Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht
• 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”. Luuletajad • Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel • Enamik lugejaskonda oli talurahvas • Toimetajad olid enamasti poolharitlased • Väga arvukalt ilmus uudiskirjandust just ajalehtede loomenurkades. • Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus. • Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid jäljendada Lydia Koidula luulet. Luuletajad • Nad hakkasid panema endale eepilisi luuletajanimesid. • Juuli Roosiõis, Ernst Ilmatar, Tundela, Umbria.
d) liite -gi ja -ki ees 5. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat tishlikut moodustavad tishlikuhendi. 6. Diftongis kirjutatakse iga tishlik he thega. 7. Liide gi liitub helilisele ja ki helitule hlikule. 8. Sna sees kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lpus i. 9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis. 10. Nimed kirjutatakse suure thega. Nimed on taevakehadel, isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, ajalehtedel, ajakirjadel, ajaloosndmustel, 11. Nimetused kirjutatakse vikese thega. Nimetused on kuudel, keeltel, rahvustel, ndalapevadel, phadel ja thtpevadel. 12. Pealkirjad kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides. Pealkirjad on saadetel, sarjadel, filmidel, raamatutel ja teistel teostel (ballett, etendus, maal jne) 13. Snade muutmist nimetatakse knamiseks ja pramiseks. Snu, mida saab 14 kndes knata, nimetatakse kndsnadeks. Snu, mida saab ainsuse ja mitmuse kolmes prdes prata, nimetatakse prdsnadeks. 14
Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid)
tarbeesemetest. Lisaks saab keskkond kannatada ka muul viisil. Selleks, et midagi valmistada, vajame me toormaterjali, milleks on enamasti looduslikud vahendid: puu, maavarad jne. Kuigi praegu on üha populaarsemaks saamas taaskäitlemine, siis valmistatakse peamine osa toodetest ikkagi looduslikest vahenditest, mis praegusel hetkel kiiresti ammenduvad. Miks inimene tarbib siis nii palju? Praeguses infoühiskonnas on oluline tähtsus arvutil ja Internetil, raadiol, televisioonil, ajalehtedel-ajakirjadel, kõigel, mis levitab massiliselt reklaami. Need on väga osavalt koostatud näidatakse toote kõige paremaid külgi, tihti on see kõikidest kõige ,,parem". Nii ostavadki enamik inimesi endale uusi tooteid, sest peab neid vanadest paremaks. Lisaks ostab enamik uusi tooteid ka sellepärast, et tahetakse teiste hulgast välja paista või hoopiski samastuda teistega. Esimese puhul võik näitena tuua autod, mida
väljaande tindine hõng; bussis number 36 leidub vähemalt viis inimest, kes uudiseid põgusalt läbi lehitsevad; kooliteel, mõnest kohvikust mööda minnes jääb paratamatult silma mõni unine kodanik, kes, aurav kohvitass käes, üksiku lauakese taga istub ja huviga arvamuslugu naudib selline on argipäeva algus, kus on mugav end varajasel kellaajal toimunud sündmustega värskelt kurssi viia, et pea paremini tööle hakkaks. Teine müüt püüab veenda, et ajalehtedel hakkab loovust väheseks jääma sellega pole Martin Kala üldse nõus, mis väljendub kõige paremini ta tabavas mõttes: ,,Ükski suurem muutus ei hävitanud kirjutavat pressi vaatamata kurjadele ennustustele, ja seda praegu perspektiivi seades oleks rumal nüüd internetiga traditsioonilise meedia surmatantsu tantsida." Veel põhjendas ta ära mõne magedama loo sattumise kaante vahele: ,,Kuid küsimus pole ju
Osa eestalstest lootis oma võitluses sakslaste vastu saada abi vene tsaarilt. Tegelikult tahtsid venelased eestlasi hoopis venelasteks muuta ja riigiasutustes oli vene keel. Kui rääkis eesti keeles, sai selle eest karistada. Eestlastel tungis suurem huvi keele vastu ning eestikeelseid raamatuid hakkati rohkem kirjutama ja lugema. Soomes ilmus eelmise sajandi keskel Kalevala. Suur tähtsus eestlaste isamaaliste ja rahvustunde äratamisel oli uutel ajalehtedel. J.V. Jannsen tegi ära suure töö Eesti ajalehtede loomisel.Ta toimetas algul Pärnus Perno Postimees ja hiljem Tartus Eesti Postimeest. J.V.Jannseni tütar Lydia Jannsen oli luuletaja , kirjanikunimena L. Koidula.Ta oli Eesti tuntuim isamaaline luuletaja.Kirikuõpetaja Jakob Hurda eestvedamisel koguti raha ja loodi Aleksandrikool. See oli esimene kõrgem eesti õppekeelega kool.Jannseni algatusel toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.1914
