Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stal...
35. BAASIDE AEG MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT Võimsalt tõusid esile revansistlikud ideed Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimule tulekut. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõuk...
1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeri...
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus lii...
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid üle...
Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmas...
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai ...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
Molotov Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Esimene salaprotokoll eiras rahvusvahelisi õigusi ja jaotas Vahe- Euroopa NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest NL kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Inglismaal ja Prantsusmaaga · Ülejäänud Euroopa ei olnud rahul, et kaks riiki hakkavad seda valitsema · Saksamaa tahtis oma võimu laiendada. · Sm tahtis I MS. kaotatud alasid tagas...
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmus...
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis I...
Kuidas Saksamaa rikkus versailles'i leppeid Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt...
1. Millised olid rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja Saksamaa välispoliitilised eesmärgid ning teiste riikide käitumine( Austria liitmine, Müncheni kokkulepe, Poola- vastane tegevus, Molotovi-Ribbentropi pakt). Rahvasteliit ei suutnud enam 1930.-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia...
Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõ...
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletun...
Teine maailmasõda 1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleand...
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
Ajaloo töö (1939- 1945) 1. Molotovi Ribbentropi pakt- (23. August 1939). Iseloomustus: Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Molotovi ja Ribbentropi vahel. See pakt on tuntud ka nime all Hitleri- Stalini pakt. Pakti kohaselt kuulusid Nõukogude Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessabaaria ja Ida- Poola. Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Tagajärjed Eestile: Eesti jäi Nõukogude liidu valdustesse. 2. Baaside leping ehk vastastikuse abistamise leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoestus. Selle lepingu sõlmimisega ei tohtinud kumbki osapool sõlmida lepinguid, mis võiksid teist osapoolt kahjustada. Taga...
"Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas" Teine maailmasõda algas 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal, nende kuue aasta jooksul muutus Eesti rahva saatus kõvasti. Neil aastail tuli teha Eesti inimestel valikuid. Millised olid valikud ja kuidas need määrasid inimeste edasist elukäiku? Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel o...
Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria (1938), Müncheni konverentsil (1938), kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N- Liidu vastast plaani kutsuti `Barbarossa plaaniks', see nägi saksa vägede sissetungi 1941. a. kevadel, moskva pidi pooleteise kuuga alistuma. Venelased osutasi...
1) Austria ansluss millal toimus? Mis riigid olid asjasse segatud? Nimeta 3 põhjust, miks sai ansluss võimalikuks. Toimus 1938.aastal , seotud olid Suurbritannia , Saksamaa , Prantsusmaa , Itaalia. 1)Austria ei osutanud vastupanu ,Austria okupeeriti 2Teised riigid ei soovinud sõtta minna sakslastega 3)Austerlaste hulgas oli palju neid , kes pooldasid Austria ühendamist Saksamaaga 4)Sakslasi toetas Mussoliini , kes ennem pooldas Austriat. 2) Müncheni kokkulepe- millal toimus? Millised riigid sõlmisid? Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? Toimus 29.sept 1938.aastal.Sõlmisid selle Saksamaa ,Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia sunniti ka osalema Tsehhoslovakkia . See tähendas viimasele okupeerimist. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41 Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe 193...
Teise maailmasõja põhjused Birgita Käsk Haapsalu Põhikool 9.d Esimene põhjus Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles` süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Rahvusvaheline olukord hakkas 1930. aastate lõpus teravnema. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Teine põhjus Majanduslikud eeldused. Saksamaal otustas Hitler arendada sõjatööstust, et viia riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu. Nõukogude Liidu eesmärk oli tugeva sõjaväe ülesehitamine. Riigi kodanikud elasid vaesuses. Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. Kolmas põhjus Ideoloogilised eeldused. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin soovis kommunismi mõjuvõimu laiendamisest...
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arv...
Vjatšeslav Molotov Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov sündis Vjatka kubermangus, Venemaa keisririigis 1890. aastal. Ta oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga. Molotov oli Nõukogude Liidu väisasjade rahvakomissar. Ta tegeles mittekallaletungi lepinguga Teise maailmasõja eel. 23. augus...
Gustav Adolfi Gümnaasium Vjatseslav Mihhailovits Molotov Referaat Martin Põhjakivi 9. A klass Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus - 3 Päritolu ja varajane elu - 3 Varajane karjäär - 3 Peaminister - 3 Välisminister - 4 Sõjajärgne karjäär - 5 Kokkuvõte - 6 Pildid - 7 Kasutatud kirjandus - 8 SISSEJUHATUS Vjatseslav Mihhailovits Molotov (9. Märts 1890 8. November 1986), Vene poliitik ja diplomaat, ta oli 1920. aastatest Nõukogude valitsuse juhtkuju, mil ta tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, kuni 1957. aastani, kui ta arvati välja Keskkomitee poliitbüroost Nikita Khrushchevi poolt. Ta oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi- Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime moloto...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni...
Kristiine Kõiv 12AÕ Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas...
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õn...
II MAAILMASÕDA Soome ja Nõukogude Liit 08.12.1941 22. Juuni 1941 USA kuulutas Jaapanile sõja 01.09.1939-02.09.1945 Saksamaa tungib Nõukogude Jõudude vahekord peale Pearl Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liidule kallale. Harbour'it sõda (22.06.1941-08.05.1945) Liitlasvägede kasuks, sest USA MOLOTOVI-RIBBENTROPI astus sõtta. (Prantsusmaa, PAKT 23.08.1939 Suurbritannia, Nõukogude Liit, USA <> Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Sala...
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk...
Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl...
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatu...
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
1. Täida lüngad Teine Maalimasõda algas 1939 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV mõjusfääri, suus sundis viimane Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõj...
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani ...
Molotovi-Ribbentropi pakt.2maailmasõja puhkemise põhjuseks on peetud 1maailmasõja rahulepinguid mis ei rahuldanud isegi võitjate riike.Eriti rahutu oli Saksamaa, kus võimule tulid natsionaalsotsialistid.1933.a lahkus saksamaa rahvasteliidust.ning aastal 1935 taastas üldise sõjaväekohustuse käivitades relvastusprogrammi.Saksamaaga ühines ka Itaalia ja jaapan kes tundsid et ka nende roll maailmas ei rahulda neid.Samal ajal plaanis NLiit laiendada nõukogulikku sotsialismi mudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varasemad valdused.Sellega koos käisid ulatuslikult sõjalised ettevalmistused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas.venemaa oli igati valmistunud uueks sõjaks.Samas olid natuke süüdi 2 maailmasõjapuhkemises ka lääneriigid. Kes ei söendanud rakendada vajalikke vastumeetmeid.Pikka aega olid lääneriigid kõrval nagu pealtvaatajad. Alles 1939aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsus...
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
Millised asjaolud soodustasid II maailmasõja puhkemist ? Sõja puhkemisel eksisteerivad alati seda soodustavad asjaolud ning eeldused. Nii oli see ka Teise maailmasõja puhul. Diktatuur tugevnes, demokaartia nõrgenes- see kõik tekitas uusi konflikte ning teravdas ka rahvusvahelist olukorda. Teise maailmasõja puhkemisel oli mitmeid soodustavaid asjaolusid. Nende alla kuulusid poliitilised eeldused, majanduslikud- ning ideoloogilised eeldused. Poliitilisest küljest ei suutnud Rahvasteliit oma ülesannetega toime tulla ning sõjakaid suurriike, nagu Saksamaa, Venemaa, Itaalia, ei suudetud enam ohjeldada. Peale seda loodigi Molotovi-Ribbentropi pakt, mis tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Minu arvates aga ei olnud selle pakti koostamisest erilist kasu, kuna lõppude lõpuks käitusid niinimetatud ,, vastsed sõbrad",Stalin ja Hitler, siiski MRP vastu. Majanduslikud eeldused olid minu arvates kõige huvitavamad ja samas ka egois...
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe n...
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
Sõja põhjused On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tä...
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta ...
JOSSIF STALIN STALINI VÕIMUTULEK •Peale sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenini surma 1924.aastal algas võimuvõitlus ta lähikondlaste vahel. •Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922.aastal peasekretäriks saanud ja 1927.aastaks konkurendid kõrvale tõrjunud. •Stalini peamine vastane Lev Trotski saadeti seepeale riigist välja ning hiljem ta mõrvati Stalini käsul. INDUSTRIALISEERIMINE JA KOLLEKTIVISEERIMINE •1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. •Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. •Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. •Kollektiviseerimise käigus muutis Stalin korduvalt AINUVÕIM JA ISIKUKULTUS •1930.aastatel muutus Stalini ainuvõim nii püsivaks, et võib rääkida tema diktatuurist. •Stalinit peeti...
Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed On ilmselge, et ükski sõda ei tule kui välk selgest taevast. Alati on mingi põhjus ja alati on pinged erinevate osapoolte vahel. Samuti on igal sõjal tagajärjed. Mis põhjustas Teise maailmasõja, mis toimus Eestis ja mis olid sõja tagajärjed? Sõja peamiseks põhjuseks oli Esimeses maailmasõjas lahendamata jäänud vastuolud ning Saksamaa rahulolematus Esimese maailmasõja kaotusega. Sõda algas 01.09.1939 kui Saksamaa ründas Poolat. Pinged kasvasid veelgi ,,Kummalise sõjaga", mis kestis 1939 aasta sügisest kuni 1940 aasta kevadeni ja kujutas endast kaevikutes istumist, vastase ärritamist ja minimaalset tulevahetust. 1939. aastal oli sõlmitut Molotovi-Ribbentropi pakt, mis kujutas endast Eesti minekut NSV liidu mõjusfääri. Tänu baaside lepingule mis sõlmiti 28. septembril 1939, rajati Eestisse NSV sõjaväebaasid. 16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile noodi ja nõudis s...
,, Eestlaste valikud II maailmasõja ajal’’ Teine maailmasõda sai alguse siis kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel ning peale seda kaotas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
