Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951
ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s Tegemist on kunstivooluga, milles kunstnikud assigneerisid värve suurte pintslitega, kiirelt ja jõuga, zestikulaarselt ja ebageomeetriliselt, et väljendada omi emotsioone vahel tilgutades või isegi pildudes värve suurele lõuendile. Nende töid iseloomustab näiline juhus ja õnnetus, mis tegelikult on vägagi planeeritud. Tavaliselt ei mõeldud üldse sellele et pildiga mingit teemat esindada. Arvati et kunstnikku spontaansus ja tööle lähenemine vallandab nende alateadvusliku loomingulisuse. Ekspressiivset töö meetodit arvati olevat sama tähtis kui töö ise. Hans Hoffman (saksa- ameeriklane, 1880-1966) Don Quixote 1963 Abstral Nebula 1961 Song of the nightingale 1964 Wall I and II 1961 The Conjurer 1959 Above Deep Waters 1959 Adolph Gottlieb (ameeriklane, 1903-1974) Expanding 1962 The red 1972 Istanbul 1
Abstraktne ekspressionism & Fotorealism { Tallinna Humanitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Abstraktne ekspressionism 1950 ndatel aastatel peeti abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma:
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök Georges Braque (18821963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST: Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga. Subjektiivne, dramaatiline, ängistav, kirglik TUNNUSJOONED: 1. ei häbenetud kehalise ja moraalse viletsuse kujutamist 2. sageli väljendati erootikat ja surma, kasutati müstilisi teemasid 3. olulisemad olid figuurid, mitte esemed 4. kompositsioone ei tasakaalustatud 5
Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades,
planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse
Tallinn Nõmme Gümnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku
Tallinna Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIASTE Raul Hanson XII klass ABSTRAKTNE KUNST Referaat Juhendaja Tiina Treibold Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Abstraktsionismi teke.......................................................................................................................3 ,,Sinine ratsanik"..................................................................................
Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks
alanud Vabadussõda, milles langes rühmituse eestvedaja Balder Tomasberg. Juba varem, 1917. aastal oli tiisikusse surnud Oskar Kallis, 1918 märtsis suri kopsupõletikku Välko Tuul. Pärast sõda jätkasid ellujäänud, kes suurema, kes väiksema eduga tegutsemist, kuid rühmitusest enam ei räägita. Vikerlaste loomingust võis leida nii sümbolismi, impressionismi, rahvusromantikat kui ekspressionismi. Kunstnikuna oli kahtlemata kõige küpsem Oskar Kallis, ekspressionism ilmus esimesena Aleksander Mülberi loomingusse, arvustustes pannakse pärast O. Kallise surma enim lootust Balder Tomasbergile. Ilmselt mängis ühingus suurt rolli, tänasele kunstiavalikkusele peaaegu tundmatu Välko Tuul. Tuleb tunnistada, et Vikerla legendi teeb kauniks paleus „ … mis küll kõik võinuks olla kui...“ poleksid surnud O. Kallis, V. Tuul ja B. Tomasberg, kui A. Mülber poleks 1921 kadunud jäädavalt Pariisi, kui nad oleksid saanud
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
· Primo Conti · Luigi Russolo · Antonio Sant'Elia · Gino Severini ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionism on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism (Vassili Kadinsky, Paul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir Malevits, Piet Mondrian). Abstraktsionismis kujunesid välja mitmed alavoolud, nagu lutsism (Mihhail Larionov, Natalia Gontsarova), tasism (Jackson Pollock),
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
avaldamiseks värvilaikude vaba paigutust. Geomeetrilist abstraktsionismi esindab näiteks vene kunstniku K. Malevitsi ja hollandi kunstniku P. Mondariani looming, ekspressiivset abstraktsionismi aga vene kunstniku V. Kandinsky ja ameerika kunstniku J. Pollocki looming. Abstraktsionismi peamine suund Ameerikas oli 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism. See oli seal heas kirjas ning saanud isegi riikliku soosingu. Kunstnikud kasutasid ka Automatismiks nimetatud maalimisstiili, mille puhul on oluline, et see peab toimuma alateadvuslikult ja igasugune kunstniku tegevuse ratsionaalne kontroll tuleb loomeprotsessist välja lülitada. Levinud oli ka orgaaniline abstraktsionism, mille tuntuimaks esindajaks on Armeenia päritoluga USA kunstnik Arshile Gorky. Ameerikas
20. sajandi I poole peamised kunstivoolud Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult iga kunstnik, vaid ka iga teos on unikaalne,kordumatu. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega,nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed.
Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Abstraktne kunst Koostas: Raul Hanson Abstraktsionismi teke · Abstraktsionism tähendab eraldatust. · Ajajooksul hakati motiivi enam üldistama ja moonutama · Oluliseks sai kunstnike tõekspidamised ja ideed · Kunstnikud jõudsid järjeldusele, et kunst ei peagi midagi ära tuntavat kujutama · Rajajaks peetakse Vassili Kandinsky't · "Jalad ülespidi" Vassili Kandinsky, Kompositsioon VII, 1913 "Sinine ratsanik" · Rühmitus · Koondus ümber Kandinsky · Hoogne ja värviküllane maalikunst · Institutsioon ja tunded · Paul Klee, August Macke, Franz Marc Paul Klee, Ad Parnassum, 1932 Geomeetrline abstraktsionism · Tuntumad esindajad Piet Mondrain ja Kazimir Malevits · Mondrain - ranged reeglid ja
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua?
20.sajandi I poole suundumused kunstis 20. sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv kunst. Sellisele väljendusrikkuselepanid aluse postimnressionistid, kes olidki omamoodi vahelüliks vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunsti vallas võib seletada tohutute muutustega inimühiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud kõik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused.-religioonid, ning -arusaamad
20. ja 21. saj olulisemad kunsti mõisted ja selgitused Abstraktsionism ehk abstraktne kunst - ka nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Maali meeleolu ja kompositsioon luuakse värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi kunstivooludest. Impressionism iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel teemadel ja sageli vabas õhus.
9.Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti 10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Kas nõustud tema arvamusega? Maalikunst, eelkõige tasapind, millel on kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline. 6. Fovism ja ekspressionism 1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
........................................................ 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism..........................................................................
Mõisted 1. Abstraktsionism nimetus kõigile kunstivooludele, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest/ esemetu kunst, on loobutud reaalsete esemete kujutamisest, püüdes väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ja joonte ning vormide rütmi abil. 2. Abstraktne mõtteline, meeltega tajumatu/ üldistatud, konkreetsusest loobunud. 3. Akt alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. 4. Akvarell 1) vesivärv 2)vesivärvimaal 5. Amorfne kujutu, vormitu 6. Apoteoos isiku või sündmuse avalik ülistus, antiikajal esivanemate, kangelaste või valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee,