Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis ...
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: ...
· Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. · Geneetiline triiv puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide) sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. 3. Olelusvõitlus organisimide sõltuvus biootilistest (konkurendid, haigused, vaenlased) ja abiootilistest (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus) teguritest. 4. Mis on looduslik valik? Idividuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses on looduslik valik. See muudab populatsiooni järglaspõlvkodandade geneetilist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebakohasemate sageduse langust. 5. Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik.
Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. Stabiilset populatsiooni iseloomustab sündivuse ja suremuse tasakaal ning elutingimused on suhteliselt püsivad ja soodsad. Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus. Kahaneva populatsiooni korral on surevus suurem kui sündivus. See on tingitud nii biootilistest kui abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude eutrofeerumine- muutumine rohketoitelisteks, N- ja P -ühendid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. 9
Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria 1859 aastal. Olelusvõitlus oleste ellujäämise sõltuvus abiootilistest ja biootilistest teguritest Abiootilised tegurid: Isendid peavad toime tulema kliima, kiirguse, soolsuse ja PH tasemega. Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse
Uuringut kasutakse laialdaselt paleolimnoloogias, geoloogias, arheoloogias ja mullateaduses (Wikipedia, 2010; EE, 2006). Analüüsis määratakse ränivetikate hulk 1 cm3 sette kohta (EE, 2006). Põhjus, miks diatomeesid paleouuringutes kasutatakse on diaomeede liigirikkus ja hästi dokumenteeritud taksonoomia (Puusepp). Diatomeed reageerivad kiiresti veekogu seisundi muutustele ja paljud liigid elutsevad vaid väga kitsastes keskkonnatingimustes (Javois, 2011). Abiootilistest teguritest mõjutavad ränivetikaid enim valguse intensiivsus, toitainete sisaldus veesambas, lainetus, veetemperatuur, pH, räni sisaldus veesambas ja erinevate mikrotoitainete (nt raud) sisaldus. (Lehtpuu, 2014). Ränikestade pikaajaline säilimine setetes muudab diatomeed väärtuslikuks materjaliks, mille abil on võimalik kirjeldada veekogu ajalugu ja hetkeseisundit (Javois, 2011). Paleogeograafiliste uuringute tarbeks kasutatakse setete kogumiseks puurkannu ja
Geneetilise triivi intensiivsust võivad suurendada tegurid: 1. looduslik katastroof (üleujutus, põleng, epideemia) pudelikaelaefekt vähendab populatsiooni muutlikkust. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Organismide sõltuvus biootilistest(konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) ja abiootilistest (ebasoodne temp., niiskus, soolsus, valgus) teguritest OLELUSVÕITLUS Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik- seisneb võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite vastassugupoolte omaste tunnuste järgi. Looduslik valik: Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. Stabiliseeriv valik- ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi.
mõjutab. Selles mõttes on õige elukeskkonna sisse arvata ka stratosfääri osoonikiht, kuna muutused selles mõjutavad vahetu keskkonna seisundit. Keskkond koosneb paljudest komponentidest. Terviku osadeks jagamine on alati tinglik ja oleneb jagamise aluseks võetud kriteeriumidest. Igat süsteemi saab komponentideks jagada paljudel erinevatel viisidel. Võttes jaotamise aluseks aine elus või eluta oleku saame rääkida biootilistest ja abiootilistest komponentidest. Aine oleku valdavat vormi aluseks võttes jagatakse keskkond atmosfääriks, hüdrosfääriks, litosfääriks, krüosfääriks ja biosfääriks. Keskkonna komponentide vahel toimivad arvukad mitmesuguse iseloomuga seosed, millede kaudu keskkond säilitab oma tasakaalulise oleku. See tasakaal ei ole igavene vaid pidevalt muutuv, sõltuvalt välistingimuste muutumisest ja sisemisest evolutsioonist. Kuni kõige viimase ajani olid muutused keskkonnas ülekaalukalt looduslikud
12. Herbivoorid on alati toiduahela : a) tootjateks, b) esimese astme tarbijateks, c) teise astme tarbijateks, d) lagundajateks 13. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: a) tootja, b) esimese astme tarbija, c) teise astme tarbija, d) lagundaja 14. Populatsiooni arvukus näitab: a) ühe liigi isendite arvu, b) ühe liigi populatsioonide arvu, c) ühe populatsiooni isendite arvu, d) ühe ökosüsteemi populatsioonide arvu 15. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleb peamiselt a) abiootilistest teguritest, b) kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest 16. Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad Sobiv sõna lünka 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja
Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna)
Looduslik valik: evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või liigi isendite ehituse/talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastume. Seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Individuaalne geneetilistest erinevustest tulenev edukus olelusvõitluses. Organismide sõltuvus biootilistest ja abiootilistest teguritest nim. Darwin olelusvõitluseks. Looduslik valik muudab järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebakohasemate langust. Edukuse hindamine toimub fenotüübi järgi. Suguline valik kujundab lahksuguliste loomade sugupooltevahelisi erinevusi. Võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valik vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Välistab ristumise võõra liigi isenditega.
· Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. · Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär
näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. · Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur,
Kaudne kasu on ökosüsteemide „teenused“ – biotõrje ja tolmeldamine. Tööstuses – sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne 11. Lokaalne, regionaalne, globaalne mitmekesisus. ● Lokaalne mitmekesisus – lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus. See sõltub lokaalsetest abiootilistest teguritest, liikidevahelistest suhetest jne. ● Regionaalne mitmeksisus – hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. ● Globaalne mitmekesisus – on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna
Pudelikaelaefekt- katastroofidel on jäänud väike populatsioon, vähen genofonde, populatsiooni taastused on populatsioon erinev eelmisest. Rajajaefekt- uue ala asutamisel on populatsiooni genofond vaesem, ning tekib uus geneetiline struktuur Looduslik valik seisned ebaühtlane paljunemine, isendite valikuline ellujäämine- tingitud geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.- Olelusvõitlus- sõltuvus biootilistest, abiootilistest teguritest- Looduslik valik on individuaalse geneetilisest iseärasusest tulenev erinev edukus olelusvõitlusest Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv valik-säilitab kiniistunud kohastumusi( ribosoom, glükolüüs- hõlmikpuu) suunav valik-tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljundamises(elutingimuste muutuse korral) lõhestav valik- kahe keskmisest erineva tunnustega isendirühma eelispaljunemie võrreldes
12. Herbivoorid on alati toiduahela : a) tootjateks, b) esimese astme tarbijateks, c) teise astme tarbijateks, d) lagundajateks 13. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: a) tootja, b) esimese astme tarbija, c) teise astme tarbija, d) lagundaja 14. Populatsiooni arvukus näitab: a) ühe liigi isendite arvu, b) ühe liigi populatsioonide arvu, c) ühe populatsiooni isendite arvu, d) ühe ökosüsteemi populatsioonide arvu 15. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleb peamiselt a) abiootilistest teguritest, b) kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest 16. Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad Sobiv sõna lünka. 17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks. 18
ökoloogiliste protsesside olemus ja intensiivsus. Näiteks on oluline kindlaks teha, kas veekogu produktsioon baseerub laguahelale või sünteesiahelale. Teine näide: kas veekogus on valdav klassikaline toiduahel või on valdav näiteks nn. detriidiahel *Järve veevahetus, järve potentsiaalne reostuskoormus, hüdrokeemia, mikrobioloogia, suurtaimestik, fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes
75% inimese toidust toodetakse 7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul, oder, maguskartul, maniokk. Kaudne kasu on ökosüsteemide ,,teenused" biotõrje ja tolmeldamine. Tööstuses sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne. 11. Lokaalne, regionaalne, globaalne mitmekesisus. Lokaalne mitmekesisus lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus. See sõltub lokaalsetest abiootilistest teguritest, liikidevahelistest suhetest jne. Regionaalne mitmeksisus hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. Globaalne mitmekesisus on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega).
Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne),
o Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. o Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema · hästi ökoloogiliselt uuritud · Laialt tuntud, levinud, paikne · Selge sõltuvus (+ või -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest · Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes · Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Looduse mitmekesisus Looduslik mitmekesisus, biodiversiteet erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a
mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna)
Kõik taimed sisaldavad endofüüte, milleks võivad olla eubakterid, arhed, seened või algloomad. Kõik taimekoed, juured, varred, lehed, õied ja ka meristeemkude sisaldab rohkem või vähem endofüüte. Endofüüditel on oluline roll taime arengus, kasvus ning vastupidavuse kujunemises abiootilisele ja biootilisele stressile. Endofüüdid võivad olla kommensandid, mutualistid või patogeenid ning taim- mikroorganismi interaktsiooni tüüp sõltub mikroorganismi ja taime genotüüpidest, abiootilistest teguritest ja teistest endofüütidest, mis taime koloniseerivad. Endofüütidest johtuvalt ei pea taime genotüüp kodeerima kõiki taime fenotüübis ilmnevaid tunnusevariante. Näiteks taime kasv, saagivõime ja vastupanuvõime stressile võib tuleneda endofüütidest, mis elavad taimega seotult. Kasutusele on võetud taime mikrobioomi mõiste, mille all mõeldakse kõigi mikroorganismide, mis elavad taimega seotult (kas endo- või eksofüüdina), genoome
annaabi.ee 
