Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ahvide planeet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ulle, pierreInsener Garini hüperboloid ; Aeliita : teaduslik fantastilised romaanid Kakskümmend aastat hiljem : [romaan] Aarete saar : [seiklusromaan] Formuleering- Sisaldab kõiki sõnu: Seiklusjutte Maalt ja Merelt, keel: Eesti keel, laad: trükitud raamat, aasta: 1958, sisaldab sõnu: romaan. 2. Ahvide planeet : [romaan] oli see raamat, mis ilmus 1973. Aastal, mille tõlkis prantsuse keelest eesti keelde Lennart Meri, autor Pierre Boulle. Formuleering- Aasta:1973, autor: Lennar Meri. 3. Formuleering- Sisaldab kõiki sõnu: dokumendihaldus, aasta 2005-2015, kogu: Tallinna raamatukogud. Leidsin seitse dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? 2005 Kõrven, Tiiu-Reet Dokumendihaldus c2006 Jensen, Sven Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid
aasta, valisin Viljandi Linnaraamatukogu ja leidsin 2 raamatut sarjas „Valge“, mis oli 2013. aastal: Louise Monoghan „Röövitud: põgenemine Süüriast“ ja Nabila Sharma „Julmus: traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest“ 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-
aasta, valisin Viljandi Linnaraamatukogu ja leidsin 2 raamatut sarjas „Valge“, mis oli 2013. aastal: Louise Monoghan „Röövitud: põgenemine Süüriast“ ja Nabila Sharma „Julmus: traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest“ 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-
jäädvustamine Hans Holbein noorem (1497-1543) 15.saj-16.saj renessanss Prantsusmaa Arhitektuur: gootipärane põhiplaan ja masside Arhitektuur: jaotus, viilud, friisid, simsid, poolsambad, kõrged Pierre Lescot (u.1510-1578) liigendatud rikkalikult kaunistatud katused, Skulptuur: nurkades ümartornid, keskel tornlinnus Jean Goujon ( u.1510-1565) Skulptuur: erinevad laadid, paljud töötavad Maalikunst:
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Jörgen Läänerand XI ü klass Ernst Enno Referaat Haapsalu 2009 Sisukord SISUKORD......................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................3 ..............................................................................4 MAAILMAVAADE JA LOOMING...............................5 ...............................................................................6 ...............................................................................7 ...............................................................................8 ...............................................................................9 TEOSED.........................................................................10 TEKSTINÄIDE..............................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.............................
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994
saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja
TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED: Juhan Liiv/Paul-Eerik Rummo «Suits pööriööluhtadelt» (luuleõhtu, koos Ela Undiga) «Hamleti laulud» (kompositsioon 60ndate aastate eesti luulest) 1978 Aleksei Tolstoi/Mati Unt «Rästiku pihtimus» 1979 Pierre Jean de Béranger «Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees» 1980 Oskar Luts «Kapsapea ja Kalevi kojutulek» 1983 Daniel Keyes «Lilled Algernonile» 1983 Mati Unt «Vaimude tund Jannseni tänaval» 1984 August Strindberg «Preili Julie» 1987 Jean Genet «Toatüdrukud» 1988 Slawomir Mrozek «Tango» 1989 S. I. Witkiewicz «Väikeses häärberis» 1990 A. H. Tammsaare / M. Unt «Priius, kallis anne. Taeva kingitus» 1991 P
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luuletused pole lastele sobilikud. Lydia Koi
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rummo (1942) · http:/
1. 1. Sissejuhatus Sellise teema valisin kuna olen sündinu just selles ajavahemikus mis kuulub neitsile .Valisin selle ka kuna olen alati soovinud teada midagi oma sodiaagimärgist ,kuid pole kunagi aega uurida olnud .Ega ma muidu selle kohta eriti ei usu ,kuid siiski on huvitav teada kas see on natukenegi minu moodi. Oma referaadis tutvustan neitsi sodiaagimärki ning toon välja ,mis on neitsile iseloomulik :mis neile meeldib ,mis mitte. Lõpuks toon ka välja üle maailma tuntuid neitsi kuulsusi . 2. Neitsi iseloomustus. Neitsi tähtkuju all sündinu on mõistusinimene, sügava iseloomu ja kriitilise mõistusega. Need inimesed tahavad lõpuni kõike teada, et veenduda selle tõsiduses. Selge loogika, reaalsuse ja selguse tunnetus. Selle märgi all sündinutel on elu küsimustele terav pilk, nad on ettevõtlikud ja uudishimulikud, küllalt kavalad, kuid siiski tagasihoidlikud. Nad oskavad teistelt nende saladusi välja meelitada, kuid enesest ei armasta palju avaldad
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................lk.3 Elulugu.............................................................................................lk.4 Tunnustused.................................................................................lk.4 Teosed................................................................................
