5 hoia teda kinni isegi mitte metallseinad. Tahke vesinik on helesinine, heksagonaalse molekulvõrega (väga kõrgetel rõhkudeläheb üle metallvõreks).Vesinikul on kõrge sidemeenergia, molekul on vähepolariseeritav dissotsiatsioonaatomiteks algab t°-üle 2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O 3. Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega:
C. 2.7.1.1) ehk siis triviaalnimetusega heksokinaas. Number 2 näitab ära, et tegu on transferaasiga, ehk siis funktsionaalrühma ülekanne. Number 7 näitab ära, et tegu on fosfotransferaasi alamklassiga kuna fosfaatrühm kantakse üle ühelt molekulilt teisele. Kolmanda numbri number 1 näitab ära, et fosforüülrühma 2 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll aktseptoriks on hüdroksüülrühm. Neljanda numbri number 1 näitab ära, et fosforüülrühma aktseptoriks on D-heksoosi hüdroksüülrühm. Selles protokollis kajastatud katse oli tehtud ensüümiga mille triviaanimetuseks on Invertaas (süstemaatiline nimetus: beta-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas). Invertaasi ülesandeks on hüdrolüüsida beta-D-fruktsofuranosiidi süsivesikuid fruktoosideks ja muudeks monosahhariidideks. Invertaas
aktseptori ja doonori o' väärtused on vastavalt + 0,816 V ja 0,320 V. Go' = -nFo' Saab küll kulgeda spontaanselt, kuna o'=0,82-(-0,32)=1,14V (negatiivse tulemuse puhul kulgeks protsess mittespontaanselt. 7. Millised toodud väidetest vastavad tõele? Vale väide formuleerige ümber tõeseks. a. Elektronide kandjad paiknevad raku tsütoplasmas. mitokondri sisemembraanis b. NADH on võimsam redutseerija kui FADH 2 c. Elektronide lõpp-aktseptoriks hingamisahelas on O 2 d. Elektronide kandjad on transpordiahelas reastunud elektronafiinsuse (redokspotentsiaali) vähenemise järjekorras. suurenemise f. Fe2+ toimib tsütokroomides ja Fe-S valkudes kui elektronide aktseptorid. doonor g. Elektronide transpordiga kaasneb prootonite pumpamine mitokondri maatriksist membraani vastasküljele. 8. Püüdke selgitada:
glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel Laktoosi süntees in vivo Galaktoosi fosforüleerimist katalüüsib galaktokinaas Galaktoosi edasine aktiveerimine toimub läbi UMP ülekande UTPlt galaktoos1 fosfaadile. Reaktsioonil vabaneva pürofosfaadi hüdrolüüsi katalüüsib pürofosfataas Aktiveeritud galaktoos (UDP galaktoos) on galaktosüülgrupi doonoriks järgnevas grupiülekande reaktsioonis. Aktseptoriks on glükoos ja moodustub laktoos Ühe laktoosimolekuli sünteesiga kaasnes kahe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüs. Summaarne G0`=2x(30)+15 = 45 kJ/mol Oligo ja Polüsahhariidid 1. Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid 2. Moodustavad nii lineaarseid kui hargnenud ahelaid Arabinoos Ara Glükoonhape GlcA Fruktoos Fru Glükuroonhape GlcUA Fukoos Fuc Galaktoosamiin GalN
1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust (joonis 3.1b). Sellest tulenevalt (vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energia) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur ja suur aurustumissoojus (tabel 3.1). Tulenevalt kõrgest keemistemperatuurist on vesi enamikus Maa pinnal valitsevast temperatuurivahemikust vedelas olekus.
vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. 14. Mis on plasma? Plasmaks nim tugevasti ioniseeritud gaasi, mis sisaldab väga suures mahus laengukandjate arvu. 15. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire? P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 16. Iood(diood) Diood on pooljuhtide ühend, kus on omavahel ühendatud 2 eriliiki pooljuhti. Mis on transistor?
BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON · Ensümaatiline · Paljuastmeline · Oksüdeeruv aine kaotab vesiniku aatomeid · Vabanev energia soojus (60%) energiarikkad fosfaadid (40%) Vesinik (e- + H+) kandub DOONORILT AKTSEPTORILE. Doonor oksüdeerub, aktseptor taandub. DH2 + A D + AH2 D - doonor (oksüdeeruv orgaaniline aine) A - aktseptor Vesiniku esmaseks aktseptoriks on sageli koensüüm NAD+ (FAD). DH2 + NAD+ D + NADH + H+ oksüdeeritud taandatud koensüüm koensüüm Redoksreaktsioonide viimases astmes seostub vesinik hapnikuga. AH2 + ½ O2 A + H2O BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON KUI PALJUASTMELINE PROTSESS Oksüdeerumisel kaotab orgaaniline aine järk-järgult vesiniku aatomeid. Toimub süsiniku oksüdatsiooniastme (o.-a.) suurenemine. Maksimaalne o.-a
mitmesuguseid rakumembraanide transportvalke), osa nod faktoritest määravad kombineerumise spetsiifilisuse. Nod faktorid tuntakse taime retseptorkinaaside vahendusel ja põhjustavad ka taimede juurekarvade anatoomilisi ja keemilise koostise muutusi.Nende toimel indutseeritakse mügarate teke. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles. Mis on elektronide doonoriks, millised on vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks. Nitrogenaasne kompleks koosneb kahest erinevast valgust 1. nn. Fe – valk Kahest identsest subühikust koosnev 30 kD Fe- valk sisaldab ühe raud-väävel (4Fe - 4S) tsentri mis osaleb e- ülekandes. Fe-valgu katalüütiline aktiivsus pärssub hapnikku sisaldavas keskkonnas. Elektronide doonoriks Fe-valgule on NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd). Et ensüüm oleks võimeline oksüdeerima Fd, peab ta olema seotud ATP-ga.
Valguse toimel aktiveeritakse H+ATP, pumbatakse prootonid välja ning hakatakse K ioone ja Cl ioone rakku transportima veepotentsiaalväheneb vesi liigub rakkudesse turgor suureneb õhulõhed avanevad. Milline valgus soodustab õhulõhede avanemist ja milliste pigmentide poolt see adsorbeeritakse Kõigepealt soodustab seda punane valgus, sinise valguse toimel avanevad õhulõhed veel rohkem. Valguse aktseptoriks on PHOT valgud : PHOT1 ja PHOT2 need valgud autofosforüleeritakse seotakse mingi valk H+ATPaasiga, mis põhjustab selle aktiveerumise. Õhulõhede avanemisel sulgrakkude membraan hüperpolariseerub/depolariseerub Miks? Õhulõhede avanemisel valguses aktiveerub rakumembraani H+-ATP-aas, sekreteeritakse rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub negatiivsemaks) Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele.
organismid, sini- ja rohevetikad. Esimesed aeroobsed organismid ilmusid alles 1,5 miljardit aastat tagasi ja surusid pikkamööda anaeroobse elu välja. Aeroobsete organismide eeliseks on toitainete täielikum ära kasutamine, kuid peale selle võis nende hukkumise põhjuseks olla ka hapniku toksilisus. Molekulaarne hapnik ei loe eriti aktiivne oksüdeerija, seetõttu ei ole ta ka mürgine. Hapnik on organismis peamiseks elektronide aktseptoriks. Hapnikul on kaks paardumata elektroni ja ta võib 2 elektroni juurde liita aga see ei toimu lihtsa ühekordse üleminekuna, vaid terve rea vaheastmete kaudu, kus tekivad väga tugevad oksüdeerijad, sealhulgas radikaalid: R* tugevad oksüdeerijad on : · superoksiidradikaal (- anioonradikaal) · vesinikperoksiid · hüdroksiidradikaal tugevaim teada olevaist oksüdeerijatest Vabade radikaalide eluiga on väga lühike, sekundi murdosast mõne sekundini
osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 20.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 21.Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor. Doonor- lisand, millel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomeid ja seal saab ülekaalu doonor ehk elektron ehk n-juhtivus ning sellist pooljuhti, kuhu
