* käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas aitab fossiilide uurimine tundma õppida inimese evolutsiooni Annab infot füüsilise vormi, ajuehituse, suuruse, vanuse jms kohta 12.inimlaste evolutsiooni tähtsamad muutused Lõualuude lühenemine, kihvade taandareng, püsti käimine, ajumahu suurenemine, nöokuju lamendumine, lihatoidu osakaalu suurenemine. 13.lihtast toitmise mõjud inimese evolutsioonile Liha söömine pani aju kasvama 14.mis põhjustas neandertaallaste kadumise Inimeste arvukus tõusis kiirelt, nad võtsid neandertaallaste elupaigad lihtsalt üle. 15.reasta inimliikide tekkimine Australopitekk > homo habilis > homo erectus > homo neadertalensis > homo sapiens > homo sapiens sapiens 16. nüüdisaegse inimese evolutsioon
PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on
Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks ...
Räägib veel kahest erinevast polügensimi pooldajast, polügenism peaks siis tähendama seda, et eri inimrassid ei ole tekkinud ühest nn. Aadamast ja Eevast, kui mõelda pühakirjadele siis , tekkisid rassid samal päeval kui Jumal lõi loomad, ning kõik rassid olid eraldi seisvad. Eriti pikalt räägib selles peatükis Gould Mortonist, kes oli suur polügenismi pooldaja, ning tema koljude kogust ning nende mahtude mõõtmisest, selleks et tõestada valge inimrassi ajumahu suurust ning sellega ka neile antud suuremat intelligentsi. Aga kolju mahtude mõõtmistes esineb palju erinevusi ning Morton ei võta arvesse teisi mõjutavaid faktoreid koljude suuruste osas (nt. sugu, kasvu). Veel Morton teadmatult arvutab koljude keskmised nii, et valge rassi omad oleksid suuremad (nt. sakslaste koljumahtu taandab ta suuremaks ning mustadel väiksemaks) Peatüki lõpus jaotab Gould Mortoni enda tüssasaamis meetodid 4 erinevasse lõiku, seletades
ja erinevus australopitetsiinidest sai üldtunnustatuks. Homo habilis oli ilmselt kõigesööja, kuid tema menüüs oli olulisel kohal loomtoit. Ta oli esimene hominiid, kelle asuala oli nii ulatuslik (Kirde-Aafrikast Lõuna-Aafrikani). Habilise-tüüpi leidude klassifitseerimise osas pole siiski tänapäevani üksmeelt. Ida-Turkanast on leide (vanusega 2–1,6 miljonit aastat), mis erinevad teistest suurema ajumahu (ja suuremate hammaste) poolest. Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis
Neid tuntakse ka kromanjoonlaste nime all. Tarkinimeste luustik oli sarnane tänapäeva inimeste omale, nad olid arenenud aju ja osavate kätega ning valmistasid varasemast tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Tarkinimesed jõudsid ka Ameerikasse. Eri maailmajagudes hakkasid aja jooksul kujunemainimrassid europiidid, negriidid ja mongoliidid. Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel. Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood olimuinasaeg (tuntud ka ürgaja, esiaja ja eelajaloolise aja nime all), mis jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks
käemõlale neli jutti peale ja ütleb: nende joonte alla jäävad rakud koolgu maha! Algab apoptoos, mille lõpuks sirgub aeruga sarnaneva käe asemele viie sõrmega käsi. Sihipärane suunatud rakkude suretamine on igati kasulik: tipi sa arvutisse doktoritööd või sisesta säästupoe kassas hindasid, kui sõrmede asemel lohiseb randmest allapoole loib! Samalaadne rakkude hukkamine käib kogu organismis looteeast surmani. ,,Väidetavalt on sünnimomendiks inimeses juba ära surnud kolme ajumahu jagu närvirakke," illustreerib Maimets apoptoosi haaret. Käsk surra võib tulla mõne signaalmolekuliga väljastpoolt rakku, aga suitsiidiotsuse suudab langetada ka rakk ise: kui ta leiab, et temaga on midagi väga kehvasti. Hooletu päevitaja nahas marsivad miljonid rakud vabasurma, sest päikesekiirgus on kärsatanud nende DNAsse augud. Lubada vigase pärilikkusainega rakul jaguneda on aga suur risk, sest aukliku DNAga rakk on potentsiaalne vähikolle.