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministl
elutingimuste elanikutele ülerahvastatud linnades. Tema karjäär kestis viis aastakümmet, tema ehitatud hooned kogu Kesk-Euroopas, Indias, Venemaal ning üks Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Ta oli ka linna planeerija, maalikunstnik, skulptor, kirjanik ja kaasaegse mööbli projekteerija. Mööbel Corbusier ütles: "Toolid on arhitektuur...jne.." Le Corbusier algas katsetama mööbli projekteerimist aastal 1928 pärast seda, kui arhitekt Charlotte Perriand, kutsub teda oma stuudiosse. Tema nõbu, Pierre Jeanneret, samuti osales paljudel kujundustel. Enne Perriandi saabumist oli Le Corbusier valmis esitama oma mööbelprojektid, nagu näiteks lihtsast tükist valmistanud Thoneti ettevõte, mis on valmistatud Le Corbusieri mustreid 1930-datel. 1928-ndatel hakkasid Le Corbusier ja Perriand meisterdama mööblit Le Corbusieri kirjeldatud oma 1925 raamatust L'art Décoratif d'aujourd'hui. Raamatus ta määratleb kolme erinevat mööbli tüüpi: tüüp-vajadustele,-mööbli ja inimese osa objektidest
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming h
inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 – 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. Teoseid: „Le Moulin de la Galette“ (1876), „Näitlejatar Samary portree“ (1877), „Tütarlaps lehvikuga“ (1881), „Aerutajate eine“ (1881). Pierre Auguste Renoir (1841 – 1919): Loožis (1874) Pierre Auguste Renoir (1841 – 1919): Tants Moulin de la Galette`is (1876) ● EDGAR DEGAS (1834 – 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
pintslitöö. Optimistlikum, utopistlikum suund- Bauhaus. Purism, sürrealism, naivism. Maailmasõdade vaheline aeg Prantsusmaa Maurice Utrillo, Amadeo Modigliani, Marc Chagalli, Pierre Bonnard. Ühiskonnakriitiline sotsiaalne realism ja nostalgilisem regionalism. USA Thomas Hart Benton, Diego Riviera. Inglismaa Henry Moore.
Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud te
Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.24. juunil 1894. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur Soome vanim
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel e
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tunnete väljendamiseks. Oluli
Aasta 25000 ekr 15000-12000ekr 1492 1497 1535 1539 1540 1565 1607 1608 1610 1619 1620 1624 1630 1637 1664 1673 1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1880 1881 1884 1888 1890 1890ndad
Muusikaliselt ülesehituselt on "Pacific231" rida järjestikuseid variatsioone, milles rütm on väga teravmeelselt seotud tempoga. Variatsioonid tuginevad järk-järgult lühenevatele rütmivältustele täisnootidest kuueteistkümnendikeni, ning mida lühemaks muutuvad noodid, seda kiiremaks läheb ka tempo. Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. Messiaen sündis Avignonis, tema isa Pierre M. oli hea Shakespeare´i tõlkija, ema Cecile Sauvage oli tuntud kirjanik. 1919-30 õppis M. Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt.
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm
Muusikaliselt ülesehituselt on "Pacific231" rida järjestikuseid variatsioone, milles rütm on väga teravmeelselt seotud tempoga. Variatsioonid tuginevad järk-järgult lühenevatele rütmivältustele täisnootidest kuueteistkümnendikeni, ning mida lühemaks muutuvad noodid, seda kiiremaks läheb ka tempo. Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. Messiaen sündis Avignonis, tema isa Pierre M. oli hea Shakespeare´i tõlkija, ema Cecile Sauvage oli tuntud kirjanik. 1919-30 õppis M. Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt.
Porsche ajalugu kronoloogiliselt 1875. aasta 3.septembril sündis Maffersdorfis, Austrias (praegu Liberec, Tshehhi territooriumil) Ferdinand Porsche. 1900. aasta Pariisi Maailmanäitusel demonstreerib Ferdiand Porsche enda poolt disainitud elektrimootoriga sõidukit. Sama aasta septembris püstitas ta sellega kiirusrekordi 40 km/h. 1905 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tehnikadirektor. 1906 saab Ferdinandist sama firma arendus- ja tootmisdirektor. 1909. aasta 19.septembril sünnib Ferdinand Porschel poeg, kellele pannakse nimeks Ferdinand Anton Ernst Porsche. Rohkem tuntakse teda Ferry Porsche nime all. 1910 võidab Ferdinand Porsche enda disainitud 4-silindrilisel 90-hobujõulisel masinal Prints Henry võistluse. 1916 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tegevdirektor. 1923 läheb Ferdinand Austriast Saksamaale. Temast saab Daimler'i peadisainer (NB! Austria Austro-Daimler ja Saksa Daimler olid erinevad firmad) .1926 nimetati Daimler ümber Daimler-Benz'iks. 1929 pakub Austria autofirma
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, viisakusreeglid
annaabi.ee 
