,,Dekameroni" novelli lühianalüüs Teise päeva 4. novell Novelli tegelasteks on Landolfo Ruffollo, genaulaste meeskond, vaene naine ja kalevikaupmehed. Landolfo Ruffollo oli ahne ja isekas mees. Tal ei olnud oma varast küllalt, vaid soovis seda suurendada. Ta oli ka julm, kuna ta omastas türklaste vara ja röövis paljaks nende laevu. Genaulaste meeskond oli ebainimlik ja karm, kuna nad piirasid Landolfo ümber ja lasid ta laeva põhja. Naine, kes Landolfot aitas oli südamlik ja armuline. Oma südame lahkusest tassis ta mehe kaldale ja pakkus talle kodu tervenemiseks. Samuti olid kalevikaupmehed lahked Landolfole riideid ja hobuse andes. Landolfo Raffaello oli rikas mees, kes tahtis oma vara kahekordseks teha. Selleks ostis ta laeva ja sõitis sellega Küprosesse igasugust vara müüma. Tal ei õnnestunud äri teha ja ta pidi kauba vähema eest ära andma, mis ta laostumiseni viis. Ta otsustas teiste varade röövimisega om...
Ambruogia oli ilus, kuid ahne. Gulfardo oli väärikas. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelane ei muutu: Gulfardo jäi väärikaks, kuni lõpuni. Ambruogia jäi ahneks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Seni, kuni naine oli pidanud oma mehele ta raha tagasi maksma. Lõpp on ootamatu: Teose lõpus oli väikene puänt: naist kasutati ära, tasuta. Kolmas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Masetto valetas, et ta on kurttumm. 2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga. Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta
Parim päev banaanikala püügiks kokkuvõte. Ideed ja tiimi töö. Peale II. maailmasõda olid inimesed õnnelikud, et sõda sai läbi kuid inimesed ei olnud enam samad. Sõda tekitas vaimseid kahjustusi väga paljudele ja nii ka sõjaveteran Seymouriga. Seymour nägi maailma teistmoodi ja ta sai just välja sõjahaiglast.
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes
-terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiini aga pikka aega üldse ei saa kujuneb välja konkreetne haigus ning inimene võib isegi surra
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 REISIPAKETI ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 KULTUURI- JA LINNATURISMI PAKETI ANALÜÜS Hispaania suur ringreis Kõrghetked: Barcelona, müstiline Montserrat, Madrid ja Prado, Toledo, Don Quiote rajad, ilus Sevilla, mauri arhitektuur Granadas, Gibraltar. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-MALAGA Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis kell 21:00, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Malaga kell 23:00-02:55 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART593). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Benvenido a Espana! ehk Tere tulemast Hispaaniasse! 2. päev SAABUMINE MALAGASSE, VABA PÄEV TORREMOLINOSES Saabumine Malagasse kell 02:55
Diobysos otsis üles ka oma ema, kelle ta Olümposele viis ja surematuks muutis. Veinijumal võis olla lahke ja heatahtlik, kuid sageli ajas inimesi ka hulluks. Ta võis oma austajatele pakkuda nii rõõmsat ekstaasi kui metsikut brutaalsust. Maailma loomine Kõigepealt oli Kaos, mida kattis pimedus. Siis sündis 2 last: Öö (Nyx) ja Erebos (äraarvamatu sügavus, kus pesitseb surm). Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus ja ka Päev. Siis tuli Maa (Gaia) ja temast Taevas (Uranos). Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt ja 50 pead. 3 järgmist kükloobid. Viimased koletised titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need Tartarosse vangi. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Titaan Kronos (Aeg) varitses isa ja vigastas teda. pannes lapse asemel kivi. Kuidas maailm ja inimsugu loodi (Kaks teooriat)
Korvpallimängija treeningukava.(Ründaja) Ettevalmistusaeg- üks kuu 1. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kõhulihastest) 2. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine) 3. Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine) 4. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine triitsepst) 5. Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine) 6. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid) 7. Päev- ei ole treeningut 8. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 9. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 10. Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer) 11. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 12. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 13. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 14. Päev- spordiala tehnika omandamine(3-pointer – hommikul ja 3 astet visega - õhtul) 15. Päev- ...
Ajatempel Teie sugu Kui tihti sööte koolitoitu? Kui hea on tavaliselt koolit 5/26/2016 7:36:06 Mees Tihti 3 5/26/2016 7:49:09 Mees Peaaegu iga päev 4 5/26/2016 7:57:27 Naine Harva 3 5/26/2016 10:28:39 Mees Ei söö eriti, kuid söö 3 5/26/2016 11:11:45 Keskdooline Ma ei söö sööklas mid 1 5/26/2016 11:13:06 Naine Tihti 4
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" 2018 Reede 28.09.2018 Tartu,Tuglase 7 ühiselamu üks inimene.Julia Vassina OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval (terve päev!) tarbisite? Toit 1. Maasika Jogurtimaius(Eesti) 2. Must tee (Venemaa) 3. Võileib Täestera riisivahvlid soolata(Poolas) Sulatatud juust krevettidiga(Eesti) 4. Kapsasupp Kapsas(Eesti) Porgand(Eesti) Kartul(Eesti) Kana(Eesti) Sibul(Eesti) Paprika(Poola) 5. Barbarissimaitseline karameell(Eesti) 6. Pirnid(Prantsusmaa) 7
3. Suhkur ja sool minimaalselt 4. Kohvi ja tee võib juua nii palju , kui tahad (mul õhtul, kui kõht on tühi, siis ma joon väga palju rohelist teed) 5. Liha võib süüa, aga mitte siga! 6. Puuviljad kõik võib süüa, ainult banaanid ja viinamari ei saa üldse! (aga vahest söö banaanid ka ;) ) 7. Üldse ei saa süüa leiba ja saia! 8. Kui vahest tahad midagi magusad, siis võib must shokolaadi süüa, aga parem enne lõunat 1. päev hommikusöök: müsli ja maitsmata jogurt (1 portsioon) (mina vahest söön putru, aga keedetud vees) lõuna: 200 gr. pruuni riisi + 1 keedetud peet + 1 värske kurk õhtusöök: 1 keefiri klaas ja värske salt 200gr. (proovi kõik õhtusöögid süüa enne 20.00 või 4 tundi enne magamist minekut) 2. päev sama, kui esimesel; 3. päev: hommikusöök: iga kord sama lõuna: keedetud juurviljad + 100gr. liha ( mina praadisin juurviljad , aga vee peal, mitte õlis)
Kõik leivad on kilekottide sees, sest muidu kuivavad nad ära.Esimese rühma leivad olid temperatuuril +25 C. Teise rühma leivad olid temperatuuril +9 C ja kolmas rühm oli temperatuuril + 11 C . Uurimistulemused Milline leib, millises rühmas hakkab 15 päeva jooksul esimesena hallitama. Tähised: Tallinna peenleib(TP), Jassiseemneleib(JS) ja Must leib(M). - midagi ei hallita x- hallitamine jätkub 0 - Tallinna peenleib ja Must leib ei ole hallitama veel hakanud Päev Esimene rühm Teine rühm Kolmas rühm 1. päev - - - 2. päev - - - 3. päev - - - 4. päev - - - 5
Valgud 7,8 g Süsivesikud 51,5 g Rasvad 2,4 g Saiad on kilekottide sees(kuid kotiserv on natukene avatud), sest muidu kuivavad nad ära. Esimese rühma saiad olid temperatuuril +25ºC(seisavad laual). Teise rühma saiad olid temperatuuril +9ºC(külmkapi temperatuur). Uurimistulemused Kuna hakkab sai kiiremini hallitama, kas +25ºC juures või +9ºC juures ning kui kiiresti. Tähised: - midagi ei hallita X- hakkab hallitamine Y hallitamine jätkub Päev Esimene rühm Teine rühm 1. päev - - 2. päev - - 3. päev X - 4. päev Y - 5. päev Y - 6. päev Y -
kohvipausi ning üks 10 minutiline võimlemispaus. 8 tunnilisele tööajale lisandus pooletunnine lõunapaus, mille jaoks oli hoones olemas oma köök ja söögituba. Kohvi- ja lõunapausid olid jagatud erinevate töörühmade vahel. Ettevõte väärtustas väga kõrgelt kvaliteeti, mida kontrolliti pidevalt ja iga väike eksimus saadeti õmblejale tagasi parandamiseks. 3 3. PRAKTIKA SISU 1. päev – overlok – niidistamine, puhastamine. Esimesel päeval sain harjutada sirgeid õmblusi ning korrektseid lõpetusi. 2. päev – overlok – pikad õmblused, peidetud otsaga ühendused (nt kätise ots) 3. päev – overlok – pikad õmblused, peidetud otsaga ühendused (nt kätise ots); pikk öösärk – varruka ühendamine varrukakaarele, küljeõmblus, pesusildi ühendamine küljeõmblusesse ning toote ümberpööramine (7 tk). 4