...............12 8. AJAKIRJAD TEMAATILISELT JAOTATUNA:.....................................13 2 9. KEEL....................................................................................... 21 10. KASUTATUD ALLIKAD.............................................................24 1. Ajakirjade olemus Ajakirjadele on seatud kindlad kriteeriumid, mis eristavad neid ülejäänud perioodikast. Formaat jääb A3 ja A5 vahele, üldjuhul on A4 formaadis. Kaaned on paksemast materjalist kui ajalehtedel. Lood on eri pikkusega ning sisaldavad nii teksti, fotosid, jooniseid kui ka teisi visuaalseid elemente. Ajakirjade sisu ja lähenemisviis võib olla väga varieeruv nii temaatiliselt, žanriliselt kui ka funktsionaalselt, olenevalt sellest, mis pakub avalikkusele huvi. Ajakirjad on ajalehtest erinevad veel selle tõttu, et neil on kitsam suunitlus, näiteks naiste- ja meesteajakirjad. Ajakirjas kajastuv materjal on pärit omaette toimetusest, kuid on avatud ka väljaspoolt kaastöödele
aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis. Ta liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. 1865. aastal kirjutas ta ,,Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedel, alati oma kirjutistes rünnates balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Viimaste mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht, mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud ,,Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Pärast seda jätkas
sellest, aga vaikiti sellest ja teisest" 4. Mart Laanepere arvab, et see on normaalne ning hetkel tuleb õelatel kommenteerijatel lasta lihtsalt laagerduda, sest kommenteerimise võimaluse ära võtmine ei oleks ka lahendus. Jaanus Lillenberg ei näe suurt probleemi, sest lehekülgedel on olemas kommentaaride juures nupp sildiga ebasobiv, ning 0,8% kommentaaridest kõrvaldatakse selle nupuga. Samas on ka ajalehtedel moderaatorid ja robot, kes kõik töötavad selle nimel, et kõrvaldavad ebatsensuursed kommentaarid. Peeter Normak arvas, et üheks võimaluseks oleks kommenteerimisvõimalus lihtsalt kinni keerata ning teine, aeganõudvam variant oleks heade sisuliste kommentaaridega ise sekkuda. Arvan, et netikommentaaride teema on ülepaisutatud ja ülespuhutud. Mina isiklikult ei näe probleemi, elame demokraatlikus riigis ning igaüks võib rääkida mida heaks
kohata Jakobsoni, Hurta ja teisi tuntud inimesi. Samuti liikusid seal ka eesti kultuuri huvilised Soomest ja Ungarist. Samal aastal alustas ilmumist ka "Eesti Postimees", mis oli rahva seas väga populaarne. Seda tellisid enam, kui 2500 inimest. (Hiljem on tõestatud, et Jannsen sai sakslaste käest toetussummasid, et leht oleks saksasõbralik.) Oma ajalehtede abil õpetas Jannsen eestlasi ka lugema. Tema toimetatud ajalehtedel oli Eesti rahvuslikul ärkamisel ja kasvatamisel silmapaistev osa. Ta võttis esimesena sõna "maarahvas" asemele kasutusele "eesti rahvas". Kuigi tal puudus kindel programm, oli ta Eesti rahvuslik ideoloog ja rahvuskeele tundja, kes aitas kaasa rahva valgustamisele ja äratamisele. Lehed sisaldasid uudiseid kodu- ja välismaalt ning mõnusat ajaviidet jutulisade näol. Ajakirjandusliku tööga teenis Jannsen endale rahva hulgas austava nime Postipapa. 1865
olla õnnelik ilma individuaalsuseta, isegi hästikohanenud vaimuhaige või vang. Hea elu seisneb inimese tõelise olemusega kooskõlas elamises. Keskmistel, normaalsetel, hästi kohanenud inimestel pole sageli õrna aimugi, kes nad on, mida nad tahavad ja mida arvavad. Liiga paljud inimesed ei tee ise otsuseid, vaid lasevad enese eest otsustada müügimeestel, reklaamitegijatel, vanematel, propagandistidel, televisioonil, ajalehtedel jne. Nad on pigem teiste poolt liigutatavad tööriistad kui ise liikuvad, ise määravad indiviidid. Seetõttu kalduvad nad end tundma abitu, nõrga ja täielikult määratuna; nad on röövloomade saak, pigem lodevad virisejad kui ennastmääravad, vastutustundelised inimesed. Mõistlikele inimestele ei meeldi omada võimu teiste inimeste üle. Sotsiaalpsühholoogias domineerib liialt madala-laeline, madalamate loomade arusaam võimust.
märtsi. neil oli kindel tahtmine muuta riik ja ühiskond hoopis teistsuguseks. Nad olid üksmeeles, et uue Eesti ideoloogiliseks aluseks peavad olema rahvuslus, isamaa armastus ja solidaarsus. Mobiliseerides rohkearvulise toetajaskonna, viisid nad kolme aasta jooksul kõik oma kavad ka ellu. Need olid suurte reformide aastad. Nii loodi autoritaarne Eesti. Autoritaarsuse kindlustamine Siseministri sundmäärusega 18. detsembrist 1934 keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning poleemikaga rikkuda kodurahu. Aasta hiljem nõuti seda sama ka brosüüride ja raamatute osas. Määrust rikkunud väljaanne võidi raskemal juhul sulgeda, kergemal juhul määrati trahv või arest toimetajale, väikeste pattude puhul piirduti märkuse või hoiatusega. Pandi kinni mitmed ajalehed Postimees, Maaleht. Ajakirjanduse suukorvistamine ning intelligentsi taltsutamine polnud kerge ülesanne.
Neid ametlikke nimesid hakkas rahavas Rõhja- ja Kesk-Eestis nimetama liiginimedeks, Liivimaal aga väärnimedeks. Liivimaal nimetati äsjaantud perekonnanimesid tihti ka priinimedeks, sest see saadi koos pärisorjusest vabastamisega või priiklaskmisega. Perekonnanimede panek Liivimaa kubermangus Liivimaa kubermangus sätestati perekonnanimede panek 1819. a talurahvaseadusega. Perekonnanimede panekut pidas kubermanguvalitsus nii oluliseks, et isegi ajalehtedel võimaldati sellekohaseid õpetusi jagada, samal ajal kui talurahva pärisorjusest vabastamisest kirjutada ei lubatud. Perekonnanimede panek toimus käsikäes priiuse saavutamisega ning priiusele määratud isikud kanti kindla vormiga nimestikesse perekonnanimedega. Oluline on see seetõttu, et seaduse kohaselt ei pidanud talupojad priiust saavutama ühekorraga, vaid neljas järgus aastatel 1823-1826. 1823. a jüripäeval pidi vabastatama esimene poolosa peremeestest, 1824. a teine.
vahel rahulolematust. Tugeva sotsiaalse surve tulemusena kujuneb lastel varakult teadmine, et naiseks olemine on seotud paks olemise tundega. Elusstiiliajakirjade pakutav ideaal pole aga reaalsuses saavutatav, kuna pildid on töötlemisega nii ära moonutatud. Näiteks keha tehakse peenemaks, näokuju muudetakse, kortsud kaotatakse jne. Ajakirjad sisendavad vale ootust, sest keegi ei suuda olla ideaalne, kuna ideaal on kunstlikult loodud. 2) Minu arvates võivad ajalehtedel, ajakirjadel ja reklaamidel olla ühesugused nõudmised, kuna fotodega seotud eesmärgid on neil peamiselt ühised. Esiteks köita lugejate tähelepanu, teiseks muuta lugemine ja vaatamine võimalikult mõjusaks ja kolmandaks muuta pildimaterjal teiste seas visuaalselt äratuntavaks ja omanäoliseks. Samuti on reklaam ja ajakirjandus vägagi omavahel seotud. 3) Retušeerimine on taunitav kui sellega pingutatakse üle. Eriti häirib inimestele
lugemikust, töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis. Ta liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. 1865. aastal kirjutas ta ,,Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedel, alati oma kirjutistes rünnates balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Viimaste mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht, mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud ,,Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Pärast seda
mahutavus. Arvestusse lähevad ka laenus olevad raamatud. Esitatakse täisarvuni ümardatult. 18. Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes. o nimetus iga omaette tiitliga teavik ühes või mitmes köites. Raamatukogus juba enne olevate nimetuste lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult eksemplaride, mitte nimetuste hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv; o köide, mis on samastatud eksemplariga füüsiliselt iseseisev trükis, mis on köidetud kaante vahele ja moodustab terviku või selle osa; o aastakomplekt ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu; o litsents luba, mis annab õiguse kasutada teatud kindlatel tingimustel kellelegi teisele kuuluvat elektroonilist teavikut või andmebaasi. 19
kavandatavast vägivaldsest riigipöördest Valitsuse autoriteet langes ning taolises olukorras toimus 1933. aastal kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti 1934. aastal oktoobris lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolme mehe- Pätsi, Laidoneri ja Einbundi- käes, kontrollisid kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. 1934. aasta 18. detsembrist keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning rikkuda poleemikaga kodurahu. Kehtestati järeltsensuur. 1935. aastal algatas Päts nimede eestistamise aktsiooni. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. 1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Nimede Eestistamise Liidu kõrvale loodi Eesti Lipu Toimkond. Alustati eesti keele ausse tõstmist.
