Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tervislik magustoit (0)

1 Hindamata
Punktid
Tervislik magustoit #1 Tervislik magustoit #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaiLiiis Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Tervislik toitumine

Mida tähendab ,,toiduainete omavaheline sobivus?" Toiduainete omavahelise sobivuse küsimus puudutab ühe toidukorra ajal erinevat liiki toiduainete tarbimist: alustuseks lusikatäis tomati-kurgi salatit, seejärel keedetud juurvilja, siis suutäis putru või leiba, millele lisab maitsekust lihatükk, lonks puuviljamahla või mingit jooki ­ ning taas salatit. Enamustel juhtudel see tsükkel kordub kuni taldrik tühjeneb ning järgneb veel magustoit koos millegi joodavaga. Selline erinevate toiduainete segamine ei möödu jälgi jätmata: neist igaühe läbiseedimiseks on vajalikud erineva pikkusega ajavahemikud (vt lk 193-199). Enim kontsentreeritud toitu (enamasti valgud) omandab organism aeglasemalt kui mõnda muud, samas kui selle seedimine algab kõige esimesena. Valkude (proteiinid) omandamiseks vajalik aeg kestab tunde, ning kui juures on veel ka üle soovitud koguse rasvu (tühiselt väike kogus), siis venib protsess veelgi pikemaks

Toitumisõpetus
thumbnail
6
docx

Tervislik toitumine

Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt. 50 g taist liha, 60 g kanaliha, 30 g vorsti, 50 g pasteeti, 50 g rasvast kala, 75 g väherasvast kala, 25 g kalatooteid, 1 muna ). Nelja

Terviseõpetus
thumbnail
12
odt

TERVISLIK TOITUMINE

1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjanduse uurimine

Toitlustuse õpetus
thumbnail
14
docx

Tervislik toitumine

täiskasvanutel. Vett saab organism joogi ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3–6-aastastel 1300–1700 ml, 7–10-aastastel 1900–2200 ml, 11–14-aastastel 1900–2600 ml, 15–18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Organism peab vett saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml 1 kcal kohta. 2 Alates teisest eluaastast on lapse tervislik toidulaud oma mitmekülgsuse ja tasakaalustatuse poolest samasugune kui täiskasvanulgi. Erinevad on vaid päevased toidukogused. Üldine toiduvajadus sõltub eelkõige lapse vanusest, kuid ka soost, kehatüübist ja geneetikast. Toidupüramiidis on toidud jaotatud gruppidena neljale korrusele, lisaks püramiidi põhi ja tipuosa. Püramiidi põhjaks on liikumine kui tervisliku eluviisi lahutamatu osa. Kehtib reegel:

Toiduainete õpetus
thumbnail
7
doc

Tervislik toitumine

mahl piim vesi Toit Reede hotdog saiake õun makaronid kastmega jäätis piim mahl mineraalvesi Toit Laupäev hotdog makaronid mahl võileivad Toit Pühapäev pannkoogid mahl saslõkk mineraalvesi krõpsud Toit esmaspäev pizza mahl saslõkk kali kook jäätis aura tee Toit Teisipäev pizza tee plohv vesi õun jäätis seljanka kapsas Toit Kolmapäev võileib tee kartul, kaste vesi täidetud sai jäätis mahl Ma arvan et minu toitumisviis kuigi tervislik pole. Vahel kohe üldse mitte, aga vahel päris tervislik. Tavaline

Terviseõpetus
thumbnail
24
ppt

Lapse tervislik toitumine

Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 1­2 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine ­ nii sportimine kui muu vaba aja tegevus.

Terviseõpetus
thumbnail
3
odt

Tervislik toit

Tervislik toit Iga inimene tahab näha välja ilus ja olla normaalkaalus. Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest. Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse

Toit ja toitumine
thumbnail
7
odt

Tervislik toitumine

Sellega tõuseb aga südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, pahaloomuliste kasvajate ja paljude teiste haiguste risk. Restoranides on juba taldrikud sageli väga suured, toiduportsjonid on tavaliselt palju suuremad kui kodus. Tihti sisaldavad need ka palju energiat, rasva ja soola. Kui töökohas on söögikoht, kus pakutakse ka sooja toitu, siis tuleks kindlasti eelistada seda. Kohv koos saiakeste või pirukatega maksab peaaegu sama palju kui väike praad või supp ja magustoit, kuid viimased täidavad hästi kõhtu ja on palju tervislikumad. Harva hamburgerit või pitsat süüa ei ole patt, kuid see tuleb tasakaalustada muu päevase toiduga ja kulutada rohkem energiat. Meie suurematel kiirtoidukettidel on kodulehekülgedelt võimalik teada saada, kui palju on erinevate einete energia-, rasva-, valgu- ja süsivesikute sisaldus. Tasuks teha eelnevat kodutööd, et teha õige valik. Väljas söömise nõuanded

Bioloogia



Lisainfo

Tervislik magustoit - Maasikasorbett, valmistamisõpetus, koostisained, pilt

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun