vastuvõtja selle võtme avalikustab, siis andmete vahetamine ei ole enam salajane. 2) Asümmeeriline võtme algoritm ehk avaliku võtme algoritm – Siin on kaks erinevat võtit ehk ühe võtmega krüpeeritakse ja teise võtmega dekrüpeeritakse. Ühest võtmest teist tuletada ei ole võimalik. Siin on üks võti avalik ja teine on salajane. Kui tahetakse saata
Enamusel tänapäeval poes müüdavatel esemetel või seadmetel on kaasas instruktsioon, mis on ka eeskiri ehk algoritm seadme kasutamiseks. Need eeskirjad on inimeste jaoks ja võivad olla seetõttu üldiselt sõnastatud. Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud lihtoperatsioonideks ehk algoritmi sammudeks ja igale sammule on antud nende teostamise järjekorra number. Nii pidite Te kirja panema eelmise teema esimeses ülesandes oma kooliminemise algoritmi. Tihti pannakse algoritme kirja spetsiaalsete graafiliste skeemide - blokk-skeemide - abil. Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb
Lappide puudumisel väärtuseks -1. Lisa vajalikud staatilised muutujad (lappide arv, kogupindala) * Koosta klass isikukoodi andmete hoidmiseks * Lisa käsklus sünnikuupäeva küsimiseks * Lisa käsklus sünnikuu küsimiseks sõnana * Lisa käsklus sünniaasta väljastamiseks ka sajandit arvestades * Kontrolli isikukoodi objekti tegemisel koodi pikkust * Kontrolli isikukoodi kontrollisumma õigsust vastavalt järgnevale algoritmile: Isikukoodi kontrolli algoritm Isikukoodis peavad kõik sugu ning kuupäeva tähistavad väärtused olema võimalikud ning viimane kontrollnumber arvutatakse järgneva algoritmi järgi: liidetakse kokku esimese üheksa numbri korrutised igale arvule vastava järjekorranumbriga, kümnenda numbri puhul ühega ning leitakse saadud summa jääk jagamisel 11-ga. Kui jääk on võrdne kümnega, siis tehakse arvutus uuesti ning võetakse teguriteks vastavalt 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 1, 2, 3.
on kaasas instruktsioon, mis on ka eeskiri ehk algoritm seadme kasutamiseks. Need eeskirjad on inimeste jaoks ja võivad olla seetõttu üldiselt sõnastatud. Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja 16 / 115 valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud lihtoperatsioonideks ehk algoritmi sammudeks ja igale sammule on antud nende teostamise järjekorra number. Nii pidite Te kirja panema eelmise teema esimeses ülesandes oma kooliminemise algoritmi. Tihti pannakse algoritme kirja spetsiaalsete graafiliste skeemide - blokk-skeemide - abil. Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil
4) Krüpeeritud tekst Saadetakse mööda kanalit minema. 5) Dekrüpteerimisalgoritm Vastuvõtja rakendab seda algoritmi, et avatekst kätte saada. 6) Võti Seda rakendades dekrüpeerimisalgoritmile on võimalik avatekst kätte saada Krüpeerimisalgoritme on kahte tüüpi: 1) Sümmeertilise võtme algoritmid ehk salajase võtme algoritmid Üks ja sama võti nii saatjal kui ka vastuvõtjal ja seda rakendades krüpeerimise/dekrüpteerimise algoritmile saame sifreerida või desifreerida. Kui saatja või vastuvõtja selle võtme avalikustab, siis andmete vahetamine ei ole enam salajane. 2) Asümmeeriline võtme algoritm ehk avaliku võtme algoritm Siin on kaks erinevat võtit ehk ühe võtmega krüpeeritakse ja teise võtmega dekrüpeeritakse. Ühest võtmest teist tuletada ei ole võimalik. Siin on üks võti avalik ja teine on salajane. Kui tahetakse saata näiteks kirja ühele kindlale kasutajale, siis
Käsule vastavalt ergastatakse punktidega märgistatud kohtades maatriksi püstjuhtmed ning moodustatakse juhtsõna y0 ... ym. Maatriksis M2 moodustatakse aga uue mikrokäsu aadress. See salvestatakse jällegi aadressiregistrisse. Uue mikrokäsu täitmine algab järgmisel taktil pärast seda, kui saabub uus sünkroimpulss. Maatriksite Ml ja M2 programmeerimine võimaldab moodustada vajalikke mikrokäske ning väljastada neid algoritmile vastavas järjekorras, kusjuures saab korduvalt tagasi pöörduda ühe või teise käsu juurde. Niisugune mikrokäskude jada moodustabki mikroprogrammi. Viivitus DC Mikro- käsu aad- ressi- regis- ter M1 M2
Lappide puudumisel väärtuseks -1. Lisa vajalikud staatilised muutujad (lappide arv, kogupindala) * Koosta klass isikukoodi andmete hoidmiseks * Lisa käsklus sünnikuupäeva küsimiseks * Lisa käsklus sünnikuu küsimiseks sõnana * Lisa käsklus sünniaasta väljastamiseks ka sajandit arvestades * Kontrolli isikukoodi objekti tegemisel koodi pikkust * Kontrolli isikukoodi kontrollisumma õigsust vastavalt järgnevale algoritmile: Isikukoodi kontrolli algoritm Isikukoodis peavad kõik sugu ning kuupäeva tähistavad väärtused olema võimalikud ning viimane kontrollnumber arvutatakse järgneva algoritmi järgi: liidetakse kokku esimese üheksa numbri korrutised igale arvule vastava järjekorranumbriga, kümnenda numbri puhul ühega ning leitakse saadud summa jääk jagamisel 11-ga. Kui jääk on võrdne kümnega, siis tehakse arvutus uuesti ning võetakse teguriteks vastavalt 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 1, 2, 3.
(Pilt 13.1) Pildilugejad Pildilugejate puhul on tegemist uue meetodiga vöötkoodide lugemisel. Pildilugeja valgustab valgus- dioodidega (LED) loetavat ala. Lugemiseks on lugeja varustatud objektiiviga, mis edastab kuju- tise valgustundlikule maatriksile. Kui kujutis vastab mingisugusele vöötkoodi algoritmile, see deko- deeritakse ja edastatakse arvutisse. Pildilugejad suudavad lugeda kõiki vöötkooditüüpe. Kuna pildilugejad käsitlevad kujutist, siis suudavad need edastada arvutisse ka pilte. Pildilugejad võivad lugeda koode kuni 60 cm kauguselt. (Pilt 13.2)
annaabi.ee 