1.Metall- neli tsooni, alustades alt täidetud-, lubatud-, keelu-(paksem) ja lubatutsoon 2.Dielektrik- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(paksem) ja lubatudtsoon. 3. Pooljuht- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(õhuke) ja lubatudtsoon. 21.Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 22.Diood?- on kahekihiline struktuur, kuhu on ühendatud kaks eritüüpi pooljuhid( n ja p). 23.Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?-Diood võimandab
süsivesinikud, lühiahelalised aldehüüdid, happed, epoksiidid.; Hüdrolüütiline rääsumine - toimub mikroorganismide poolt produtseeritud lipaaside toimet rasvade ebaõigel säilitamisel. Ebameeldiv maitse ja lõhn on põhjustatud vabadest (peamiselt lühiahelalistest) rasvhapetest. Rääsumist väldivad: * madal säilitustemperatuur ja õhuniiskus.; * õhuhapnikuga kokkupuute takistamine.; * antioksüdandid - ained, mis on vesiniku doonoriks, vaba radikaali.; * aktseptoriks või reageerivad hüdroperoksiidradikaaliga ROO-. (askorbiinhape, -tokoferool, BHT - butüülhüdroksütolueen). FOSFATIIDID e fosfoglütseriidid- muitikomponentsed ehk liitlipiidid, mille koostisse alkoholina kuulub glütserool, mis tingib ka nimetuse fosfoglütseriidid. Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest
2. Anorgaaniliste ainete oksüdeerimine (vesinik kõige levinum, aga oksüdeeritakse ka redutseeritud S-ühendeid ja mõned ka rauda, näiteks Ferroplasma acidiphilum. Elektroni lõppaktseptoriks hapnik, väävliühendid või mõnel ka nitraat. 3. Orgaaniliste ainete kääritamine. 4. H2 oksüdatsioon. CO2 elektroni aktseptoriks. Metanogenees. 5. Bakterirodopsiini abil toimuv fotosünteetiline fosforüülimine (Halobacterium, Haloarcula). · Nendest energia hankimise viisidest on arhedele unikaalne metanogenees. · Kuna hüpertermofiilsete arhede hulgas on laialt levinud vesiniku oksüdeerimine ja vesinikku oksüdeerivad ka evolutsiooniliselt kõige vanemad bakterid, siis arvatakse,
47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur? V: Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust. Sellest tulenevalt (vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energia) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur. 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? V: Ioonsed ühendid nagu NaCl lahustuvad vees hästi, kuna vesilahuses moodustub ioonide ümber veemolekulidest hüdratatsiooni kiht. 49
membraanipotentsiaal Vm muutub negatiivsemaks [K+] [sahharoos] [malaat] [Cl-] kontsentratsioonid tõusevad veepotentsiaal väheneb H2O liigub sisse turgor tõuseb õhulõhed avanevad 51. Milline valgus soodustab õhulõhede avanemist ja milliste pigmentide poolt see adsorbeeritakse H+-ATPaas aktiveerub valguse, eriti sinise (aga ka punane valgus)valguse toimel. Valguse aktseptoriks on sensorvalgud PHOT1 ja PHOT2, mis on Ser tüüpi proteiinikinaasid ja toimub autofosforüülumine, mis põhjustab 14-3-3 valgu seostumist H+-ATPaasiga ja selle aktiveerumist. 52. Õhulõhede avanemisel sulgrakkude membraan hüperpolariseerub/depolariseerub (õige variant alla kriipsutada). Miks? Prootonite sekreteerimine H+-ATPaasi toimel põhjustab membraani hüperpolariseerumist (membraaniopotentsiaal muutub
Lõpuks elektron stabiliseerub aktseptorpoolel kinooni molekulil. PSIIs redutseerunud plastokinoon Q B eraldub ja difundeerub membraani sees, seda asendab teine, oksüdeerunud kinoon. Redutseerunud kinoon difundeerub Cyt b6f kompleksini kus oksüdeerub andes elektroni edasi Cyt b6f kompleksis olevatele heemidele Cyt f ja Cyt b. PSI liigub elektron edasi seotud FeS kandjatel kuni jõuab ferredoksiinile. See on esimene stroomas lahustuv elektronkandja. Lõplikuks elektroi aktseptoriks on NADP. Fotosüsteemid moodustavad tandemi. PSII lagundab vett, kannab elektronid plastokinoonile, see neutraliseerub sidudes prootoni, difundeerub tsütokroom b6f kompleksile, kus oksüdeerub andes elektroni Cyt f kaudu plastotsüaniinile, viimane difundeerub PSI juurde ja annab elektroni valgusenergia abiga ferredoksiinile ja sealt edasi NADP-le. Vee lagundamise aparaat – elektronid eemalduvad ühekaupa iga valgusvälgu
LIISI KINK 22 BIOKEEMIA test I Kasutusel nii süstemaatilised kui triviaalnimetused. Süstemaatiline nimetus: ATP:glükoos fosfotransferaas E.C. 2.7.1.1 Number (2) klass: transferaasid Number (7) alamklass: fosfotransferaasid Number (1) fosfotransferaasid, kus fosforüülrühma aktseptoriks on hüdroksüülrühm Number (1) fosfotransferaasid, kus fosforüülrühma aktseptoriks on D-glükoosi hüdroksüül- rühm Triviaalnimetus: heksokinaas 3. ES kompleks ja selle formeerumist kirjeldavad molekulaarsed mudelid. E ja S vahelised interaktsioonid. E + S ES P + E
ensüüm: CoQ-tsütokroom c oksüdoreduktaas. Ensüüm ühendab elektronide ülekande QH 2-lt tsütokroom c-le H pumpamisega maatriksist membraanidevahelisse ruumi. Peamine transmembraanne valk on tsütokroom b. Tsütokroom c on vesilahustuv elektronide kandja valk ja paikneb membraanidevahelises ruumis. UQH 2 on rasvlahustuv elektronide kandja. Kompleks IV: tsütokroom c-lt molekulaarsele hapnikule, ensüüm: tsütokroom c oksüdaas. Hapnik on terminaalseks elektronide aktseptoriks elektronide transpordiahelas. Tsütokroom c oksüdaas koosneb 13 subühikust ning kasutab + katalüüsis 2 heemi ja 2 Cu tsentrit. Samal ajal kompleks IV transpordib/pumpab ka H membraanidevahelisse ruumi. Tsütokroomid on väikesed valgud, sisaldavad tugevalt seotud kofaktorit heemi. Heem- tetrapürrool, seotud koordinatiivselt Fe aatomiga
dikarboksüülhapped ja aspartaat. C4 taimedel toimub CO2 primaarne sidumine fosfoenoolpüruvaadiga (PEP), mille tagajärjes moodustub oksaalatsetaat, mis redutseerub kiirelt malaadiks vüi aspartaadiks. Peamiselt troopilised üheidulised rohttaimed. C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida ka siis, kui õhulõhed pole täielikult avanenud. C4 taimedel on väga madal CO2 kompensatsioonipunkt. CAM taimed varuvad CO2 öösiti, kui õhulõhed on avatud. CO2 aktseptoriks oleva ribuloodifosfaadi regenereerimine öösel ei toimu mitte Calvini tsükli vahendusel, vaid see oodustub päevase fotosünteesi käigus sünteesitud heksoosidest. CO2 öise talletamise tagajärjel moodustub suurtes kogustes happeid (eriti õunhapet). Talletatud CO2 lokaliseerub haptete karboksüülrühmas. Päeval malaat desüksüülitakse ja vabanev CO2 assimileeritakse fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10
tuumade mõjupiirkondadest lahkunud elektronid. N-juhtivusega pooljuhi saamiseks lisatakse neljavalentsele pooljuhile viievalentset lisandit (mõni miljondik %). Lisandit nimetatakse doonoriks, milleks võib olla arseen, antimon, fosfor. Iga doonor tekitab pooljuhis ühe vaba elektroni. Aukjuhtivus ehk P-juhtivus – pooljuhi juhtivus, mille põhjustavad välismõjude toimel pooljuhis tekkinud augud. P-juhtivusega pooljuhi saamiseks lisatakse pooljuhile kolmevalentset lisandit ehk aktseptorit. Aktseptoriks võib olla indium, gallium, boor. 36. Mis on pn – siire? PN-siire – tehnoloogilise protsessiga saavutatud P-juhtivusega ja N-juhtivusega pooljuhi piirikiht. Kui räni kristalli doteerida selliselt, et tekib kaks erineva juhtivusega tsooni, siis nende vahelist piirkihti nimetatakse PN-siirdeks. Elektronide kontsentratsioon N-pooljuhis on palju suurem kui P-pooljuhis, siis difusiooni tulemusel kanduvad osad elektronid P-pooljuhti. N-pooljuhi piiripinna lähedal tekib positiivne ruumlaeng
Mõnel mikroobil võib see olla ka ainuke heksooside katabolismirada ja siis kataboolitakse selles ka glükoosi. PPC ja ED rada erinevad ainult 2 reaktsiooni poolest. Arvatakse et ED tekkiski PPC baasil. Käärimise definitsioon. Kääritajate levik looduses, nende partnermikroobid. Käärimiste tüübid. Käärimise olemus ja energeetika. Käärimine on elu ilma hapnikuta. On orgaaniliste ühendite anaeroobne oksüdeerimine, kus elektroni doonoriks ja aktseptoriks on orgaaniline ühend ja ATP moodustub substraatsel fosforüülimisel. Käärimise tüübid: · Piimhappekäärimine · Etanoolkäärimine · Propioonhapekäärimine · Butaandiooli teke · Vesiniku teke formiaadist · Võihappe ja orgaaniliste lahustite teke klostriididel 15 Käärimisel moodustuvad lõppproduktidena suhteliselt energiarikkad produktid ja seetõttu käärimise enereetiline efektiivsus on madal
kannavad elektrone ühelt molekulilt teisele oksüdatsioonireaktsiooni käigus. A + D- A- + D Redoksreaktsioonides toimub elektronide ülekanne doonorilt aktseptorile. Kõik biokeemilised redoksreaktsioonid toimuvad koensüümide osavõtul. Redoksreaktsioonis doonor oksüdeerub ja aktseptor redutseerub. Doonoriks on metaboliit (metabolismi vaheprodukt). Aktseptoriks võivad olla koensüümid (NAD+ , FAD, jt.), mis on seotud oksüdoreduktaaside aktiivtsentrisse või hapnik , metalliioonid, lipohape, disulfiidid. Oksüdoreduktaaside süstemaatilised nimetused: Klassikalise nimena kasutatakse doonor:aktseptor oksüdoreduktaasi, ka nimi dehüdrogenaas on kasutatav. Võib kasutada ka nime aktseptor reduktaas, kuid need klassifikatsioonid võivad olla keerulised juhtudel, kui mitmeid erinevaid retseptoreid kasutatakse sama ensüümi poolt.
bakterite kasvu. Vastavalt nendele teguritele jaotatakse bakterid rühmadesse. 10 Bakterite kohanemine hapnikuga Hapnik on üks olulisemaid elemente bakterite koostises ning seda leidub peamiselt veena või molekulaarse hapnikuna, O2-na. Molekulaarne hapnik on bakterite jaoks oluline kui oksüdeerija ning hingamisel elektronide aktseptor. Membraansel fosforüülimisel kasutatakse hapnikku elektronide aktseptoriks ning sellisel viisil saadakse tunduvalt rohkem energiat kui kääritamisel ehk substraatsel fosforüülimisel. Teisalt on hapnik tugev oksüdeerija ning hingamisel tekkivad hapnikuradikaalid bakteritele äärmiselt toksilised. Sellest johtuvalt peab bakter balansseerima hapnikust saadava kasu ja toksilisuse vahel. Keskkonnas oleva hapniku kontsentratsioonist sõltuvalt on bakterid kohanenud molekulaarse hapniku olemasoluga või puudumisega ning vastavalt sellele kasutavad
Esineb universaalseid Nod faktoreid (kõikide taim-bakteri kombinatsioonide jaoks) ja ka spetsiifilisi. Nod faktorid põhjustavad juurerakkude mitootilist aktivatsiooni rakud paljunevad ja diferentseeruvad, moodustub juuremügar. 38. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles. Milline ühend on elektronide doonoriks, millised on elektronide vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks. Nitrogenaasne kompleks koosneb 2 erinevast valgust: 1. Fe valk, koosneb kahest identsest subühikust, sisaldab ühte raud-väävel tsentrit (4Fe-4S), mis osaleb elektronülekandes. Fe valgu katalüütilist aktiivsust pärsitakse siis, kui keskkonnas on hapnikku. Elektronide doonorid NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd) Fe valgule. 2. Mo Fe-valk, mis koosneb 2 alfa ja 2 beeta subühikust. Sisaldab 2 Mo aatomit (Mo-Fe-S tsentris) ja 30 Fe-S tsentrit. Elektronid
Süstetaamiline nimetus: elektronide doonor:aktseptor oksüdoreduktaas Levinud nimi on ka: 41 Dehüdrogenaas reduktaas kui vaadata reaktsiooni teistpidi (aldehüüdi reduktaas on teistpidi suuna järgi nimetatud alkoholi oksüdeerimise reaktsiooni kohta) Oksüdaas ainult juhul kui elektronide aktseptoriks on O 2, võetakse elektronid ära ja antakse hapnikule, tekib peroksiid ntx Oksügenaas kasutusel juhul, kui O aatom inkorporeeritakse substraadimolekuli koosseisu. Peroksüdaas ainult juhul kui aktseptoriks on vesinikperoksiid H-O-O-H (H2O2) või mõni puu peroksiid R-O-O-R ´(peroskiid hapnik-hapnik side). Näited: Glütserool-3-fosfaadi dehüdrogenaas
