Abstraktne ekspressionism pärast II maailmasõda Oli tekkinud juba enne (Kandinsky), kuid polnud nii populaarne. Abstraktne ekspressionism hakkab domineerima Ameerika Ühendriikides (oldi majanduslikult edukad, kuna sõjas ei saadud väga palju kannatada ja neil oli ka oma tuumapomm). Sõja ajal põgenesid paljud kuulsad kunstnikud USA-sse (näiteks A.Massom ja Tanquy). Esialgu levis see USA-sse sürrealismi kujul, kuid see heideti vasakpoolsuse pärast kõrvale. Jackson Pollock loobub pintsli kasutamisest (hakkab värvi pritsima ja kallama lõuendile). ,,Seitse", ,,Ümar kontuur". Tema tehnika kujuneb välja umbes 1947 ja ise nimetab ta oma tehnikat action painting (tegevusmaal). Tema maalimine meenutab pigem etendust (kasutab tihti ka muusikat ja tantsib samal ajal. Tema maalimist jälgivad tihti ajakirjanikud ja teised kunstnikud. Tänu sellele saavutas ka avalikkuse huvi) On värvide segamisel kasutanud ka uriini ja vihmavett (oli loomu poolest ska...
12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionismi teke ja levik Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neid säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910. a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud nähtava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi ...
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Erki Maling 12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat Karksi-Nuia 2011 Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Abstraktsionistid ei jäljenda loodust, nad ei tee seda isegi mitte deformeerivalt, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades. Abstraktsionism on välja arenenud mitmest 20. sajandi alguse kunstivoolust. Sellele pani aluse vene maalikunstnik Vassili Kandinsky oma 1910 aastal Münchenis maalitud akvarelliga. Üldse veetis see kunstnik suure osa oma elust saksamaal. Abstraktsionism jaguneb laias laastus kaheks: geomeetriliseks- ja ...
SÕJAJÄRGNE ARHITEKTUUR, INTERNATSIONAALNE STIIL Andrea Terasväli Kunstielu Pariisis pärast sõda Suur näitus Pariisis 1944. aastal, aukohal Picasso ja Matisse Noorem kunstnike põlvkond oli omaks võtnud modernismi põhimõtted ning hakanud oma loominguga jõudma abstraktsionismini Valitses pluralism Abstraktsionism, sõjaeelne konstruktivism, kubism, (sotsialistlik) realism, impressionism. 1930. a hakkas Taani mööblimeister Ole Kirk Christiansen tegema puust mänguasju kohalike talunike lastele. Firma nimeks sai LEGO. Pablo Ruiz Picasso (1881-1973) Täisnimi: Pablo Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso Kubismi rajaja Töötas kuni surmani väga mitmes laadis Hilisematel aastatel lähtus tihti kuulsatest minevikukunstnike teostest Joonistustes ja graafilistes teostes esines tihti erootilist temaatikat ...
Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minev...
Referaat Informalism Euroopas 2007 New Yorgi abstrakne ekspressionism jõudis Euroopasse 1950.a. paiku ja tekitas väga vastuolulisi reageeringuid. Abstrakne ekspressionism tõstis esile muidugi abstraktsionismi, mis muutus Euroopas riiklikult tunnustud ja domineerivaks kunstiks.Uuest kunstivoolust olid eriti jahmunud pariislased, kelle arvates pidi kogu kunst alguse saama Pariisist, seekord tuli see aga hoopis Ameerikast. Prantsalased tundsid väljakutset. Seepärast suhtusid nad abstraktsesse ekspressionismi skeptiliselt, isegi vaenulikult. Prantslased leidsid, et ameeriklaste teoste formaat ja intensiivsus lämmatavd näitustel nende tööd. Teised jälle arvasid, et ameeriklased ei ole originaalsed. Vaatamata kõikidele raskustele suutis abstrakne ekspressionism Euroopas läbi lüüa, kuid selleks, et prantsalsed saaksid oma iseseisvust ja tähtsust ikkagi tõestada, pandi talle nimeks ''informalism''. Tegelikult on see termin ...
Kunst II maailmasõja ajal Abstraktne ekspressionism Taust Prantsusmaa okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti Okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki P. Mondrian Tema NY-aegsed nn bugi sarja kompositsioonid olid varasemaga võrreldes rahulikkumad ja värvirikkad J. Pollock Jõudis 1947. a skandaalse kuulsuse toonud stiilini Ta lähtus ideest, et pilt on protsessi, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus Oma töömeetodi reklaamis kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed Sellist kunstiteose valmimist publiku ees kutsutakse tegevusmaaliks (ka abstraktne ekspressionism) ja sellest kujunes omaette kunstisündmus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale Ta eelistas maalida värvi pritsides või ti...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