Balti ja slaavi keeled- läti, leedu ja preisi keel. Teised on ukraina, valgevene, poola, tsehhi,slovaki,poola, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keeled. Germaani keeled- P-gremaani keeled: rootsi, taani, norra,fääri ja islandi keel. Lääne-germaani keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel. Romaani keeled- indoeuroopa keelte noorim haru. Tähtsad keeled : it, pr, hisp, port ja rumeenia keel. Kuidas keel tekkis?- keele teket võib tõenäoliselt siduda inimese eellase ajumahu kasvuga, mis toimus u 400 000 kuni 100 000 a tagasi. Kaasaegne inimene saabus euroopase u 40 000- 50 000 a tagasi. Kui vana on eesti keel?- eestased on üks Eu põlisemaid rahvaid. Eesti keel tekkis u 2000a tagasi , kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Keele ja murde erinevus- keel on selline murre, millel on oma armee ja sõjalaevastik. Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest.
* jäsemete üldise ehitusplaani muutumine sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega; * nägemismeele tähtsus on suurenenud ning sellega on kaasnenud haistmismeele taandareng; * koonu lühenemine (näokolju lamenemine); * suhteliselt lihtne hammaste struktuur; * suure ja keeruka ehitusega aju progressiivne areng. 2) Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Inimese aju erineb teiste loomade ajust enim ajumahu poolest, mis on ligikaudu 1400 cm3. Suhteline ajumaht (aju ja keha suuruse suhe) on loomariigis suurim. 3) Mille poolest erineb inmeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest? * Erinevalt teiste loomade suhtlemisest põhineb inimeste käitumine eelkõige kultuurilistele märgisüsteemidele; * inimene on võimeline kohanema teistest loomadest kiiremini; * inimest eristab teistest loomadest ka kõnevõime ning kirjaoskus. 4) Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu?
aju kiire kasv. tule kasutamine. naha pigmentatsioon. Homo erectus – 1.8 MAT (kadus 200-300 KAT). Aasia, levinud väga laial alal. Homo heidelbergensis – 600 KAT. Homo ergasteri otsene järeltulija, pärit Aafrikast, kuid liikus ka Euroopasse 800 KAT. neandertaallase ja H. sapiensi otsene eellane. Homo neanderthalensis –250-40 KAT. pärit Aafrikast, liikus Euroopasse (hargnes H. heidelbergensisest enne kui H. sapiens). ajumaht (1550cm3) ületab tänapäeva inimese keskmise ajumahu. adaptsioon külmale. Homo sapiens anatoomiliselt modernse inimese esilekerkimine arvatavasti 200 KAT Aafikas. väljaränne ja radiatsioon algas ca 60 KAT (out-of-africa). „Y-kromosomaalne Aadam“ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva“ 100-200 KAT. Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat aasta tagasi, Euroopa 30...35 tuhat aastat tagasi, Aasia põhjaalad 20...35 tuhat aastat tagasi ning nn Uus maailm (Ameerika) vähemalt 15 tuhat
sugugi tähendada suurt riiklikku moodustist, vaid ainult üksteist abistavat ja suhteliselt habrast liitu, mis igal hetkel laguneda võis. 2 INIMESE ARENG Nüüdisinimese luustik oli sarnane tänapäeva inimesele ning nad olid arenenud ajuga ning osavate kätega, mis võimaldasid neil valmistada täiuslikemaid tööriistu ning üha uute tööriistade loomine aitas kaasa nende mõtlemise arengule ning ajumahu suurenemisele. Edasi püüti juba oma mõtteid ja tähelepanekuid kaaslastele edasi anda teatud häälitsustega ning hakkas kujunema häälikuline kõne. Koos tööriistade arengu ning võimaluste suurenemisega hakkasid ligi 12000 aastat tagasi inimesed metsloomi kodustama ning taimi kasvatama ning arenes paikne põllupidamine. See kõik viis omakorda tsivilisatsiooni kasvamise ning arenguni. Esimesed inimasulad olid otseselt sõltuvuses vee lähedusest ning olenevalt nende elustiilist ka
3. Esmased hominiidid ja nende tekkeaeg 60ndate aastate keskpaigani peeti kõige ürgsemateks tuntud inimlasteks 1924. a. Lõuna-Aafrikas avastatud ca 2.5 mln. a. tagasi elanud australopiteekusi (Australopithecus africanus). Hiljem on peamiselt Ida-Aarikast leitud mitmete varasemate ja ka hilisemate australopiteekuse-liikide säilmeid, vanusega 4...1 mln. aastat. Nende ajukolju maht oli võrdlemisi väike (jäi Aafrika nüüdsete inimahvide ajumahu varieeruvuse piiridesse: 400...550 cm3), kuid hammastu ja eriti jäsemete ehituses ilmnesid neil selged inimlikud põhitunnused. Need olendid olid ilmselt kõik (aga kindlasti need, kes elasid vähem kui 3,7 mln. aastat tagasi) kahejalgsed, püstiselt liikuvad loomad. Australopiteekuse-liigid on jagatud skeletiehituse järgi kahte rühma: varasemad ja väiksemad, nn. gratsiilsed (siredad) vormid ja hilisemad ning massiivsemad, nn. robustsed vormid. Üldiselt arvati siis, et australopiteekused
tööriistu kihtidest kuni vanusega 2,5 miljonit aastat) ja erinevus australopitetsiinidest sai üldtunnustatuks. Homo habilis oli ilmselt kõigesööja, kuid tema menüüs oli olulisel kohal loomtoit. Ta oli esimene hominiid, kelle asuala oli nii ulatuslik (Kirde-Aafrikast Lõuna- Aafrikani). Habilise-tüüpi leidude klassifitseerimise osas pole siiski tänapäevani üksmeelt. Ida- Turkanast on leide (vanusega 21,6 miljonit aastat), mis erinevad teistest suurema ajumahu (ja suuremate hammaste) poolest. Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis
teha) 9. Aju neuronaalne areng embrüol ja ka hiljem, keskkonna mõju aju arengule - KNS hakkab arenema 2-nädalaselt Sünapsite teke – närvirakke täiskasvanutel ei teki aga sünapseid (närvirakkude ühendusi) tekitada saab elu lõpuni. Isegi kui tahame laisad ja lollid olla, siis aju ei ole aktiivne ja sünapsid surevad aga päras tekivad jälle uued. Keskkonna mõju – isolatsioonis kasvades ei teki eriti jätkesid ja ühendusi. Ajumahu kahanemine on väiksem vaikselt ja füüsiliselt aktiivsematel inimestel. 10. Käitumisgeneetika kitsaskohad - Konkreetset käitumist/omadust raske defineerida - Kui käitumine on defineeritud siis kuidas valiidselt ja reliaablilt mõõta? - Peab võrdlema omadusega ja omaduseta perekondi - Pärilikkuse määra alusel ei saa ennustada üksikindiviidi esinemist - Käitumise seletamiseks on väga palju geene III LOENG
Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud). Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast. Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~40000-50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased. KEELETE KLASSIFIKATSIOON 1
hakati peavarju otsima koobastest, mida vallutati nii mõnigi kord kiskjatelt. Karm kliima vähendas koriluse osatähtsust ning selle asemel omandas esikoha suurulukite küttimine. Peeti ajujahti, kus loomad aeti auku või sohu. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine. Areng leidis aset ka inimese kujunemises. Üldiselt arvatakse, et Homo erectus arenes Homo sapiensiks, kuid seda üleminekut tõestavaid fossiilseid luuleide on vähe. Välja arvatud mõningane ajumahu suurenemine, püsis Homo erectus evolutsiooniliselt üsna ühesugune rohkem kui miljoni aasta jooksul. Kuidas või millal see muutus aset leidis, ei ole täpselt teada. On oletatud, et see algas u 400 000 a tagasi, kuid välja on pakutud ka 200 000 a tagasi. Arvatavasti jõudis üleminek lõpule u aastaks 100 000 eKr sellest ajast on mitmelt poolt Homo sapiens neanderthalensis neandertaallase luid. Tegu oli ilmselt väga keerulise
PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on
7. Mis omadus saavutati varem inimese arengus, kas bipedalism või suur aju? Kirjelda natuke täpsemalt. Kuna austrolopiteekidel on väike ajumaht ja on tõendeid bipedaalsuse kasuks, siis ilmselt tekkis siiski enne bipedaalsus. Imetajate aju suurenemine on seotud olfaktoorse osa suurenemisega (aju evolutsioonis võib eristada 3 etappi äratundmise evolutsiooni loengust). Hind suurema aju eest on energiakulu ja see aeg, mis kulub sünnist, et iseseisvalt hakkama saada. Oluline ajumahu suurenemine jääb 1,9 MAT (H. erectus) kanti ja bipedaalsuse teke 6 MAT. 8. Millised inimlased oskasid juba tööriistu valmistada, millal see peale hakkas? Tööriistu oskasid valmistada Homo Habilis, H. erectus (ergaster), H. heidelbergensis, H. sapiens. Algas 2,5 MAT Homo habilisega olduvai kultuur. 9. Mida olulist ütlevad Binghami ja Wranghami hüpoteesid perekonna Homo väljakujunemise kohta Bingham inimene on eriline loomaliik, suudab eemalt tappa
avaldumine põhjustab erinevusi meie ja nende vahel). Inimene erineb inimahvidest paljuski: liikumisviis, kolju kuju, kehaluustik, eesjäsemed, tagajäsemed, karvkate, peaaju, mõtlemine, töövõime, suhtlemisvahendid, individuaalne areng. Esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. Näokolju on mõnevõrra lamendunud, kuid ajukolju on peaaegu sama. Kehaluustik meenutab inimese oma. (Ajumahu suurenemine toimus hiljem). Sotsiaalne evolutsioon. Tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloolist arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikku kuhjumist järglaspõlvkondadele. Sotsiaalne pärilikkus- omandatud teadmiste ja tehnoloogiate edasikandumine järgmistele põlvedele. St ka ajaloo teket- mälestusi varasemates põlvkondades toimunust.
