Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja
Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni
riski. (Ramsland, Hare, 2005). ,,Hare Psychopathy Checklist-Revised"( PCL-R) on kliiniline hindamisskaala kahekümne kirjega. Igal kirjel saadakse kolmepunktiline (0,1,2) skaala. Kirjed jagunevad kaheks rühmaks,neid nimetatakse Faktor 1 ja Faktor 2. (Hare, 1996). PCL-R faktor 2 alla kuuluvad antisotsiaalsus ja elustiil, mida iseloomustavad kuritegelikkus, vägivalla intensiivsus, käitumisprobleemid, impulsiivne ja vastutustundetu käitumine. PCL-R faktor 1 alla kuuluvad inimsuhted ja afektiivsus, mida iseloomustavad libekeelsus, valetamine, manipuleerimine, kahetsus ja süütunde puudumine, empaatia- ja kaastunde puudumine ning vastutustundetus.(Jüriloo, Traat, 2000). Psühhopaatia ravi ,,Psühhopaatia ravi ja rehabilitatsiooni sihiks on parandada inimese kohanemis- ja reageerimisvõimet, tugevdada oma komensatsioonimehhanisme ja vältida dekompensatsioone."(Saarma, lk. 243, 1980). ,,Selle eesmärgi peamised vahendid on kasvatus, ravipedagoogika ja enesekasvatus
emotsioonidega Peaülesanne – psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine Limbiline süsteem Tal on tähtis osa emotsioonide kujundamises, une ja ärkveloleku reguleerimises ning mäluprotsessides Võtab osa haistmistalitlusest ja siseelundite talitluse korraldamises Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime Asendirefleksid Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised Staatilised asendirefleksid
ületunde. Kas see mõjutab kuidagi karjääri. Kas osakoormustega töötajatel on karjäärivõimalus? Juhi toetus: vahetu toetus. Leiab lahendusi, kui koduses valdkonnas probleemid tekivad. Kui palju juht teeb mööndusi, arvestab töötaja eraeluga. Kas lubatakse hilineda, kes on mitu last vaja kooli viia. Mida toetavam kultuur, seda väiksem konflikt Emotsioonid tööl: Mõjutavad, kuidas in end tööl tunneb. Üldine meelelaad (afektiivsus): temperamendi dimensioon, mis sisaldab pos ja neg emotsioone Positiivne afektiivsus: sünnipärane rõõmsameelsus, energilisus, entusiastlikud, ennast rohkem kehtestavad Negatiivne afektiivsus: püsiv pärilik ja üldine isiksuse dimensioon, mille aluseks on tundlikus negatiivsete inimeste suhtes. Tundlik kõige negatiivse suhtes. Tekivad kergemini neg emotsioonid. Enese ja teiste suhtes neg meelestatud. Ei ole ühedimensionaalne, kui palju on inimeses pos ja neg afektiivsust
Inimese ja kolleegide sobivus (person-coworkers/group fit) Inimese ja juhi sobivus (person- supervisor fit) Sobivuse tüübid Lisanduv sobivus Täiendav sobivus Vajaduste-varude sobivus Nõuete-võimete sobivus Töö ja perekonna konflikt Töö ja pere suund Pere ja töö suund Aeg Pinge Käitumine Pere ja töö vastastikune rikastamine Töö ja pere suhete kultuur organisatsioonis Aeg Karjäär Juhi toetus Üldine meelelaad (afektiivsus) Positiivne afektiivus Negatiivne afektiivus Emotsioonid tööl Enamuuritud läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid Viha (anger) Ärevus (anxiety) Süü ja häbi (guilt & shame) Kadedus ja armukadedus (envy & jealousy) Kuulujutud (grapevine) Kahjurõõm (maliciousness) Lootus (hope) Uhkus (pride) Kaastunne (compassion) Armastus (love) Tööga rahulolu ja eluga rahulolu Tööga rahulolu Eluga rahulolu Töö- tingimused Sisemised tegurid Vanus Rass Sugu Perekonna- seis
Mida paremaks hindavad inimesed oma elukvaliteeti tervikuna, seda õnnelikumaks võib neid pidada Õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest) Õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, igaüht peab eraldi mõõtma subjektiivset heaolu uurides: • Positiivne afektiivsus • Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow ⇒sense of self) • Tähendus (meaning) 24. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis
Slängi eelis koosneb sellest, et see annab võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Jällegi Tenderi seisukoha järgi, slängisõnad on niivõrd inforikkad ja lakoonilised, millega nad saavutavad keelelist ökonoomsust. Siin kohapeal, võib kinnitada, et släng on ,,polüfunktsionaalne". Niisiis, slängi funktsioonid on: ,, soov varjata kõrvaliste kuulajate eest infot; keelelise ökonoomsuse (lühiduse) saavutamine; afektiivsus- oma suhtumise rõhutatud väljendamine; huumori- ja uudsusetaotlus; enese eristamine teistest; oma olemuse rõhutamine; üldtuntud autoriteetide ja normide kõigutamine"(Tender KK 1994: 299). Tiit Hennoste oma kirjutises ,,Sissejuhatus suulisesesse eesti keelde" on väitnud, et sõnade kasutus eriti argikeeles on muutuv protsess. Esiteks, argisuhtluses kasutatakse palju üldsõnu, partikleid, asesõnu ja määrsõnu. Teiseks, kasutatakse palju keelemängi,
•Veenhoven (1993) – mida paremaks hindavad inimesed oma elukvaliteeti tervikuna, seda õnnelikumaks võib neid pidada. •Glatzer (1984): õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest). • õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, neis igaüht eraldi peab mõõtma subjektiivset heaolu uurides: − Positiivne afektiivsus − Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow -> sense of self) − Tähendus (meaning) Pikaaegse õnnelikkuse hindamisel tuleb arvestada ka inimese temperamenti. • Õnnelikkus on tingitud: - 50% geneetilistest teguritest (genetics), - 40% psühholoogilistest ja käitumuslikust teguritest (volitional factors) ja - 10% keskkonnast (circumstances). Õnne valem: • (Anu Realo) Psühholoogid määratlevad õnnelikkust ja head elu subjektiivse heaolu kaudu, millel on:
perverssusteta. Oma ohvrite vastu olid vägistajad julmad ja küünilised. Selle üheks põhjuseks on õrnuse puudumine lapsepõlves. Ema kohta ütlesid nad sageli: " Ma olin sõnakuulelik, kuid sellest hoolimata ema karistas mind sageli ega ostnud kingitusi, vaid tegi neid vennale". Vägistajate psüühika iseärasused: · Impulsiivsus, oma tegude tagajärgede prognoosimise võimetus, sotsiaalsete normide mitteomaksvõtt, rigiidsus ja afektiivsus koos halva kohanemisega, desadaptsioon · Oma kahjulikkuse alateadvuslik tunnetamine, ebakindlus iseenda suhtes · Kaasaelamisvõime puudumine, nõrk eneseteadvus, seksuaalse kohanemise häired ja personifitseerimise puudumine seksuaalse partneri valikul · Püüd eneseteostusele suhetes naistega, nende tajumine potentsiaalselt agressiivsetena, mahasuruvatena, domineerimisele püüdlevatena.
· Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment
agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar . Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne
Võib tekkida sihitu rabelemine. Elamislõbu, nautimine. Kustumatu uudishimu. Maiustuste armastus. Tegevusraadius laieneb. Muutused toimuvad järkjärguliselt Laps peab kätte saama maailma tundmise, elu on hea. Kujuneb välja elu hoiak. Tuleb ära kasutada isetegemise tahe, et laps saaks positiivse elutunnetuse. Lapse mäng peab jääma selle kohani, kus jäi pooleli ( näiteks kutsume sööma , siis mitte asju koristada). Labiilsus. On tõusnud afektiivsus (hirmu periood, näeb unes koletisi). Selles eas on kalduvus naljategemisele (huumor võib täiskasvanule isegi arusaamatu olla). Väga tähtis täiskasvanu roll. Südametunnistusele pannakse alus 4-5 aastaselt , hiljem ei saa. Laps identifitseerib end vanemate inimestega Põhilistele kõlbluse kategooriatele tuleb alus alla panna. Psühhosomaatilised häired (nina urgitsemine, kehaosade tõmblemine j.t.) Sellised lapsed vajavad rahulikku ja heatahtlikku kodu.