läbi teele jäävate vaatamisväärsuste ( Kiviõli tuhamäed, Purtse rüütlimõis, Viru - nigula kirik, Rakvere linnus, Käsmu kaluriküla, Viitna järved jne) 18.00 Jõuame tagasi Tallinnasse, kus läheme Ülemiste hotelli ( http://www.ylemistehotel.ee/avaleht/57 ) 19.00 Õhtusöök 14.päev 9-10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Viimane päev Tallinnas, ning vaba aeg tegemaks seda, mida hing ihkab 17.00 Lahkumine Eestist REISIKAVA VÄLISMAALT EESTISSE SAABUVALE VIIELIIKMELISELE PEREKONNALE 1.päev 16.00 Saabumine Tallinnasse kell, 17.00 Hotellitubadesse paigutamine (https://www.sokoshotels.fi/et/tallinn ) 18.00 Õhtusöök 20.00 Konverentsiruumis järgneva kahe nädala tutvustus 22.00 Ööoode
5 -riietus eraldi puhtad riided ja jalanõud -ehted ei tohi olla 4 -juuksed kinni pantud ja pea katte all 4 -käte korrashoid enne tööle asumist käed pesta ja desinfitseerida 5 2. KÖÖGI PUHTUS -tööpinnad pestud, desinfitseeritud iga päev 5 -riiulid pestud, desinfitseeritud 1 kord nädalas 5 -seinad pestud ,kuivatatud 2 korda aastas 5 -põrandad pühitud, pestud iga päev 5 -pliidid tugeva pesuainega pestud ,kuivatatud 1 kord nädalas 5 -ahjud pestud tugeva pesuainega,kuivatatud vajadusel üks kord päevas 4
Uurimusküsimus: Miks sügisel lehed kollaseks muutuvad? Töövahendid: fotoaparaat, kase puu, paberileht ja pastakas, termomeeter. Hüpotees: Mida madalamaks läheb õhutemperatuur, seda kollakamaks muutuvad kase lehed. Uurimuskäik Päev 1 13.09 – Tegin kell 08:21 enda toa akna all olevast kasest pilti. Õhutemperatuur oli sellel hetkel 12° C. Õues paistis päike. Päev 2 14.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11°C. Õues paistis päike. Päev 3 15.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,7°C. Õues paistis päike. Päev 4 16.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 9,5°C. Taevas oli pilvine. Päev 5 17.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilvine. Päev 6 18.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 13,5°C. Sadas nõrka vihma. Päev 7 19.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 13.1°C. Taevas oli pilves. Pä...
Grupi suurus 40 inimest Reisi kestvus 9 päeva Hind eurodes 327 eurot Valuuta 1 euro = 7.4576 Norra krooni Riigi tutvustus Pealinn Oslo Asub Euroopas Rahva arv 4,9 miljonit Rahaühik on kroon Niiske ja külm kliima Riigi lipp Vaatamisväärsused Norra fjordid Jotunheimen'i rahvuspark Akershus'i kindlus Juhtivad majandusharud Naftatööstus Gaasitööstus Alumiiniumitööstus Akvakultuuritööstus Reisiplaan 1 päev Kogunemine Võrus ja väljasõit 2 päev - Hommikuks jõuame Stockholmi. Sõit läbi Rootsi Norrasse. Kongsvingeri kindlus . Ööbime Hamari lähedal. 3 päev - Norramaa ajaloo- ning vabaõhumuuseum Maihaugen (lisatasu 70 NOK). Ööbime Lesjaskogsvatneti kämpingus. Reisiplaan 4 päev - Geiranger - üks Norra maalilisemaid fjorde, laevasõit fjordil (lisatasu 65 NOK). Ööbime Oldeni lähedal. 5 päev - Praamisõit üle Sognefjordi.
