Järelikult on aggresiivsus õpitud vanemalt põlvkonnalt.Vatuväide Agressiivse käitumise mall, mida pakub meedia, on jäjendamisobjekt. Bandura- meedia toodab agresiivsust ja selle aktsepteerimist. Teised väidavad, et inimene elab telekat vaadates on vägivaldususe välja! Argument: Hitschcook:mõrvad, telekasse ja eraellu ja seeläbi vähendas tänaval vägivalda Viktimiseerimine · V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks · Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Vikitimiseerimine: normaalseks saab ühes grupis agresiivsus teatud liikmete vastu. Ohvrid- eripäraga vt STIGMA ja ründajad liidrid
jõudsid ning leidsid, järjest külmemaks läheb, siis nad arvasid, et edasi pole mõtet tungida. Peale selle on siinsed jõed väga kalarikkad ja nälga neil siin kannatada ei tulnud, ei tule praegugi. Selleks ajaks oli juba välja kujunenud liik homo sapiens. Parimate jahialade ja jõgede lähedusse hakkasid tekkima asundused, mille suurus võis küündida poole tuhandeni. Ja siis, kui siin elavad inimesed said hakata end eestlasteks kutsuma, tulid meid ,,tsiviliseerima" kristlastest agressorid. Siin langesime mitmeks sajandiks võõra võimu alla. Kätte jõudis tume keskaeg, kus kirik mõtles inimese eest ja isemõtlejaid karistati rängalt. Vaid julgemad meie seast riskisid tõstatada küsimusi meie päritolu kohta. Kätte jõudis ajajärk, mil tekkis huvi loodusteaduste vastu. Esimestel teadlastel hakkasid tekkima kahtlused kiriku väidete suhtes, et Jumal olla loonud taeva ja maa ning kõik muu, mis meid ümbritseb. Aja pikku selgus, et
teesklus; liigne ohvrimeelsus sünnitab vastuolu ja viha-kaob kiindumus; suutmatus oma tundeid kontrollida (viha allasurumisega kaob ka kiindumus jne); migreen, astmahood, krooniline väsimus, nahahaigused, madal enesehinnang, depressioon, paranoilisus jne. Agressiivse käitumisega inimesele on oluline vaid MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid agressorid suudavad kindlustada enda materiaalsete vajaduste rahuldamise; parem oskus end kaitsta-tugevamad, kiiremad ja kavalamad jäävad ellu, et edasi võidelda; oma saatuse kujundaja. Karistus agressiivsuse eest suurenenud hirm-mitte tugevuse vaid nõrkuse näitaja, tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F
liberaalne reformistlik variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu jaoks. USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL. Välispoliitikas oli märkimisväärne neutraliteediseaduse vastuvõtmine USA Kongressi poolt 1935. a., mis keelustas relvamüügi sõjaseisukorras olevatele riikidele. Põhjuseks Euroopa riikide Esimese maailmasõjaaegsete võlgade tasumata jätmine. Ainukesena tasus oma võlad vaid Soome (1976. a.). Kuid Teise maailmasõja eel, kus agressorid relvastusid ja ohvrid mitte, võis selline seadus kahjustada viimaseid. Fr. D. Roosevelti ajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid peale pikka 16 aastat kestnud vaheaega lõpuks 1933. a. Nõukogude valitsust Venemaal. Tunnustamisvajaduse tingis jõudude tasakaalu poliitika: Kaug-Idas kasvas Jaapani võimsus ja teravnesid Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu. 14. SAKSAMAA 1930. AASTAIL
vaenlased. mistõttu võib oletada, et Locke arvates ei olnud Ameerika koloniseerimine moraalselt vale tegu kuna Locke enda sõnul on igaühel õigus kõnnumaast midagi kasulikku teha ning kõnnumaaks nimetab ta sisuliselt maad, mida ei ole tihedalt asustatud ega kasutatud. (Locke, 1689). Veelgi enam võiks sellest järeldada, et loodusrahvaste koloniseerimine on Locke arvates aksepteeritav ning, kui nad otsustavad koloniste rünnata siis on nad agressorid ja nende orjastamises pole mitte midagi valet. Locke ideed olid nende kirjapaneku ajal kindlasti väga vajalikud, olles aluseks mitmetele valgustusaja filosoofidele ning aktuaalsed, sest oli veel laialt levinud feodaalne kord. Feodaalse korra ajal valitses rahvast nende provintsi kontrolliv aadlik, kelle seisus pärandati isalt pojale. See tekitas olukorra, kus ühel väljavalitul grupil, olid palju suuremad õigused ning valdused, kui enamikel teistel inimestel
