murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks),
Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond. Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põlvkond. ·
o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud) o koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) 2.2.Keelte leviala Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. 1. lõunasaami 2. Umeå saami 3. Piteå saami 4. Lule saami 5. põhjasaami 6. koltasaami 7. Inari saami 8. Kildini saami 9. turjasaami 3.Kultuur ja folkloor 3.1.Kirjakeele ja kirjanduse taust
000 kõnelejat) [5; 2010, 03,06] · Idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) 6 o Kemi saami keel (väljasurnud) o Koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o Turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) [5; 2010, 03,06] 2.6. Saami keel tänapäeval Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Varem Põhjamaade saamlasi, aastast 1993 kõiki saame ühendav Saami Nõukogu on osalenud Põlisrahvaste
Luleå saami põhjasaami Inari saami Kemi saami (hääbunud 19. saj) koltasaami Akkala saami Kildini saami turjasaami LÄÄNEMERESOOME KEELED liivi eesti vadja soome
saami põhjasaam i Inari saami Kemi saami (hääbunud 19. saj) koltasaam i Akkala saami Kildini saami turjasaami LÄÄNEMERESO OME KEELED liivi eesti vadja soome isuri (ingeri) karjala
makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse:
sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled Ersa, moksa · Mari keeled · Permi keeled Udmurdi, permikomi, sürjakomi · Ugri keeled Ungari, mansi, handi · Samojeedi keeled Nganassaani, eenetsi, neenetsi, juratsi, sölkupi, kamassi, matori. 12
provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Lk 107-147 mõisted
poole, saades samas ka uue keha. Nendest aegadest saati on saamid jahti pidanud. Usutakse, et andes ühele jahimehele jahiõnne, õpetas Mendash kogu inimkonna jahti pidama. Selline oleks lühiülevaade müütilise põdraga seotud pärimuste üldisemast sisust. 11 Järgnevalt võiks lühidalt käsitleda pärimuste algkujude nimede etümoloogiat. Koolasaami keeles on neli murret: kildini (kld.), turja (tur.), kolta (kol.), ja akkala. Sõna "põhjapõder" - koannt (kld.), kõnnt (tur.), kõdte (kol.) - on etümoloogilises ühenduses sõnadega "tapma", "hävitama" - koannte (kld.), kõnneted (tut.), kõdted (kol.). See oleks kinnituseks mõttele, et põhjapõdra tõeline nimi oli tabu. Sõna "mändashsh" esineb ainult kildinisaami murdes ja selle algupärane tähendus on olnud tükk aega unustatud. Vanemate saamide jutust on siiski selgunud, et sõna
sardiinia, rumeenia, ladina Kreeka Keldi keeled iiri, gaeli, kõmri, bretooni Armeenia Albaania Indoiraani keeled: indoaaria keeled sanskrit, hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami Läänemeresoome keeled liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa Mordva keeled ersa, moksa Mari keeled Permi keeled udmurdi (votjaki), permikomi, sürjakomi Ugri keeled ungari, mansi (voguli), handi (ostjaki) Samojeedi keeled - nganassaani (tavgi), eenetsi (jenisseisamojeedi), juratsi, neenetsi (juraki), sölkupi (ostjakisamojeedi), kamassi, matori 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid
· kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki,
•romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania •armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja •indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : •saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), •läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), •mordva keeled (ersa, mokša), •mari/tšeremissi keeled, •permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), •ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), •samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). KARLSSONI ÕPIKU KONSPEKT Lk 15-55 1. Keele mõiste
· nepali · singali iraani keeled · pärsia · kurdi · pustu Uurali e soome-ugri keeled · Saami keeled · lõunasaami · Umeå saami · Piteå saami · Luleå saami · põhjasaami · Inari saami · Kemi saami · koltasaami · Akkala saami · Kildini saami · turjasaami · Läänemeresoome keeled · liivi · eesti · vadja soome · isuri · karjala · anuse · lüüdi · vepsa · Mordva keeled · ersa · noksa · Mari keeled · Permi keeled · udmurdi · permikomi · sürjakomi · Ugri keeled · ungari · mansi
pustu (afgaani) SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umea saami Uurali keeled Pitea saami Lulea saami põhjasaami Inari saami MARI (TSEREMISSI) KEELED Kemi saami koltasaami PERMI KEELED Akkala saami udmurdi (votjaki) Kildini saami permikomi turjasaami sürjakomi LÄÄNEMERESOOME KEELED UGRI KEELED liivi ungari eesti mansi (voguli) vadja handi (ostjaki) soome isuri (ingeri) SAMOJEEDI KEELED karjala nganassaani (tavgi) aunuse eenetsi (jenisseisamojeedi) lüüdi juratsi vepsa neenetsi (juraki)
rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. 106. Uurali keeled nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori).
Tüvesid, millel on vaste ainult mari keeles, nimetatakse käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome-mari tüvedeks, nt haab, kevad, saar ‘lehtpuu’, selg. Tüvesid, millel on vaste ainult mordva keeltes, nimetatakse käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome- mordva tüvedeks, nt juur, kümme, lehm, lisa, sääsk, vaim, õlg ‘teravilja kõrred’. Läänemeresoome-saami tüvevarakihti kuuluvatel tüvedel on vasteid saami keeltes: põhja-, lõuna-, Ume, Pite, Lule, Inari, kolta-, Akkala, Kildini või turjasaami keeles. Niisugused tüved on nt hõbe, ilves, jätka-(ma), küll, ligi, nina, nälg, org, põde-(ma), vihm. Läänemeresoome tüvevarakihti kuuluvana on käesolevas sõnaraamatus käsitletud tüvesid, mil on vasteid läänemeresoome keelte põhjarühma keeltes: soome, isuri, karjala või vepsa keeles. Niisugused tüved on nt eile, kiri, kurt-(ma), kõne, lange-(ma), peenar, puus, sõna, talu-(ma), udu, ürga-(ma)
Lõunapoolsetest murretest alates rühmitatakse murded järgnevalt. Esmalt lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. Teiseks põhjamurre ehk norrasaami murre, mis jaguneb Tornio, Ruija ja meresaami murrakuks. Põhjamurret on nimetatud ka kesk- ning läänemurdeks. Kolmandaks idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. Kolm viimast on tuntud kui koolasaami murded. Kolta- ja koolasaami murdeid on varasemas kirjanduses nimetatud ka venelapi murreteks. Enamasti on murrete vahel üleminekualad, kus esineb mõlemale naabermurdele iseloomulikke jooni. Kõige järsemad murdepiirid on põhjasaami ja inarisaami ning inarisaami ja koltasaami murde vahel. Nende murrete vahelised erinevused on sedavõrd suured, et üksteisest arusaamine tekitab raskusi. On oletatud, et kirjeldatud kujul olid
annaabi.ee 