Jaapan 10.päevane reis Jaapanisse kõigile kultuurihuvilistele inimestele. Päikese tõusu maale lennukiga, transport koha peal mugavustega bussiga. Majutus vähemalt 3*** hotellides hommikusöögi ja õhtusöögiga. 1. päev Tallinn-Tokyo Lend Tallinnast Stockholmi, koguneda 14.00. Stockholmist Tokyosse hommikuks. Lendamine SASiga. 2. päev Tokyo Majutamine 4**** hotellis, seejärel linnaekskursioon. Külastatakse Keisrelikku Paleed, mis on maailma ainsa imperaatori residents; 333 meetriga Tokyo kõrgeimat ehitist Tokyo Towerit, kus asub mitu muuseumit, kohvikut ja 2 vaatepaltvormi 150m ja 250m kõrgusel; Rahvusmuuseumit, mis on Jaapani vanim ja suurim ning kajastab saareriigi ajalugu 10 000 a eKr kuni 19. sajandini. Seejärel on vaba aeg disanerilikus
Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse
Eetika ja moraal: 4.Väärtustatud ja naeuruvääristatud omadused: 5.Laiahaardeline, mitmekülgne ning väga inimlik inimkäsitlus. Mis tõde ja mis õigus? Paneb inimesi mõtlema oma tegude ja hinnangute üle. 6. Renessansikirjanduse üks tähtteoseid, Boccaccio ilmakuulus «Dekameron», mille sajast kelmikast, õpetlikust ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on vaid üks paljudest näidetest Dekameroni osatähtsusest maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell 1) Lihtsameelne müürsepp/abielumees, kaval ja ihar kudujast naine, noor keigar. 2) Abielu ei väärtustata. 3) Valel on lühikesed jalad. 4) Naeruvääristatakse lihtsameelsust, ebaausust. Kaheksas päev, 1. novell 1) tark, kaval ja väärikas mees. 2) Armastus ei leia alati vastu armastust, prostitutsioon. 3) Pada sõimab katelt. 4) Naeruvääristatakse laristamist. Kolmas päev. 1. novell 1) Vaene ja kaval aednik. 2) Armastatakse ihasid. 3) Kaks võltsi sobivad kokku.
koguaeg sama *Päev lüheneb, öö hakkab pikenema TALV KEVAD *Algab detsembris *Maa tiirlemisest ümber *Algab märtsis *Päike käib madalamalt päikese *Päike käib kõrgemalt *Päev on kõige lühem *Maakera telg on kaldu *Öö ja päev on sama pikad *Öö on kõige pikem *Päev pikeneb 1) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid
juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev § 31. Üleriigiline lein Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi § 4. Pühade ja tähtpäevade arvestamine Käesolevas seaduses nimetatud pühad ja tähtpäevad arvestatakse Gregoriuse ehk uue kalendri järgi Rahvuspüha suhtes kohaldatakse teistes
Ohutegur Ohutusmeetm Maksumus Teostaja Tähtaeg ed Liikuvad Kaitseklaas, ~50.- Tööandja Kuu jooksul masinaosad eemalt juhtimine (palgi mehaaniline fikseerimine) Kuumad või Töösaapad ~100.- Tööandja Kuu jooksul külmad pinnad, Töökindad ~5.- Järgmine päev materjalid jm Tööriided ~100.- Kuu jooksul Kõrgel asuvad Turvatraksid ~50.- Tööandja Järgmine päev töökohad ja ronimine (võib põhjustada kõrgelt kukkumist) Käsi-tööriistad Kasutusjuhend Tööandja i tutvustamine Järgmine päev Kindad ~5
punktis *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Päev lüheneb, öö hakkab pikenema TALV KEVAD *Algab detsembris *Maa tiirlemisest ümber *Algab märtsis *Päike käib madalamalt päikese *Päike käib kõrgemalt *Päev on kõige lühem *Maakera telg on kaldu *Öö ja päev on sama pikad *Öö on kõige pikem *Päev pikeneb 1) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid
Neljas tase Viies tase Vee kasutamine päeva jooksul 180 160 140 120 Kristjan 100 Janno 80 Eduard Sahara elanik 60 40 20 0 1. Päev 2. Päev 3. Päev 4. Päev 5. Päev 6. Päev 7. Päev Vee kasutamine nädalas 1200 1000 800 600 400 200 0 Vee kasutamine aastas 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Kokkuleppelistel lipupäevadel ei ole lipu heiskamine kohustuslik, vaid soovituslik. Peale selle võib igaüks mis tahes päeval lipu heisata. Ka saamidel ja ahvenamaalastel on oma lipupäevad. Selles loetelus on kirjas siiski ainult üldised Soome tähtpäevad, erandiks on saami rahvuspäev (6. veebruar). Lipupäeval tuleks lipp heisata hommikul kell kaheksa ja langetada päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 21.00. Erandiks on Soome lipu päev, mida tähistatakse alati jaanipäeval ning lipp heisatakse sel puhul juba jaanilaupäeva õhtul kell kuus ja langetatakse alles jaanipäeval kell 21.00. Soome iseseisvuspäeval (06.12) langetatakse lipp kell 20.00. Ka valimiste päeval, kui see juhtub sattuma pimedale aastaajale, langetatakse lipp alles 20.00. Valimiste päevad on alati eranditult riiklikud lipupäevad. Rahvuspühad Soomlased tähistavad mitmeid erinevaid pühi. Nendeks pühadeks on
haprad, katkevad, raske kammida ● Segatüüpi juuksed – juurte lähedalt rasused, otstest kuivad ● Keemiliselt töödeldud juuksed – kuivad, haprad, vajavad rohkem hooldust Juuste hooldus ● Normaalsed juuksed ● Pesta ülepäeva, maheda šampooniga ● Palsam – kaitsefaktoriga 15, et vältida juuste pleekimist ● Kahjustuste korral – õliravi ● Harjata iga päev Juuste hooldus ● Rasused juuksed ● Pesta rasustele juustele mõeldud šampooniga, iga päev ● Kerget palsamit kanna vaid juusteotstele ● Harjata iga päev ● Juua palju vett Juuste hooldus ● Kuivad juuksed ● Pesta – üle ühe päeva, kuivadele juustele mõeldud šampooniga ● Kasutada palsamit peale iga pesu ●
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus
köögiviljad, salatiköögiviljad, puuviljad ning ka rohkem vett juua. Hakkan sööma kuus korda päevas, et hoida oma ainevahetus kiirel käigul. Sättin oma söögikorrad nii, et ma poleks söömata rohkem kui kaks ja pool tundi järjest. Joon kindlasti ka vähemalt liitri vett päevas. Dieediga alustamine Alustan siis oma dieediga esmaspäevast. Kokku 14 päeva. Peale seda saan siis näha kas minu eesmärk on täidetud või mitte. Minu menüü 14 päevaks Esimene päev Hommikusöök: kaerahelbedest puder kuivatatud aprikoosiviiludega, klaas vett. Keskhommikune eine: viil täisteraleiba maitsestatud sidrunimahlaga, klaas vett. Lõuna: marineeritud valge kala, klaas vett. Pärastlõunane eine: pool mangot sidrunimahlaga, klaas vett. Varaõhtune eine: tass kuuma suppi, klaas vett. Õhtusöök: ahjus hautatud kana, klaas piima. Teine päev Hommikusöök: kaerahelbedest puder, klaas vett. Keskhommikune eine: värske puuvili-õun, klaas vett.