· 28. novembril 1919 · Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist · Vähenati sõjaväge 100 000 · Ei tohtinud olla sõjaväekohustust · Ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu ja tanke · Pidi maksma reparatsioone · Reini jõe tsoon kuulutati demilitariseeritud tsooniks Rahvasteliit- kõikide maailmariikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõdadeks üle kasvada ja suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikud agressorid Maailmasõja tagajärjed · Hukkus u 10 miljonit sõdurit, 20 miljonit sai haavata · Kannatas terve põlvkond · Demokraatia kriis · Tekkisid uued rahvusriigid · USA hakkas esile kerkima 6.Kodusõda Venemaal Uute riikide teke · 6. dets 1917 Soome · 16. veebr 1918 Leedu · 24. veebr 1918 Eesti · 1918 sügisel Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia · 18. nov 1918 Läti · Iseseisvusid ka Ukraina, Valge-Vene ja Kaukaasia maad (Gruusia jms)
3 Rommel Montgomery (inglismaa võimas sõjakindral. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 5 o 01.01.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad ( hiljem 50) Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile: aluseks Atlandi Harta. See oli riikide liit ( sh NSVL Liit ja Hiina ) teljeriikide vastu (Saks + Jaapan + liitlased = agressorid!). NSVL (ei tohi sõlmida separaatrahu! NSVL rikub) ja USA vahel liidulepingud sõjas abistamiseks (NSVL sai 12% oma relvastusest, 4500 tööpinki, 2,6 miljonit tonni naftat, 0,5 miljonit tonni värvilisi metalle, toiduabi jne..); o 28.11.-1.12.1943 liitlaste Teherani konverents (kohtusid Stalin, Roosevelt (USA) ja Churchill
liberaalne reformistlik variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu jaoks. IV USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL. Välispoliitikas oli märkimisväärne neutraliteediseaduse vastuvõtmine USA Kongressi poolt 1935. a., mis keelustas relvamüügi sõjaseisukorras olevatele riikidele. Põhjuseks Euroopa riikide Esimese maailmasõjaaegsete võlgade tasumata jätmine. Ainukesena tasus oma võlad vaid Soome (1976. a.). Kuid Teise maailmasõja eel, kus agressorid relvastusid ja ohvrid mitte, võis selline seadus kahjustada viimaseid. Fr. D. Roosevelti ajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid peale pikka 16 aastat kestnud vaheaega lõpuks 1933. a. Nõukogude valitsust Venemaal. Tunnustamisvajaduse tingis jõudude tasakaalu poliitika: Kaug-Idas kasvas Jaapani võimsus ja teravnesid Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu.
Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid,
logeleda. Sotsiaalne logelemine võib ka tekkida inimeste uskumisest, et teised ei pinguta piisavalt ja nad ise on rumalad, kui ei tee sama. Usalduse puudumine. Ilma usalduseta meekonnas tuntakse end ebaturvaliselt ja stressis. Samal ajal võib organisatsioonis kannatada otsustamine ja moraal ning kahjustuda kliendisuhted. Teised probleemid. Meeskonnas võib esineda disfunktsionaalseid rolle, mis tulemuslikkust ei soodusta: blokeerijad, kes on enamasti kõigele vastu; agressorid, kelle küsimused on ründavad, sarkastilised ja taktitundetud; häirijad, kes räägivad anekdoote, mängivad koomikuid või upitavad oma ego edulugude kaudu; kontrollijad, kes domineerivad diskussioonides, panevad maksma oma staatust; kõrvalehoidjad (passiivsed inimesed), kes vaikivad või esitavad üksnes oma isiklikke probleeme Meeskondade juhtimine: planeerimine ehk eesmärgi kindlakstegemine
Plaan muutuse saavutamiseks: 1) Otsene palve. 2) Kiitus. 3) Kauplemine. 4) Mõlema huvid. 5) Verbaalne ja mitteverbaalne tänuavaldus. 6) Tagajärjed. Väiksed grupid Ülesandele orienteeritud grupis olek nõuab erioskusi, sest grupi probleemi lahendamine asetub grupi liikmete isiklikest vajadustest ja tegevusplaanidest ettepoole. Rollid: 1) Liikmed - algatajad ja kaasaminejad. 2) Juhid. Tõhusa grupisuhtluse tõkked: 1) Agressorid. 2) Lüüasaamispoliitika pooldajad - tunnevad, et probleem on ületamatu ning lahendust pole. 3) Tähed. 4) Jutupaunikud. 5) Klounid. 6) Kamandajad. 7) Jonniajajad. 17 Et grupi töö oleks edukas: 1) Pange paika grupi eesmärk. 2) Tehke kindlaks oma seisukoht. 3) Kuulake. 4) Lööge kaasa. 5) Säilitage külma verd. Mida peaks juht grupi nimel tegema: 1) Sõnastage grupi eesmärgid. 2) Ergutage gruppi koostööle. 3) Jõudke ühisele otsusele.
