Looduslikult toimub lämmastikumolekuli lõhkumine atmosfääri elektrilahenduste (välgu) kaasabil. Erinevuse võrreldes C-ringega on Maismaalt tuleneva suurema lämmastikuvoo mõju veeökosüsteemidele ja ookeanidele. N aastane ärakanne maismaalt ookeani on 36 mlj tonni. Molekulaarse N inertsuse tõttu on käive atmosfääris ja setetes aeglane. On oluline taimetoitaine. ( kastutatakse väetiseks) Süsinikuringe puhul inimese tegevus kiirendas looduslikke, eelkõige litosfääriga seotud aineringeid, siis lämmastiku puhul lisandus varude ja voogude vahelise loodusliku tasakaalu muutmine.
publitseerimine, uus teooria. Maa energiasüsteem: potentsiaalne, elastsus, kineetiline e liikumis, keemiline, sise e soojus, laine, kiirgus. litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. (areneb muld, talletatud fossiilkütused, maavarad) pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär reguleerib olulisel määral biosfääris toimuvaid biogeokeemilisi aineringeid (toiteelemendid, vesi) hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. atmosfäär-e õhkkond, Maa sfäär, Maad ümritsev õhukiht. biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.
· Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks · Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid · Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. · Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke) · Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. Põllumajanduses (silo, bakteriväetised) Heitvete puhastamine Bakteriraku mikroskoobifotod Seeneraku ehitus
nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe lämmastikuringe hapnikuringe 20. Iseloomusta üht keskkonnaga seotud globaalprobleemi * Globaalne soojenemine * Happevihmad * Osooni augud * Maailmamere reostumine 21. Fotoperiotism Taimede reaktsiooni öö ja päeva pikkusele nimetatakse fotoperiotismiks
kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid. 10.Bakteriraku ehitus: vibur, kapsel, kest, membraan, plasmiid ja piilid. 11. Bakterirakus esineb rõngasmolekul, 12. Bakterirakku ümbritseb rakukest. 13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures. 16. Viburid aitavad rakul liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. 17
TÄNAPÄEVAL JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED REFERAAT 2010 KESKOND Keskkonna all me mõistame kõiki loodusressursse sh maa, maakate, ökosüsteemi kooslusi (nii floora kui fauna), maavarad, ookeanid, atmosfääri, kliima, kliimaregulatsiooni ja aineringeid. Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad. Tööstusrevolutsioon ja rahvaarvu plahvatuslik suurenemine on märgatavalt teravdanud keskkonnaprobleeme. Tehnika ja majanduse kiire areng on hakanud mõjutama ka ilmastikku.
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel Metsatulekahjud - Vahemeremaad, California ja Kõrbestumine - Sahara, Happevihmad - Euroopa. 11) Säästlik metsamajandus? Metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab, kandes seal juures hoolt, et mets säilitaks oma elujõulisuse, uuenemisvõime ja tootlikkuse. Raietöödega ei tohi ohustada elurikkust, viia tasakaalust välja ökosüsteemi toimimist ja looduslikke aineringeid ega rikkuda veereziimi. Peab säilima võimalus kasutada metsa sotsiaalkultuurilisel eesmärgil.
Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b. Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4. Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. 7. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Eeltuumsel puudub rakutuum. Samuti puutuvad membraansed organellid. Enamasti ainuraksed. Päristuumsel on rakutuum. Samuti on rakus olemas erinevad organellid, ka membraansed. On olemas nii ainu--kui hulkrakseid. 8. Tõmba õigetele sõnadele joon alla
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste
teiste Päikesesüsteemi taevakehade uurimist. Planetoloogia tekkis siis, kui Maa uurimisel kogutud teadmisi ja tehnikat hakati kasutama teiste taevakehade uurimiseks. Planetoloogiat peetaksegi maateaduste alldistsipliiniks, kuigi loogiliselt võttes võiks olla ka vastupidi. 1962. aastal defineeris soome geokeemik Kalervo Rankama planetoloogia kui universaalse teadusharu, mis uurib planeetide, nende looduslike kaaslaste ja teiste sarnaste taevakehade konfiguratsiooni, aineringeid ja sellega kaasnevaid Kosmonautika · Ko s mo nautika ehk as tro nautika on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. · Vastav teadus käsitleb arvutusi, mis puutuvad lennutrajektooridesse, kosmoseaparaatide liikumisse planeetide külgetõmbejõu mõjupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine.
Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b. Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4. Nada itavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. Bakterihaigused Närvisüsteem: botulism, teetanus, difteeria. Seedekanal: düsenteeria, tüüfus, koolera. Suguhaigused: konoröa, süüfilis. Hingamine: tuberkoloos, kopsupõletik, läkaköha. Bakterite kasutamine o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt (siinkohal oleks sobilik mainida Pajumäe talu© toodangu head kvaliteeti), hapupiim.
Temperatuur, niiskus, valgus Mis on ökoniss? Ökoniss on liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Näiteks kukkurloomad Austraalias. Mis või kes on bioindikaator? Nimeta mõni liik, kes sobiks! Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks. Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest:
keskmiselt 11km paksune maakoor. Osooniagud-osoonikhi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik- maakoore rebetuspiirkonda, laamade lahnemispiirile tekkiv kerkinud ja vajunud kiviplokkidest koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi). Pikilained-seismilised lained, mis levivad keskonda oma liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Pinnalained-seismelised lained, mis levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnase libisemine ehk lihe-nõlvaprotsess, mille puhul settekeha või kivimiplikk liigub äkiliselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu
ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Bakterite osa looduses · Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid. · Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. · Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. · Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. Bakterid inimese igapäevases elus: · Biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. · Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi
sademetena merre tagasi. · Suur veeringe: ülejäänud osa veest kantakse atmosfääri kaudu üldise tsirkulatsiooni kaudu mandrile -> langeb sademetena -> osa mood. pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda -> mullast satub 1)osa põhjavette, 2)osa aurub, 3)olulise osa kasutab taimestik. Äravool toimub maailmamerre tagasi. · Mandrisisene veeringe: maismaa vesi aurustub -> kondenseerub -> sajab alla · Ületab intensiivsuselt tunduvalt teisi aineringeid · Iseloomustavad veebilanss ning ringes osalevate objektide veevarud ja veevahetusperiood · Bioloogiline veeringe: veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuse käigus (fotosüntees, hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunemisel. VEE SAASTUMINE 1. Peamised saasteained, mida inimühiskond toodab on suhteliselt vähetoksilised loomsed ja taimsed jäätmed. Need jäätmed on rikkad orgaanilise süsiniku ja
ja solaariumid elektromagnetvälja ja ultraviolettkiirguse allikana. Röntgeni ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuse ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. TAIMED Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1. Teaduslik väärtus- 2. harulduse aste 3. dekoratiivsus 4. inimtegevusega kaasnevad ohud 5. liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused LOOMAD Väljasuremise põhjused: · Suur kasv-peetakse jahti(vaal), mida suurem loom, seda vähem järgalsi ja seda kauem kulub aega suguküpsuseni.
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so
– hingamise üks produkte – üks organismide ehitusmaterjale – biokeemiliste protsesside keskkond – paljude organismide elukeskkond – maa kliima oluline mõjutaja – elu häll Aineringed Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: - Väike geoloogiline aineringe - Suur geoloogiline aineringe - Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel - Bioloogiline aineringe Veeringe Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja kandub atmosfääri, seal jahtudes hakkab veeaur kondenseeruma Geoloogiline ringe Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni)
tegemist on nn suletud aineringega. Agroökosüsteemides viiakse toitained tihti rohkem ära kui tagastatakse – tegemist on nn avatud aineringega. ENERGIAVOOG Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda. SÜSINIKURINGE on biosfääris üks olulisemaid aineringeid. Lihtsalt öeldes vastutab süsinikuringe kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Fotosünteesi käigus võtavad taimed õhust süsihappegaasi ja muudavad selle päikeseenergia mõjul süsivesikuteks, ehk anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks. Hingamisel aga orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina. Seega on
ts teravilja. Taimedele on aga vajalik mineraalne lämmastik ja just sellest on neil sageli kõige enam puudus. Loomad omastavad lämmastikku orgaanilistest ühenditest. Lämmastikuringe on lämmastiku tsükliline liikumine atmosfääri gaasilisest vormist anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite seotud lämmastikuks ning tagasi atmosfääri gaasiliseks vormiks. Lämmastikuringe on üks peamisi looduse aineringeid, mida inimene oma huvides mõjutab. Lämmastik on tähtis taimede toitaine. Looduslikes oludes on tavaline taimedele kättesaadava lämmastiku defitsiit. Põllumajanduses kasutatakse taimede kasvatamiseks lämmastiku peamise allikana mineraalväetisi ja sõnnikut. Mineraalväetistes sisalduvad nitraadid on taimedele ja paljudele mikroobidele lämmastiku allikaks, nende elutegevuses redutseeritakse nitraatlämmastik taas ammooniumlämmastiku tasemele.