16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeritud Tegevused: Töö nr. Töö kirjeldus Töö kestus (0,1) Renoveerimisplaani koostamine 7 päeva (1,2) Töötajate palkamine 5 päeva (1,3) Mööbli eemaldamine 0,5 päeva (2,5) Vajalike tarvete ostmine ja laenutamine 1,5 päeva (3,4) Mängumaja ettevalmistamine 1 päev (4,5) Näivtöö 0 päeva (5,6) Kauba kohale toimetamine 6 päeva (6,7) Katus vahetatud 2 päeva (6,9) Mängumaja soojustamine 2 päeva (7,8) Tapeedi eemaldamine 1 päev (8,9) Mängumaja puhastatud 1 päev (9,10) Värvimistöö 5 päeva (10,11) Tapeedi lõikamine 0,5 päeva
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne riikide majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus.
viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni võidupüha ,24. juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev ,novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Hesikamise ja Langetamise ajad Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8
- Tomatid - Vähilised, krabid, teokarbid - Üks-kaks muna päevas - Rasvavabad piimatooted: jogurt, piim, kodujuust, kohupiim, keefir, pett. Rasvavabasid puuviljajogurteid tohiks süüa maksimaalselt kaks topsikest päevas või siis tuleks neist hoopiski loobuda. - Toidu maitsestamiseks sobivad äädikas, vürtsid, maitsetaimed, küüslauk, sibul, kurk, sidrunimahl, sinep, sool (piiratud kogus) ning suhkruvaba naturaalne tomatipasta. Lisareeglid: - Joo iga päev poolteist liitrit vett, eriti söögi kõrvale, mis tekitab kiireminI täiskõhutunde. Tee, kohv, dieetjoogid on lubatud, kui need on kalorivabad. - Söö iga päev poolteist supilusikatäit kaerakliisid (raputa näiteks jogurti sisse) .- Jaluta iga päev vähemalt 20 minutit. 2. Kaalulangetus Kes eelmise faasiga edukalt hakkama sai, võib endale eesmärgiks võtta oma kehakaalu stabiliseerimise ja uue kaalukaotuse. Nüüd võib igal teisel
Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõudu saab arendada vaid regulaarselt ja pidevalt sellega tegeledes. Lihasjõu arendamisel tuleks jälgida: · jõudu tuleb arendada aastaringselt · arendama peab kõiki lihasrühmi · kergemaid jõuharjutusi teha iga päev · harjutusi teha kordustena ja seeriatena · harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime:
Üks ilus päev Kõik peavad ilusat päeva selleks, kus nad saavad tegeleda sellega, mida nad ise tahavad ja piirduvad sellest, mis neile on tähtis ja vaialik. Inimene arvab, et kui saab oma rahuldused rahuldatud, et siis on kohe parem päev ja ei ole enam probleeme. Aga paljude jaoks on ilus päev palju enamat kui mingite tähtsate asjade saamine, mida oli vaja vaid nende jaoks on näiteks ellujäämine, perekonna rahulolu, tervis ja hea enesetunde loomine, aitamine. Kui inimene ei pea muretsema sellepärast, kui tuleb maavärin ja kuhu ta edasi läheb, mingi haigus on küljes, aga ta ei nakatu, ei pea muretsema, et keegi tema elu kallale ei kipu,siis Inimesel on hea enesetunne ja ei ole midagi enamat vaja, et oleks üks tore ja hea päev. Millline päev oleks,
piim 130 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartuli-juustuvorm 307.5 Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Hakkliha pitsa 575.5 Apelsinimahl 97.5 Kokku : 2008 kcal 6.päev Hommikusöök toimus kell 12.30 Riisi-tuunikala salat 522.5 kcal Ananassimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 16.00 Kartuli-vorsti salat 748kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 19.00 Hakkliha lasanje 403.8 kcal Piim -130 kcal Kokku : 1994.8 7. päev - Hommikusöök toimus kell 13.00 Ahjuõuna jogurt- 90 kcal Lõunasöök toimus kell 16.00 2 Juustu-Vorsti võileib 257 kcal Õhtusöök toimus kell 18.30 Kartul 229 kcal pihvid 214 kcal majonees- 281.1 kcal Õunamahl- 93 kcal Kokku : 1164.1 kcal Oode : Domino küpsis 196 kcal banaan- 646 kcal sokolaad Kizmet- 257 kcal Soolakõrsikud 423 kcal 2 pirni- 243.5 kcal Kokku : 1765.5 kcal 2. Liikumisviis : Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal
Hommik! Alustuseks tahan tänada selle eest, et mulle sõna anti. Tänane päev on meie kõigi jaoks väga eriline. Meie, abituriendid, oleme õpetajad ja teie meie õpilased. Erinevalt paljude õpilastega koolidest on just teil see eelis, et me kõik oleme omavahel tuttavad ja sõbrad, mis annab teile võimaluse enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse
FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAP) JA LAPIMAA. Reisiliik: Bussireis. Riik: Norra, Soome. Hind: alates 5000 kr. Kellele mõeldud? Sobib tulla nii perega kui ka üksi. Sobib külma kliima ja kauni looduse armastajatele. 1.päev Kogunemine hommikul kell 09.00. Laev saabub Helsingisse enne lõunat. Algab sõit Lapimaale, Rovaniemi suunas. Teel teeme vastavalt vajadusele väikseid peatusi. Öömajale saabume hilja, kuid pimedust me ei näe, sest asume polaarjoonel. Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed, dusi ja tualetiga, kööginurgaga). Voodilinad ja käterätikud ise kaasa võtta!2.päev Soovijatel võimalus tellida lisatasu eest hommikusöök 100 kr. Kohe hommikul külastame polaarjoonest mõne kilomeetri kaugusele jäävat Lapimaa pealinna Rovaniemit, kus oleme umbes tunni. Sõit jätkub Pyhatunturi Rahvusparki ning Lampivaara ametüstikaevanduse juurde. Soovijatel võimalus umbe...
Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA
valmistamisel. ENE. Hallitus, 1988, lk 290 Probleemküsimus : Millistes tingimustes hallitab sai kõige kiiremini ? Hüpotees : Arvatavasti tekivad saiale hallitusseened kõige kiiremini kilekotis, kus on niiske ja soe keskkond. 3 2. Katse Katses vaatlen ning mõõdan, millises keskkonnas ja kui kiiresti tekib saiale hallitus. Vaatlus kestis 5 päeva. Katsevahendid : sai, kilekott, joonlaud. Päev Kirjeldus 1. p Ühte kilekotti panin kuiva saia ning sulgesin koti õhukindlalt, teise kilekotti ä panin niiske saia ning sulgesin koti õhukindlalt, kolmanda saia jätsin õhu e kätte. v 2. p Hallitusseente niidistikku ei olnud veel tekkinud. ä e v 3. p Hallitust ei olnud veel tekkinud ä e v 4
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Helin Lillian Talv TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: Ostuvaba päev KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: (teaduskraad) .............................. (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: nimi (teaduskraad)
Infot kontrollisin siiki ka muudest allikatest. Wikipediale on viide ka Adbustersi lehel. 1 Ingl: Today, humanity faces a stark choice: save the planet and ditch capitalism, or save capitalism and ditch the planet. 2 Kummastav on see, et meedia kohati sõdib ostuvaba päeva vastu - nii lükati Adbustersi Ostuvaba päeva reklaam tagasi paljude telekanalite poolt üle maailma (video siin: http://www.youtube.com/watch?v=E_jpG6kv6Pw). Ostuvaba päev Tarbimiskultuurist Tänapäevane läänelik ühiskond põhineb tööstuslikul masstootmisel ja üha kasvaval tarbimisel. Isiklik tarbimine tuleneb eelkõige eluks vajalike vajaduste (toit, riided, eluase jt) rahuldamisest, kuid turumajanduslik süsteem on juba üsna ammu mõistnud, et inimeste elementaarsete vajaduste rahuldamine ei taga vajalikku kasvumudelit. Nii panustataksegi inimpsühholoogiale ning turundusosakonnad mõtlevad välja järjest uusi strateegiaid, kuidas
