sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariik 1944.aastal? - Nõukogude armee jõudis Eestisse. 8. Millised olid Eesti sõjakaotused II maailmasõjas? Kirjelda - Purustatud maa -Rahvastiku vähenemine 200 000 inimese võrra: 80 000 läände põgenenud ja 30 000 hukkunut jne. 9. Mõisted: • hävituspataljonid - Hävituspataljonid olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused. • metsavennad - Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem
seisukohale. 18.sept informeeris Saksa väejuhatus eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Valitsus lootis esialgu pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. 20.sept heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21.sept otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. Sõjakaotused. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi -280 000 inimese- võrra. Täielikult hävis Narva, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus.Sadamad olid hävitatud ja maanteed purustatud. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, peaaegu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.
Potsdami konveents-17.juuli-2. August 1945, Harry Truman, Churchill, Stalin,otsustati Saksamaa saatuse üle. Eesti Vabariigi taastamis katse 19.september 1944 kuulutas Otto Tiefvälja põrandaluse valitsuse Eest Vbiseseisvuse taastamiseks. Deklaratsiooni tekst anti raadio teel edasi, loeti ette ka Soomes ja Rootsis. Katse suruti aga uuesti võimule saanud NSVL poolt maha. Teise maailma sõja tagajärjed Eestile Eesti kaotas iseseisvuse, lages umbes 50 aastaks võõrvõimu alla Rängad sõjakaotused: rahvaarv vähenes u 200 000 inimese võrra(terri ohvrid, küüditaud, põgenenud) Materaalsed puustused: mitmed suured nad maatsa(Tln ja Narva), purustatud enamus tööstusettevõtteid, vähenenud külvipind, saagikus ja kariloomade arv. Teise maailmasõja lõpetamine ja tagajärg 2.september 1945 lõppes sõda sellega, et Jaapan võeti liitlate sekka. Tagajärjed: Saksamaa jagati Prantsusmaa, USA ja NSVL vahel okupatsioonitsoonideks ning Berlin jagati 4 sektoriks.
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
kaart“ sisepoliitikas Rahvastik (demograafilised muutused) 20.sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimata sõdadest), linnastumine Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus, linnastumine jätk Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenud, seejärel immigratsioon NList (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine Pärast 1991 – siserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliu iibe jätkuv langus Majandus Pärast 1920 – langes ära venemaa lai turg, aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid, kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurtööstust. NB! Maareform 1920
• Keemiatööstusettevõtted • Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS • Igal talul kohustuslik müüginorm, võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu • Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse • taastati 18-21,22 september20
38. AASTA 1944 SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE 1944 aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldsepealetund. Vastase löögist vapustatud suures vähemuses Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks. Kuid ka punaarmee vajas väikest pausi ning seda aega kasutasid sakslased abivägede paiskamiseks Narva alla. 30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsuse...
22 sept sisenesid NSVL tangid Tallinna. Samaks õhtuks Punaarmee käes enamus Tallinnast. Seejärel langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. Eestlased võitlesid vastu. Nad küll aeglustasid, kuid suuremat kasu polnud. 26. Sep langes Virtsu. 1944. A Suur põgenemine. Eestist lahkus 80 000. Kohe langes ka Hiiumaa , Muhu. Sõrve ps jäid toppama aga 24 nov langes ka see NSVL kätte. 7) Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed. 1944. veeb moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1937. Aasta põhiseadusele, mille kohaselt pidi peaminister võtma oma õlule presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. 1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon komitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele
Eesti vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pi...
ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. El-Alamein - 1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus). Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. Normandia - Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. 7.Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Pagulaskond. Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. 28.09.1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning Punaarmee paigutas oma üksused siia. Eesti polnud enam täiesti sõltumatu riik. Täielikult okupeeritud oli Eest 17.06.1940
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi ko...