E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e.
ja analüüsitakse seda kajastavaid mõõte. Koosluse ökoloogia Mõned liigid, kellel on koosluse ülal hoidmise juures keskne roll (võtmeliigid) Koosluste piirialad ehk ökotonid, mida iseloomustab erakordne elurikkus, eri koosluste kokkupuutealal, mida keskmes ei ole. Maastikuökoloogia (landscape ecology) Uurib kuidas maastiku omadused ja ruumiline paiknemine mõjutavad ökoloogilisi protsesse, energia- ja aineringeid ning organismide paiknemist. Pööratakse tähelepanu maastiku mustritele, mosaiiksusele, piriidele, mõõtskaalale, samuti maastiku funktsionaalsusele. Biogeograafia tegeleb enam liikide geograafilise paiknemisega, küsimustega, kus organismid elavad, millises arvukuses ja mis põhjustel. Liikide ajalooline lugu, kas nt seemnefond piisavalt suure, et eri liigid saaksid tekkida, jääaegade mõju jne).
Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgiaja ühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Gaasiline tsükkel - biokeemiline tsükkel Geoloogiline aineringe- geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema (on pidev kivimite ringlemine). Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe Globaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine tervel planeedil. (Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse). Hajureostus - hõlmab suurt ala, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms
· Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine 70. Taimestiku kaitse Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1. Teaduslik väärtus- 2. harulduse aste 3. dekoratiivsus 4. inimtegevusega kaasnevad ohud 5. liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Aianduslik looduskaitse-unikaalsete aianduslike monumentide vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine.
Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3. Loodamde introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine Esimesed nimestikud haruldaste teadusliku väärtusega liikude kohta ilmusid eestis 20. Saj alguses. 1957 võesti vastu looduskaitse seadus. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsaid põhimõtteid: 1. Teaduslik väärtus 2. Harulduse aste 3. Dekoratiivsus 4. Inimtegevusega kaasnevad ohud 5
(põllumajandusmaastikud; metsamaastikud; kaitstav loodusmaastik; puhkemaastik; tööstusmaastik; linnamaastik; kunstlikud rajatised, prügimäed; veemaastikud) TAIMESTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumajandus, turism. 2. Introdutseeritud e sisse toodud liigid võivad osutuda konkurentideks (karvane võõrkakar) 3. Loomade introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted: 21 1. Teaduslik väärtus 2. Harulduse aste 3. Dekoratiivsus 4. Inimtegevusega kaasnevad ohud 5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused 22 Kaitsevõtted: Selektsiooniaiad Kurvitsa aed Tartus, Aamissepa aed Jõgeval.
toitu. Inimene ei ole saanud maad pärandina esivanematelt, vaid võlgu järeltulijatelt. Nende seadustega võib tinglikult seostada seda, mida inimene on püüdnud teha: 1) Inimene on alati püüdnud saada taimedelt ja loomadelt rohkem paremad liigid, tõud, sordid. 2) Inimene on püüdnud parandada maad, muuta tema viljakust. 3) Inimene suurendas tööviljakust masinad. 4) Inimene on püüdnud reguleerida aineringeid, energiaringet õhust N-väetiste tootmine. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Endla Reintam, 2008/2009 11 Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia,
.... konn- rästik/nastik- madukotkas. Troofilistest suhetest lähtub ka ökoloogiline püramiid ja ka selle reegel- igas järgnevas troofilises tasandis talletatakse 10% eelmise tasandi energiast, ülejäänud hajub. Ökoloogilisest reeglist tulenevalt: 1. Toiduahelad ei saa olla väga mitme lülide arvuga, 2. Iga eelneva lüli biomass peab oluliselt ületama järgmise lüli biomassi. II aineringed- elementide pooleldi suletud isloomuga ringlus abiootilise ja biootilise keskkonna vahel. Aineringeid saab jagada kahte gruppi: A.) aineringed millel on suur reservfond atmosfääris v hürdosfääris ning milles elemendi oksüdatsiooni aste muutub- neid aineringeid saab inimtegevus mõjutada väga suurte väljapaisatavate koguste ja pika aja jooksul. Nt: süsiniku (mingilmääral ka lämmastiku) ringe. B.) aineringed, millel on väike reservfond (peamiselt litosfääris), aineringe käigus ühendi oksüatsiooni aste üldiselt ei muutu, juba üsna väike inimmõju võib põhjustada
annaabi.ee 