Kõik diskrimineerimine/märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning Elatustase Heaolu Vajadused, millega rahulolu tuleneb materiaalsete ja need on seotud subjektiivse heaolu tõusuga. • Ei ole teada, kas olulisem on vastastikune toetus; läbisaamine naabritega on olulisem füüsilistest impersonaalsete ressursside omamisest ja nende käsutamise võimalustest. üksik rõõmuemotsioon või üldine positiivne afektiivsus. elutingimustest. o Töö olemasolu ning head suhted töökaaslaste ja naabritega Elatustase Õnn Subjektiivsed hinnangud ja arvamused sellest, kui 22. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja seostuvad õnnelikkuse ja parema tervisega – nn ökoloogiline efekt rahulolevana indiviid ennast tunneb, lähtuvalt tema materiaalsetest erinevus. Subjektiivne heaolu • Väljendab..
Kutseõpetaja II aasta Käivitumine Automaatne Tahtlik, vajadusest ja võimalusest sõltuv Fookus Korduval (ülalt-alla) Kordumatul (alt-üles) Töötlus Paralleelne, kiire, mitte-teadlik Järjestikuline, aeglane, teadlik Afektiivsus Kõrge Madal Veenmise kahe protsessi käsitlused Veenmist on kirjeldatud erinevate kahe reziimi abil. Nende mudelite alusel võib veenvat sõnumit töödelda vaistlikumalt või kaalutlevamalt sõltuvalt süvenemismäärast. Heuristiline/süstemaatiline töötluse mudel (Chaiken & Eagly) Süvenemise tõenäosuse mudel (Petty &Cacioppo) Assotsiatiivsete ja loogiliste hinnangute mudel (Gawronski & Bodenhausen)
alguses intensiivsemalt ja hiljem rahulikumalt. o Juhtkonna paindlikkus – kuivõrd püüavad juhid vastu tulla ja arvetsada eraelulistele vajadustele. Kas ja kuivõrd tajutataakse karjääri ohus olevana kui ta ei tööta täiskoormusega ja ei tee extrat, mida tööandja vaikimisi ootab (et kõik on 24/7 kättesaadavad), et kas see ohustab ta karjääriredelil ülesliikumist. EMOTSIOONID TÖÖL Üldine meelelaad (afektiivsus) Seda võib pidada ka temperamenditüübist olenevaks. Positiivne afektiivus Negatiivne afektiivus o sagedus / määr – kui palju üht või teist esineb. o Intensiivsus – kui tugevad on need emotsioonid kas oleme natukene pahurad v oleme väga agressiivsed. o valents – kas on positiivne v negatiivne. 38
- Psüühikahäirete korral on häirunud info töötlus närvivõrgustikes Oluline on: - Psüühilise funktsiooni hälbe askusaste (ulatus, eripära, kestus) - Sellest tulenev distress isikule endale - Hälbest põhjustatud perekondliku, tööalase, sotsiaalse funktsioneerimise häirumine Vaimse seisundi hindamine - Üldine väljanägemine ja käitumine - Kõne - Mõttekäigu vormilised aspektid - Mõtlemise sisulised aspektid - Meeleolu ja afektiivsus - Tajumishäirete olemasolu - Tahteaktiivsuse hindamine - Kognitiivne funktsioon ja intellekt: orienteeritus, tähelepanu, töömälu, keele kasutus, mälu, teadmiste tase, abstraktne mõtlemine, arvutamine, struktuuriline võimekus - Haigusteadvus Psühhoosi definitsioon - Tähistab sündroomi mis baseerub sümptomite kogumile mis kirjeldavad tegelikkuse tunnetamise häireid, isiku afektiivse reageerimise omapära, võimekust suhelda
bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega * Peaülesanne psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine * Võtab osa haistmistalitlusest ja siseelundite talitluse korraldamises * Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime 46. Limbiline süsteem ja emotsioonid. Käitumisest ja emotsioonidest lähtuvalt võiks limbilise süsteemi jaotada kolmeks osaks: Alumine osa, ülemine osa ja hüpotaalamusest vöötmekääru kulgevad närvikiud. Alumise osa, mille moodustavad mandelkeha ja hipokampus osaleb enesesäilitamisega seotud tegevustes (toidu otsimine, kaklemine, enesekaitse)
annaabi.ee 