Taasiseseisvumiskatse 1944 a suvel koondusid seni erinevatel seisukohtadel olnud poliitilised rühmitused Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Esimeheks oli omariikluseaegne poliitik Otto Tief 18. septembril määras Jüri Uluots presidendi kohusetäitjana ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, mille eesotsa seisis Otto Tief ja koosseisu kuulu 10 ministrit Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp, ent rohkemat ei suudetud Sõjakaotused Eesti rahvastiku vähenemine ligi 200 000 inimese võrra Eesti VB ei suudetud taastada
Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010 Rahvastik (demograafilised muutused) 20. sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimatu sõdadest), linnastumine Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, Venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus. Linnastumise jätk. Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine, sõjakaotused, pagenenud, seejärel immigratsioon Nlist (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine. Pärast 1991 – sisserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliku iibe jätkuv langus Ühiskond ja kultuur 20. sajandi alguses – Noor-Eesti liikumine, haiduse, eestluse ja sotsiaalse õigluse küsimused, 1905. Aasta revolutsioon Pärast 1920 – ühiskonna moderniseerumine igal rindel, läände
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
a. juunis 10157 inimest. KORDAMISKÜSIMUSED(lk328) 1. Sakslaste sissetung Eestisse. 2. Hävituspataljonide tegevus Eestis. 3. Metsavendade tegevus. 4. Tallinna vallutamine Sakslaste poolt. 5. Saksa okupatsioon Eestis. 6. Eestlased Saksa sõjaväes. 7. Eestlased NSV Liidus. 8. Eesti laskurkorpuse loomine ja selle lahingutegevus. 9. Sõda Eestis 1944. a. 10. Õhurünnakud Eesti linnadele. 11. Lahingud Sinimägedes. 12. Taasiseseisvumiskatse. 13. Eesti sõjakaotused. 1. 1941. a. suvel 22. juunil puhkenud Nõukogude-Saksa sõja algperioodil taandus Punaarmee kiiresti, kahe päevaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti ning ületasid 7.juulil Iklas Eesti piiri, 10. juba Tartu, siis rinne peatus. Sakslaste eesmärgik oli Leningradi vallutada, Eesti jaoks eraldati vaid väikesed jõud. 2. Nõukogude väed moodustasid "põletatud maa taktika" elluviimiseks hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, talusid, raudteid
rõhutama, et üleüldine koostöö ja massiteadvus arenes visalt, sest uuesti said juhtivaks rahvussisesed ja territoriaalsed identiteedid, süvenes taaskord rassism ja teised identiteedikonstruktsioonid ei toiminud (nt töölisliikumine). 28.Rahvastikuprotsessid kahe maailmasõja vahel Lääne-ja Põhja-Euroopa olid I ms lõpuks dem.ülemineku läbinud ja seega kasvas rahvastik neis regioonides vähem kui enne. Rahvastiku kasvu vähenemisele andis tõuke ka sõjakaotused, eriti Venemaal ja Ida-Euroopas, samuti gripiepideemia pärast sõda, põhjustades 50 mln inimese surma. Aasias, Aafrikas ja L-Ameerikas oli rahvastik kiiresti kasvama hakanud, kuid tipp oli veel saabumata. Ränne jäi seega väheseks: kiire rahvaarvu kasvuga riikidest inimesed meelsasti välja ei rännanud, nagu oli juhtunud samas etapis olnud Euroopas, NSVL’ist polnud võimalik legaalselt välja rännata;
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
kuid tagasilöögist saadi üle kiiresti. 15 ja 16. sajand rahvaarvu tõus - 1550. aasta paiku Eestis rahvaarv kasvas 250 000 - 300 000'le. Võrreldes Lääne-Euroopaga, kus toimus suur tagasilöök 1347-1352. aastatel katkulaine tõttu, võttis tükk aega, et taastada rahvaarv. Rahvaarvu kasv käis käsikäes majandusliku arenguga: 1) Lisandunud inimesed peavad saama toidetud, 2) Põllutöö peab muutuma tootlikumaks või tuleb harida uusi maid. Tagasilöökideks olid: sõjakaotused, taud ja näljahädad, mis olid põhjustatud korduvatest ikaldusaastatest. Neist leidub teateid nii kroonikates kui ka dokumentaalsetes allikates. Henriku Liivimaa kroonika teatab taudist: 1211-1212. 1315-1317 ikaldus kogu Euroopas. 1343-1345 Jüriöö ülestõus. 1351. aastal jõudis katkulaine Liivimaale 1/4 elanikkonast suri. Näljahäda 1420.-1430. aastatel. Toiduainete hinnatõus näitab ikaldust ja nälga. Tallinnas 1464. aastal jäi alles vaid 1/3 inimesi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
