kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2
Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele. Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 *Ületada ebatasasused (pilt 5). Pilt 5 *Asetada patsiendi tuhara alla abivahend libilaud või rull: turvajal abistajal
· Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni patsiendi küünarvartest (pilt 7). Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega voodisse istuma - patsiendi selja tagusel abistajal kallutada patsienti voodipoolsele tuhara poolele. Teisel abistajal minna
Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti sangadest (pilt 5). · Teisel abistajal hoida kinni patsiendi säärte all tõstematti sangadest (pilt 6). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Tõmmata patsient voodisse istuma tõstematiga ja samal ajal pöörata kettal ning ja tuua jalad tõstematiga voodist välja (pilt 7, 8, 9). Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt
· Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest) ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme ristlinaga (pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates.
Pilt 1 Pilt 2 · Tõmmata patsient koos padjaga voodisse istuma: mõlematel abistajatel tõmmata patsienti rahulikult ja korraga (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 · Patsiendi turvamine: patsiendile lähemal oleval abistajal asetada põlv voodile, reie siseküljega vastu patsiendi tuharat ja hoida kätega kinni patsienti õlaliigestest ja toetada patsient oma keha eeskülje vastu. Olla patsiendile võimalikult lähedal (pilt 5). Pilt 5 ·Padja ära võtmine patsiendi seljatagant: patsiendist kaugemal oleval abistajal võtta patsiendi ülakeha tagant padi ära, asetada padi voodile ja liikuda teisele poole voodit.
(käed juustel). Pöörata patsiendi pead ettevaatlikult. 5. Asetada patsiendi pöörde poolne käsi kõverdatult kõrvale. Kätt haarata randme- ja küünarliigesest väljast poolt (pilt 3). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 6. Patsiendi julgestamine/turvamine: patsiendist kaugemal abistajal asetada põlv või põlved voodile ülakeha keskjoonele, haarata kinni patsiendi õla- ja puusaliigesest. 7. Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 4). Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6): Pilt 5 Pilt 6 9. Kohendada: · patsiendi pea asendit - vabastades hingamisteed (pilt 7)
Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 8, 9). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja tõstematiga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme tõstematiga (pilt 10, 11). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3
ja kettaga toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi jalad kettale (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8).
Kerida rull lahti (pilt 4, 5). Kõike, mida haarad üle patsiendi on põlv voodil! Pilt 4 Pilt 5 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili. · Kõverdada patsiendi teine jalg. 3. Ettevalmistus tõmbamiseks ristlinaga voodi peatsi suunas lähteasend tõmbamiseks: Üks abistaja on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajal asetada käed peatsi poolt patsiendi ristlina, padja alt abaluu kohale, peopesad üles poole ja sõrmed sirutatud, küünarvarred voodile. Võtta tõmbamise lähteasend. Teine abistaja on Tööergonoomika konspekt Maie Timm patsiendi vööjoonel, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas, haarata kinni ristlinast patsiendi reie väliskülgede juurest ja on tõmbamise lähteasendis (pilt 6). Pilt 6 4
Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel abistajal asetada üks käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 3). Lasta patsient tagasi selili. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Teisel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega üle patsiendi puusaliigese juurest kinni ja pöörata patsient enda poole (pilt 4).
Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsiendi ülakeha ette poole (pilt 7), nii palju, et patsiendi istmik on voodilt lahti ja patsient toetub jalgadele (pilt 8). Pilt 7 Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste (pilt 10, 11). Teisel abistajal hoida tooli paigal. Pilt 10 Pilt 11 · Sirutada patsient toolil (pilt 12). Pilt 12 · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil (pilt 13, 14, 15, 16, 17). Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm
rullist, patsiendi puusaliigese juurest ja rulli ülemisest osast (pilt 11, 12). Pilt 10 Pilt 11 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 4. Tõmbamine rullidega voodi peatsi suunas: nihutada patsient rullidega koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 13). Võtta rullid patsiendi alt ära. Pilt 13 5. Patsiendi alt rullide ära võtmine: ühel abistajal asetada käsi patsiendi puusa- ja õlaliigesele ning julgestada patsienti. Teisel abistajal haarata keskosa all olevast rullist kinni alumisest osast ja rullida rull patsiendi alt välja (pilt 14). Samuti haarata ülakeha alla olevast rullist kinni alumisest osast ning rullida rull patsiendi alt ära (pilt 15, 16). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 14 Pilt 15 Pilt 16 6
Maie Timm Pilt 7 4. Tõmbamine tõstemattidega voodi peatsi suunas: nihutada patsient tõstemattidega koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 8). Vajadusel võtta tõstematid patsiendi alt ära. Pilt 8 5. Patsiendi alt tõstemattide ära võtmine: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Veeretada patsient küljele. · Üks abistaja julgestab ja toestab patsienti ja teisel abistajal pöörata tõstemattide äär ja sangad allapoole (pilt 9, 10, 11). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 9 Pilt 10 Pilt 11 · Veeretada patsient tagasi selili. · Sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg (pilt 12). Üks abistaja julgestab ja toestab patsienti ja
jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu!
põrandale. 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele. 4. Toetada teine küünarvarrest kõverdatud käsi peopesaga voodile, hästi patsiendi lähedale, voodist maas olev jalg on kõverdatud. 5. Kui võimalik asetada teisel abistajal oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale ja haarata patsiendi poolse käega kinni teise abistaja randmest patsiendi õla juurest ning teine küünarvarrest kõverdatud käsi asetada voodile (pilt 1). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 1 6
Vajaduse korral alusta elustamist. Elektriõnnetuste vältimine Ära võta üheaegselt kinni elektriseadmest ja metallesemest. Äikese korral hoia eemale kõrgetest kohtadest ja puudest ning ära liigu vee peal. Elektriga juhtuvate õnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Sagedasemad esmaabi vajavad juhtumid VEREJOOKSU SULGEMINE Hea oleks, kui abistajal oleks käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega (HIV, B- ja C-hepatiit). Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, võib abi olla vigastatud jäseme(te) kehast kõrgemale tõstmisest, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb algul suruda haavale,
ESMAABI- Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu! Olge tähelepanelik, hinnake olukorda Õnnetuse laad (avarii, tulekahju, uppumine jne.)? Hinda ohutust endale, kannatanule ja juuresolijatele Millised on võimalikud ohutegurid? o Vägivald, pinnas, varingud, mürgid, tuli jne. Ohu korral või kahtlusel helista 112 (kiirabi, politsei, päästeteenistus)
püüda kannatanut nende abil vabastada. Vajadusel alusta elustamist. Vooluvõrgus olnu peab saatma 24 tunniks meditsiinilisele jälgimisele, sest tal võivad tekkida südame rütmihäired. Kord voolu all olnul võib süda ka hiljem taas aeg- ajalt rütmist välja minna. Uppumine: rõhutatakse enese ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata
30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud, puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema
mida saaks kasutada eesmärgi saavutamiseks. Kliendi ülesandeks on kiiresti öelda välja kõik 4 ideed, mis pähe tulevad ning abistaja peaks väljaöeldu ilma igasuguse kriitikameeleta üles kirjutama. Egani sõnul on selles etapis oluline kvantiteet mitte kvaliteet. Kui kliendil saavad ideed otsa, võib abistaja olemasolevatele mõned strateegiad lisada. Ülesande lõpus tuleks abistajal kõik üleskirjutatu kliendile ette lugeda ning klient peaks välja tooma, millised strateegiad tunduvad kõige meeldivamad. Töö Jackiga jätkus selles etapis järgnevalt: Abistaja: Milliseid strateegiad sulle pähe tulevad, mis võiks sind järgmisel nädalal köögi koristamisel aidata? Jack: - kui ma leiaks kedagi, kes mind aitaks, siis see oleks väga hea - ma võiksin küsida oma õelt
kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. Narkoüledoosi korral esineb hingamisseiskus, kuid süda töötab mõnda ega veel edasi. Abivajaja nägu on sinakas, kuid pulss on olemas. Sellisel juhul tuleks kindlasti teha suult-suule kunstlikku hingamist ilma südamemassaazhita. (Aidsi ohu vältimiseks kasuta kunstliku hingamise abivahendeid. Narkomaanid on HIV riskirühm). SAGEDASEMAD ESMAABI VAJAVAD JUHTUMID VEREJOOKSU SULGEMINE Hea oleks, kui abistajal oleks käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega (HIV, B- ja C-hepatiit). Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha surveside ja kasutada palju materjali. Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid, aga ka muud käepärased vahendid
hooldekodusse paigutamist. Proua Tamm on arvamusel, et Alice on vaimselt ebastabiilne ning ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma. See, et Proua Tamm nii negatiivne Alice vastu on, on põhjustanud ma arvan selle, et Alice ei tahagi naabritega enam suhelda. 5 Laura-Roberta Ründva Keskkonnakaart Keskkonna kaart aitab nii abistajal kui ka pereliikmel näha kõiki olulisi suhteid, mis on hindamatu abivahend kliendi võrgustiku kujundamisel ja kaasahaaramisel. Proua Tamm soovib, et Alice paigutatakse hooldekodusse Füüsiline tervis nõrk- kukub ja ei ole
inimesele EI TOHI väga lähedale minna- kui juhe on katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala. Voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad. Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega. (9) 12 6. VEREJOOKS Abistajal peaksid olema käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega, nagu näiteks HIV, B- ja C-hepatiit. (2) Esmaselt tuleb kannatanul kontrollida elulisi näitajaid ja eemaldada riided, et leida üles haav. Kui riietus on kleepunud haava külge EI TOHI seda eemaldada. Samuti kui keskkond võib olla saastunud, ei tohi haava paljastada. Halbadest ilmastikutingimustest tulenevalt ei tohi
3.1.4. Raskusjõu seadus Igal objektil on raskuskese (inimesel on see umbes teise nimmelüli kõrgusel) ning on võimalik tõmmata kujutletav joon raskuskeskmest eseme toestuspinna keskpunkti. Mida laiem on toestusalus ja madalam raskuskese, seda stabiilsem on ese. Samuti on roomama hakkaval lapsel madal raskuskese ja lai toetusalus ja kui laps alguses püsti tõuseb, hoiab ta jalgu harkis. Kaua voodihaiged olnud inimesed toetuvad kõndimahakkamisel mööbliesemete vastu, hoiavad abistajal käest kinni või kasutavad jalutuskeppi, et oma toetusalust suurendada. Tõhus liikumine vajab rohkemat, kui lihtteadmisi organismi mehhaanikast. 3.1.5. Ergonoomika ja lihas- luukondlikud süsteemid Bioloogiliselt põhjendatud liikumise ja tegutsemise tõlgendus on piiratud lihaste mahu ja kokkutõmbejõuga. Ergonoomika käsitleb vastavuse loomist inimese ja tema tegevuse, ümbritseva keskkonna ja kasutada olevate seadmete vahel. See on segu inimteadusest ja
Hea oleks, kui seda protseduuri saaks läbi viia kahekesi: üks puhub, teine pumpab, üksinda elustades on efektiivsus väiksem ja abistaja väsib ära, arvab Peärnberg. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema
Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, tuleb kutsuda kiirabi. Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse: - aseta kannatanu selili põrandale; - kutsu kiiresti kiirabi; - alusta taaselustamisega. UPPUMINE 1. Tegutsemisjuhised Vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett ja võõrkehi (muda, liiv) kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa.
koostöö raviarstiga võib aidata seda muuta. · Enesekontroll ja enesehinnang: · Plaanide tegemine: · Stressi ohjamine: Usaldusisik, elustiil, elurütm, trennid, hobid, toitumine. Lõdvestusharjutused, füüsiline aktiivsus, sotsiaalne aktiivsus, nõustamine, hingamisharjutused, info, toitumine. · Majanduslik toimetulek: Terve pere peaks raha planeerima · Lähisuhted: ei tohi üleabistada ja abistajal on ka vaja nõustamist ja teadmisi. Bioloogilist enäitajate ja patsiendi vaevuste vahelist seost on raske selgitada. On ravimatu. On ennustatava arenguga (pigem). Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Raske on oma meeleolu kontrollida. Enamasti on meeleoluhäiretel negatiivne suunitlus. Depressioon ja ärevushäired
Esmaabi. Õnnetuseosalise keha jääb pinge alla, kuni ta on seotud vooluringiga, mistõttu ei tohi teda paljaste kätega puudutada. Abistamisel tulebki kõigepealt kannatanu lahutada vooluringist. Selleks on vaja vool kiiresti välja lülitada, pistik välja tõmmata, korgid välja lülitada või keerata, juhtmed kannatanust puust kepi või teibaga eemale lükata. Kui elektrivoolu katkestamine ei ole võimalik, siis peab kannatanu vooluringist eraldama, s.t. ära tõmbama. Ta on pinge all ja abistajal tuleb ennast kaitsta kummikinnaste või -jalatsitega, hädakorral võib käe ümber keerata kuiva riideeseme, jalgade alla panna kummist jalamati, kuiva lauatüki või paksu ajalehekihi. Kõne alla tuleb ka õnnetuse ohvri vooluallikast eemale tõukamine kuiva puust teiba või lati abil. Kui kannatanu on teadvusel, siis tagatakse talle rahu, pannakse lamama, vajaduse ja võimaluse korral antakse valuvaigisteid. Nahakahjustused kaetakse puhta sidemega, millele asetatakse külm kott.
kannatanu üle vaataksid. 15.4. NARKOMAAN Tavaliselt kutsutakse narkomaanile kiirabi siis, kui ta on kaotanud teadvuse või ei hinga. (enamik narkootikume pärsib ajus olevat hingamiskeskust). Asetage kannatanu külili asendisse, et oksendamise korral ei satuks oksemassid hingamisteedesse. Hingamisseiskuse korral võib narkomaani päästa ainult suult suule hingamine (vt. elustamine). Kuna narkomaanid põevad sageli nakkushaigusi, tuleb abistajal ennast kindlasti kaitsta, asetades suude vahele mitmekordselt kokkupandud marli või mingi muu tihedast riidest eseme (nt. puhas taskurätik). 23 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kiirabi saabudes palun öelge vaikselt mõnele meedikule, mida ta on tarvitanud. Seda varjata ei ole mõtet, nagunii uuritakse see välja. Kurb kui seda tuvastatakse lahkamisel. NB! Kiirabi süstib narkomaanile narkanti
toimub kokkupõrge mitme objektiga, kaitseb turvapadi seetõttu ainult esimesel kokkupõrkel. Kui abistatakse inimesi turvapadjaga varustatud sõidukitest, kus kokkupõrkel turvapadi ei ole avanenud (näiteks defekti või külgkokkupõrke tõttu), siis esineb turvapadja vahetu avanemise oht (avaneb abi osutamise ajal). Seejuures võidakse abistaja suruda avanenud turvapadjaga vastu patsienti või autot, tulemuseks võivad olla lülisambavigastus ja kuulmiskahjustused abistajal. Seetõttu on soovitatav toimida järgmiselt. Süüde välja lülitada. Sõiduki aku mõlemad poolused (klemmid) lahti ühendada – see takistab turvapadja elektrilist avanemist. 465 Töötamisel ei tohi pea ega ülakeha olla turvapadja avanemise potentsiaalses piirkonnas. Kui päästjatel on vaja töövahendiga minna roolisamba piirkonda, siis tuleb arvestada süsteemi mehaanilise avanemisega. Ettevaatust
annaabi.ee 