10) teavikute üleandja ja vastuvõtja allkirjad. Saatelehe juurde kuuluvas teavikute nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) UDK liik; 4) eksemplari hind; 5) eksemplaride arv; 6) eksemplaride maksumus. Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon. Arvestusüksused: 1) nimetus iga omaette tiitliga teavik ühes või mitmes köites. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv; 2) köide, mis on samastatud eksemplariga füüsiliselt iseseisev trükis, mis on köidetud kaante vahele ja moodustab terviku või selle osa; 3) aastakomplekt ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu; 4) litsents luba, mis annab õiguse kasutada teatud kindlatel tingimustel kellelegi teisele kuuluvat elektroonilist teavikut või andmebaasi. Teavikute laadid:
2.Ajakirjareklaam on oma mõjurite poolest sarnane ajalehereklaamiga, siiski on terve rida põhjusi, miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 46 korda vähem kui ajalehed: · pikk ilmumistsükkel -- nädalast kuni paari kuuni ulatuv ilmumispaus muudab ajakirjad mitteoperatiivseks suhtluskanaliks; · territoriaalselt hajutatud auditoorium -- ajakirjade sihtsuunaline ülesehitus on rajatud hoopis teistele printsiipidele kui ajalehtedel. Kui ajalehtede hulgas on domineerivad üldsuunitluse ja piiratud territoriaalse levialaga väljaanded, siis ajakirjadest on enamik erisuunitlusega (naised, spordihuvilised, tehnikahuvilised, aiapidajad jne.) ja laia, hajutatud levialaga väljaanded. 18 Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele
2.Ajakirjareklaam on oma mõjurite poolest sarnane ajalehereklaamiga, siiski on terve rida põhjusi, miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 46 korda vähem kui ajalehed: · pikk ilmumistsükkel -- nädalast kuni paari kuuni ulatuv ilmumispaus muudab ajakirjad mitteoperatiivseks suhtluskanaliks; · territoriaalselt hajutatud auditoorium -- ajakirjade sihtsuunaline ülesehitus on rajatud hoopis teistele printsiipidele kui ajalehtedel. Kui ajalehtede hulgas on domineerivad üldsuunitluse ja piiratud territoriaalse levialaga väljaanded, siis ajakirjadest on enamik erisuunitlusega (naised, spordihuvilised, tehnikahuvilised, aiapidajad jne.) ja laia, hajutatud levialaga väljaanded. 18 Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele
Uudis- ja arvamusloo segunemisel tekib uudisarvamus. Uudise jaoks pole enam vaja sündmust, vaid piisab kommentaaridest. Uudistele on iseloomulik minevikulisus. Arvamuslood üldiselt olevikus. Kuna üldiselt refereeritakse poliitikuid, kasutatakse tulevikku, sest poliitikud ei taha rääkida, mis ta on enne teinud. Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt
" Tutvustati Mesilase programmi, mis sarnanes Eesti Koidu omaga. Mesilase edu suhtes oli Hurt vägagi optimistlik ta lootis ajakirjale saada umbkaudu 2000 tellijat (umbes niipalju oli tellijaid tollasel Eesti Postimehe lisal jututoal, Eesti Postimehel oli 2800 tellijat). Tegelikult ei jõudnud ükski ajakiri niisuguse tellijate arvuni veel õige kaua aega, neil oli tellijaid-lugejaid ligikaudu kümme korda vähem kui ajalehtedel. Näiteks Meelejahutajal oli 1886 ainult 200 tellijat, Lindal niisama palju, Laulu ja Mängu Lehel 1898 280. Niisiis pole tõenäoline, et Hurt oleks saanud oma lubadust Mesilase hinda 2 rubla aastatellimus edaspidi vähendada, kui tellijaid juurde tuleb. Kohe pärast kuulutuse avaldamist ilmus EPs uut ajakirja tutvustav sõnum Jannseni sulest. Jannsen õhutas Mesilase vastu huvi tundma ja kirjutas Hurda üritusest väga sõbralike sõnadega
annaabi.ee 