11 Jumestja leitud/ broneeritud sünnipäeva ajaks 12 Juuksuri ja jumestaja juures käidud 13 Sünnipäeva peoks valmistunud, Sünnipäev Tööd Töö nimetus Töö kestus Töö number 1;2 Koha rentimine 2päeva 1;3 Kutsete koostamine 3päeva 3;4 Toidu koguste 1 päev arvestamine 4;5 Menüü meisterdamine 1 päev 2;6 Söökide, jookide 1 päev tellimine kohapealt sünnipäeva ajaks 5;7 Nõude koguse 1 päev arvestamine 6;7 Serviisi ostmine 1 päev
ning kogub ka populaarsust spordimaailmas. Toitlustaja on väitnud, et koolieine on koolipäeva vajalik ja loomulik osa. Baltic Restaurants arvestab menüüde koostamisel tervisliku ja mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid. Ning ühtlasi on mul ka ülessanne teada saada kas see väide vastab tõele. Uurisin koolitoidumenüüd perioodil 11.03 15.03.13 (1 nädal) ja tõin sellest perioodist välja 2 päeva. I päev on kõige ebatervislikum päev nädalas. Kolmapäev on energiarikas nagu tabelist vaadates näha võib. Valgud moodustavad koguenergiast 18,5%, kus vajalik oleks 10-15%. Rasvu on aga ilmselgelt liiga palju. (40,4% koguenergiast, kus soovitatav on 27,5-32,5%). Toiduenergiat saame kokku 1060 kcal ja arvan, et peaksime vähendama toiduportsjonit tunduvalt. (Suurt rolli mängis ilmselt magustoit) II päev on kõige tervislikum päev nädalas. Neljapäev on nädala tervislikuim päev. Valgud, süsivesikud ja rasvad on kõik
päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu heiskamisel vähemalt kuus korda pikem lipu laiusest. Vertikaalselt lippu heisates peab teadma, et lipu sinine värvilaid peaks asuma vaataja poolt nähtuna vasakul. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsel kohal.
Hüpotees: Õigel ajal magama minnes ning kaheksa tundi magades ärkan täpselt üks minut enne äratuskella. Katse: Lähen magama normaalsel ajal ja panen äratuskella iga kolme päeva tagant minuti varasemaks ja kohe peale seda, kui äratuskell on tirisenud kallan endale jahedat vett näkku, et üles ärgata. Selle katse jaoks läheb vaja äratuskella ja ämbrit, mida tuleb täita iga päev jaheda või soovi korral jää külma veega. Sellele katsele ei saa öelda kindlat pikkust, aga ma arvan, et mul kuluks enda ideaal ärkamis aja saamiseks ligikaudu 90 päeva. Katse tulemused kirjutaksin ma üles ja hiljem analüüsiksin joondiagrammina. Näidis tulemuste märkimiseks: 1. päev Ärkasin sama vara, kui tavaliselt 2. päev
emakakaelapõletik, mille tõttu võib erituda valkjat vesist voolust. Urineerimine on valulik. Herpese ennetamiseks on vähe võimalusi. Siiski tasuks vältida üleliigset otsest päiksevalgust, tarvitada huuli niisutavaid palsameid (kiirgusekaitse faktoriga SPF>15) ning vältida huulte vigastamist. Kui herpese sümptomid kestavad kauem kui 2 nädalat, võtke ühendust oma perearstiga. Ennetada genitaalherpest saab ainult kondoomi või turvakilet kasutades. 1.-2. päev: kipituse ja kiheluse faas 2.-3. päev: villide moodustumise faas. 4.päev: vesitsemise ehk haavandi faas. 5.-8. päev: koorikute moodustumise faas. 9.-12. päev: paranemise faas. Herpese ville tasub õrnalt hõõruda jääga 5-10 minuti jooksul 1 kord tunnis - mõnikord takistab see villide tekke ulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust Villide tekkekohale võib õrnalt suruda paariks minutiks igas tunnis niisutatud teekoti
0,5 l vett 0 Lõuna Jäi vahele Oode 6 Selga küpsist 6 * 50 = 300 Õhtu makaronid hakklihaga 538 1 klaas morssi 50 ~ 100g krõpsu 569 1157 Kokku terve päev 2027 kcal Kolmapäev 12.september Hommik kohupiimakreem (400g) 468 Oode Müslibatoon 174 Lõuna hamburger (Bic Mac) 492 friikartulid 340 0,5 l Sprite 172 1004
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