Praeguseks on välja selgitatud, et HH elasid 2,61,5 milj a tagasi. Nende poolt töödeldud kive e primitiivseid tööriistu on saadud kihtidest, mis on dateeritud kuni 2,5 milj a tagasi. Homo habilis oli arvatavasti kõigesööja, menüüs oli olulisel kohal loomne toit. Homo habilise luuleidude klassifitseerimisel puudub tänini üksmeel. Ida-Turkanast on leide vanusega 21,6 milj a, mis erinevad teistest suurema ajumahu ning suuremate hammaste poolest. Osa uurijaid põhjendab seda erinevust seksuaalse dimorfismiga. Teised tuletavad neist aga kaks erinevat esmase Homo liiki, kellest üks on väiksema aju ja väikeste hammastega Homo habilis, teine aga suure ajuga (üle 700cm³) ning suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendaks kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ja samal varasel ajal ning sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just kahe-liigilise seisukoha poole
et inimese aju areneb suureks. IV Regulatsioon- nukleotiidne erinevus lähima sugulasega, shimpansiga, 1,6%, aminohappeline erinevus 1%, välimuselt ja käitumuslikult on erinevused suuremad kui see 1 kuni 1,5 protsenti. Erienevuste kujunemisele aitab kaasa geneetilise materjali otstarbekas ärakasutamine ajas, milleks on regulaatorgeenide suurenemine (koljuõmbluste luustumine 18, koljuõmbluste luustumine võimaldab ajumahu suurenemist- toimub närvirakkude venimiskasv, abirakkude juurdetulek). 2. Teatud valdkondades on toimunud suhteliselt kiire uute alleelide kujunemine a.) toitumisega seotud geenid ja b.) immuunsusega seotud geenid. 77 Keda tutvustada: 1.) viimane hüpoteetiline esivanem enne lahknemist inimahvidest (australopiteek e. lõunaahv) tänapäeval Ardipiteek "Ardi" 4,4 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Liikus kahel jäsemel, sõi
ajupiirkondades 4.-5 e.-kuul • Kognitiivne profiil: visuomotoorne ja ruumitaju defitsiit; verbaalne pool ja nägude lõpeb põhiliselt 1.a., (teatud piirkondades 3-4.a)., integratiivse süsteemi osades alles teisel äratundmine-head kümnendil • MRT: ajumahulangus, ajukäärude anomaalia (polümikrogüüria) duplikatsioon: teine kliinil.pilt: mikrotsefaalia, raske kõne arengu häire postnataalne areng: • neuronite ja gliia kasv AJU
CBV CPP = aju perfusioonirõhk CBF = aju verevool CBV = aju veremaht ICP = koljusisene rõhk 484 Peatrauma patofüsioloogia Paiknemise tõttu jäigalt ümbritsetud ruumis on aju küll mehaaniliselt kaitstud, aga igasugune ajumahu suurenemine, olgu see tursest või vedeliku juurdevoolu suurenemisest avaldab aju verevarustusele kahjulikku mõju. Mahu suurenemisega tõuseb, nagu juba mainitud, koljusisene rõhk (ICP) ja seetõttu väheneb perfusioonirõhk (CPP) ja aju verevarustus (vt skeemi ülal). Kui aju perfusioonirõhk langeb, väheneb aju verevool (CBF), aju veremaht (CBV) kasvab vere seisaku ja venoosse äravoolu raskenemise tõttu ja seega suureneb ka aju maht. Koljusisene rõhk
annaabi.ee 