muudu Go' ja standardse redokspotentsiaali o'. Otsustage, kas protsess saab kulgeda spontaanselt, kui elektronide aktseptori ja doonori o' väärtused on vastavalt + 0,816 V ja - 0,320 V. 7. Millised toodud väidetest vastavad tõele? Vale väide sõnastage ümber. a. ETS paikneb raku tsütoplasmas. V, ETS-i protsessid toimuvad mitokondri sisemembraanis või selle pinnal. b. NADH on tugevam redutseerija kui FADH2. Õ. c. Elektronide lõpp-aktseptoriks ETS-is on O2. Õ. d. Elektronide kandjad on ETS-is reastunud o' väärtuse vähenemise järjekorras. V, Elektronide kandjad on ETS-is reastunud o' väärtuse suurenemise järjekorras. e. Fe2+ toimib tsütokroomides ja Fe-S valkudes elektroni aktseptorina. V, Fe2+ toimib tsütokroomides ja Fe-S valkudes elektroni doonorina. PROOTONIGRADIENT. ATP SÜNTEES. 1. Iseloomustage prootonigradienti: a) kus ja kuidas formeerub. Prootonite elektrokeemiline gradient tekib läbi mitokondri
Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH grupid kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust Sellest tulenevalt (vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energiat) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur ja suur aurustumissoojus T 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vee väike polaarne molekul müksib teisi molekule ja soodustab ioonide teket + (palju olulisem) tekkinud ioone stabiliseerivad neid ümbritsevad vee molekulid, mis ei lase
aerodünaamilised jõud sõltuvad tiiva pindalast, kohtumisnurgast, õhu tihedusest ja õhuvoolu kiirusest. fakt – esmapilgul õhuke tiib on tegelikult aerodünaamilise takistuse peamiseks allikaks. Järelikult, tiiva erikoormuse suurendamine ehk tiiva pindala vähendamine on üks kõige efektiivsematest kiiruse suurendamise meetoditest. Levinud sidemetüüpe: vesinikside: polariseeritud kovalents-sideme ja D-A sideme kombinatsioon. A...H, A-H...O. Vees on hapnik nii elektronide doonoriks kui aktseptoriks. Peptiidside: moodustub ühe aminohappe – karboksüülrühma COOH ja teise aminohappe – aminorühma -NH2 vahel. On jäik, planaarse geomeetriaga. Cis- trans- geomeetrilised isomeerid: Isomeerid on molekulid, millel on sama aatomite koostis, kuid nende erinev ruumiline paigutus. Paigutused, mis on saadud lihtsalt ümber keemilise sideme pööramisega ei ole isomeersed. Eelistatud konformatsioon: a-spiraal, b-voldik. Resonantsside:esineb aatomite nn konjugeeritud ahelas,
Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH grupid kui vesiniksideme doonorid. Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust Sellest tulenevalt (vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energiat) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur ja suur aurustumissoojus T 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vee väike polaarne molekul müksib teisi molekule ja soodustab ioonide teket +
tsütokroom d kompleks indutseeritud. Vastavate geenide transkriptsiooni reguleerib ArcB/ArcA 2- komponendiline süsteem. Mõlemad tsütokroomid on Fnr poolt represseeritavad. Nagu juba eelpool mainitud, reguleerib Fnr geenide ekspressioonitaset nii positiivselt kui ka negatiivselt. Fnr on võimeline transkriptsiooni reguleerima anaeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes käivitub teistsugune hingamisahel, kus elektronide terminaalseks aktseptoriks on kas nitraat, nitrit, DMSO, TMAO või fumaraat. Elektronide ülekandmiseks on vaja, et aktiveeritud oleksid elektronaktseptoritele vastavad reduktaasid, mis on kodeeritud nar operonide, dms operoni ja frd operoni poolt. Nende operonide transkriptsioon on Fnr valgu poolt aktiveeritav. Hingamise käigus tekib raku sise- ja välispinna vahel elektrokeemiline gradient. Prootonid (H +) on rakust välja viidud. Prootonpotentsiaali PMF kasutatakse ATP genereerimiseks. Selle käigus pumbatakse
annaabi.ee 