materiaalselt abistanud ja kuritegudele tõuganud. Ja mis veelgi jahmatama panevam fakt - sõjasüüdlaseks sai ka N. Liidu otsene ohver Soome... Nürnbergi kohus süüdistas Reichi juhtkonda Nõukogude Liidu vastu vallutussõja alustamises. Kui sõjakuriteod olid karistatavad juba Esimese maailmasõja ajal, siis paljud juristid on hiljem väitnud, et vallutussõja alustamine ei olnud 1939.-1941. aastal kehtinud rahvusvaheliste seaduse alusel kriminaalkorras karistatav. See tähendab, et Saksa agressorid rikkusid küll Briand-Kelloggi pakti, rääkimata eetilistest põhimõtetest, kuid sõjasüütajate kriminaalkorras vastutuselevõtmiseks teo toimepanemise ajal vastav õigusnorm puudus. 1933. aastal sõlmisid NSV Liit, Eesti, Läti, Poola, Rumeenia, Afganistaan ja veidi hiljem ka Soome, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia ja Türgi agressiooni defineerimise, ehk nn. Londoni konventsiooni, mille
Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes
Käitumisviis, mida lapsed nägid, seda hakkasid nad jäljendama. · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus. Ühiskond ei ole väga orienteeritud hierarhiale, vaid igapäevastele naudingutele. · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees. Viktimiseerimine victimizatsion. Teatud rühmaliikme kujunemine püsivate rünnete objektiks. · Leitud seaduspärasused: Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretentsioonidega. Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon. Mõjurid, kuidas viktimiseerimisest n-ö pääseda: rühma hoiak(kas erinevad positsioonid või ühtne arvamus), viktimiseeritu positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus
variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu jaoks. USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL. Välispoliitikas oli märkimisväärne neutraliteediseaduse vastuvõtmine USA Kongressi poolt 1935. a., mis keelustas relvamüügi sõjaseisukorras olevatele riikidele. Põhjuseks Euroopa riikide Esimese maailmasõjaaegsete võlgade tasumata jätmine. Ainukesena tasus oma võlad vaid Soome (1976. a.). Kuid Teise maailmasõja eel, kus agressorid relvastusid ja ohvrid mitte, võis selline seadus kahjustada viimaseid. Fr. D. Roosevelti ajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid peale pikka 16 aastat kestnud vaheaega lõpuks 1933. a. Nõukogude valitsust Venemaal. Tunnustamisvajaduse tingis jõudude tasakaalu poliitika: Kaug-Idas kasvas Jaapani võimsus ja teravnesid Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu. 14. SAKSAMAA 1930. AASTAIL
(Anderson, Bushman, 2002) Õpitud agressiivsus · Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused · Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Victimization viktimiseerimine · V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks · Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu
Kui keskkond, milles laps üles kasvab sisaldab tugevat vägivaldset keskkonda, siis lapsed tulevikus hakkavad sama elustiili järgima. · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Victimization viktimiseerimine Teatud rühmaliige kujuneb püsivate rünnakute ohvriks. V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia
(Anderson, Bushman, 2002) Õpitud agressiivsus • Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused • Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga • Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus • Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Victimization – viktimiseerimine • V – rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks • Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega • Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon • Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast … Agressiivsuse mõjurid • Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) • Ründed
1501-1501 II Vene-Liivimaa sõda. Liivimaa liitlaseks Leedu kuningas, sõlmiti ühise sõjategevuse kokkulepe, aga ühine sõjategevus luhtus, sest Leedu kuningas suri, Pihkva piiramine ebaõnnestus. 1502 sügisel Smolina järve ääres toimus lahing. Selle lahingu tulemuse tagajärjel on näide sellest, kuidas hisoriograafia sõltub pol eelarvamustest: küsimus selles, kes on agressor. Liivimaa vaatepunktist venelased. Vene vaatepunktist olid liivlased agressorid. Esmajoones just Liivimaa jaoks on tähtis, järgnevalt kehtestati Liivimaal kirikupüha selle lahingu auks (14. sept). Kuidas see lahing tegelikult toimus ja kes seal võitis - ilmselt võitis Plettenberg, aga see ei olnud Vene peavägi, mille üle võit saavutati. Liivimaal oodati palju rohkemat - Venemaa oli nõus sõlmima rahu ainult 6 aastaks, Liivima diplomaadid soovisid aga 20 aastat. Vaherahusid pikendati regulaarselt. See rahuaeg ei olnud seotud mitte sellega, et
annaabi.ee 
