sajandi alguses teadlastele revolutsioon! See oli üks tähtsamaid avastusi 20. sajandil. Vitamiinid... ... on orgaaniline ühend, mis erineb rasvadest, süsivesikutest ja valkudest. ... on loomulik osa toidust, aga väga väikestes kogustes. ... väike kogus on väga oluline inimeste eluks. ... kestev puudujääk on organismele kahjulik ja koguni eluohtlik. ... ei sünteesi keha kogustes täitmiseks piisavad tavaline füsioloogilised vajadused Erinevus Eelvitamiinid ehk provitamiinid vitamiinide eelkäijad. Need muundatakse organismides toimivateks bioaktiivseteks vitamiinideks. Kõige tuntum on karoteen, mis saab aktiivses vormis vitamiini A metaboliseerida Vitameerid (ehk vitamers) ühe vitamiini erinevad tüübid. Näide: Avastuse kronoloogia: Klassifikatsioon ü B1 vitamiin ü B2 vitamiin ü
estersidemetega fosfolipiididena; glükolipiididena ; kolesterooli estritena (kolesterool ise on alkohol). · rakumembraanide struktuurielemendid, · rasvadepood naha all, lihaste vahel, siseorganite ümbruses; olulised energia ja soojusallikana, · soojusisolaatorina ja kaitsena löökide ja põrutuste vastu, · energiallikana on rasvad 2x energiarikkamad kui süsivesikud ja valgud, · toidurasvaga sisenevad organismi A, D, E, K vitamiin või provitamiinid ning teatud organismile vajalikud küllastumata rasvhapped. Toidurasvad on tähtsad kui sapi väljutajad: kui toidurasva on vähe, eritub ka sappi vähe, sapp peetub sapiteedes ja väljasadestuvad soolad võivad tekitada sapikive. Lipiidide oksüdatsioonil tekib palju metaboolset vett 1 kg neutraalrasvade täielikul oksüdatsioonil 1,1 kg vett. · Neutraalrasva sünteesi (lipogeneesi) kohaks organismis on maks ja rasvkude ning selleks
Vitamiinid on eriti olulised antibiootikumide võtmisel, sest nad hävitavad seedetrakti bakteriaalse tausta, samuti ka seedetraktis paiknevaid vitamiine ja provitamiine. Mõned vitamiinid on üsna keerulises omavahel seotud olekus. Näiteks vitamiin E stabiliseerib A-vitamiini. Tetrahüdrofoolhape moodustub ainult C-vitamiini abil, mis omakorda nõuab raua sissevõtmist. Beeta-karoteen imendub ainult samaaegselt rasvade sissevõtmisega. Provitamiinid on vitamiinide sünteesi esialgne etapp. Inimorganismis viiakse provitamiinid bioloogiliselt asjakohasesse vormi. Vitamiinid reguleerivad keha elulisi funktsioone ja kaitsefunktsiooni. Neil puudub toiteväärtus, kuid ilma nendeta ei ole metabolism võimatu. Lisaks suurendavad nad tõhusust ja toonust ning parandavad ka heaolu. 4 2. Vitamiinide klassifikatsioon
ketendav, sarvestunud, lõhenenud nahk; · häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. ·Vitamiini A leidub ainult loomse päritoluga produktides - kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub vitamiin A provitamiini - karotiini, millest loomad on võimelised sünteesima vitamiini A. Loomsetes söötades olev A-vitamiin imendub 80%-liselt.Taimsetes söötades olevad A-vitamiini provitamiinid imenduvad 50%-liselt. E vitamiin · Tal on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses, kaitseb kudesid oksüdatiivse stressi eest (antioksüdant). Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi elundite normaalset talitlust, sagedamini avaldub see närvisüsteemi ja lihaste (ka südamelihase) talitluse häiretes. Loomadel esineb lihaste kärbumist (düstroofiat), mis avaldub lihaste nõrkuses, krampides, vahel ei ole loom võimeline käima
ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Lafayette Mendel Elmer McCollum Saamine ja depood Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30- 60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse.
Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? o Asendamatud mikrotoitained o Tagavad keha normaalse toimimise Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). o Toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid o Endogeensed- mikrofloora suudab ise sünteesida vajadusel o Eksogeensus- inimorganism ei suuda ise sünteesida Provitamiinid- vitaaminide eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (karotenoidid ja vit. A) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid (vähemalt 1 kummastki). o Rasvlahustuvad- retinoidid (A), kaltsiferoolid (D),tokoferoolid (E) o Vesilahustuvad- B grupi vitaiinid, askorbiinhape (C), biotiin (H)
või täielikult. Ka teatud vitamiine, just nende puudumisel organismis, suudab inimese organism ise sünteesida seda küll provitamiinide olemasolul. Ka liigilisuselt on eksogeensus erinev, näiteks koer ja rott ei vaja C-vitamiini,inimesed ja ahvid aga kindlasti vajavad. Siinjuures rõhutades vitamiinide eksogeensust oleks korrektsem öelda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid ja provitamiinid peamiselt seedekulgla kaudu. Paljudel vitamiinidel on täita organismis roll ka teiste toitainete omastamiseks. Mõningad vitamiinid on olulised valkude omastamisel ja hemoblobiini tõstmisel. Vitamiinidel on palju ülesandeid. Nad on olulised igal aastaajal ning pidevalt. Ei tohiks unustada, et just vitamiinid reguleerivad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust. Paljude haiguste puhul on vitamiinide olemasolu väga tähtis, ning just
nukleotiidid olulised? (tooge näide: ATP, GTP, NADH, FADH jne) Olulised on ainevahetuses (NADH ja FADH) 7. Vitamiinid ja koensüümid. Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Vitamiinid on ensüümide kofaktorid, tagavad organismi arengu, on osa immuunsüsteemist, ülesandeks ka side- ja tugikoe arengu parandamine. Vitamiine saab nii loomsest kui taimsest toidust, paljusi vitamiine ei suuda keha ise toota, kuid saab sünteesida. Provitamiinid ehk eelvitamiinid on looduslike vitamiinide algvormid ehk organism suudab selle sünteesida vitamiiniks. Näiteks A-vitamiini eelvitamiiniks on alfa ja beeta karoteen. Vitamiinid jagunevad: 1. Rasvlahustuvad: KADEQ 2. Vesilahustuvad: BC Vitameer on sarnase struktuuriga ühend või üksik vitamiin, mis omab vitamiini bioaktiivsust või mis muudetakse ainevahtuse käigus vitamiiniks Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos).
Tervisehäireid võivad põhjustada nii ühekordne ülemäärane vitamiini A annus kui ka vähesemääraline, kuid kestev liialdamine. Kui on kindlaks tehtud vitamiin A liigtarbimine, siis nähud kaovad mõni päev pärast seda, kui vitamiini tarvitamist on vähendatud. Vitamiin A toksilise mõju tagajärgi aitab ära hoida vitamiin C. ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine. Saamine Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30-60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks
- Reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist; omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel - Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest - Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). - Vitamiinide põhiallikad toit annab põhiosa; seedekulgla mikrofloora; vitamiinipreparaadid - Endogeensed organismis sünteesitud vitamiinid - Eksogeensed kehavälised vitamiinid Provitamiinid. 19 - Vitamiinide nn eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid - K naftokinoonid - Q ubikinoonid - F linoolhape ja alfalinoleenhape
c) Vitamiin D aktiivne vorm on 1,25-dihüdroksükolekaltsiferool. Pole 'päris' vitamiin, kuna aktiivne vorm, 1,25-dihüdroksükolekaltsiferool, on hormoon. d) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja tagab luude normaalse arengu. ( Või, maks, kalarasv) 5. Nimetage a) mis on vit A lähteühend(id) b) milline on vit A füsioloogiline toime c) kus / millistes toiduainetes sisaldub vit A kus tema lähteühendid? a) Vitamiin A lähteained e. provitamiinid on -karotenoididt tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenid, millest tuleb üks retinooli molekul. Retinool konverteeritakse retinaaliks silma võrkkestas kus ta seotuna opsiinile (valk) moodustab rodopsiini valgustundliku pigmendi võrkkesta kepikestes ja koonustes b) Vitamiin A tagab fotokeemilise nägemise. Toimib kui hormoon geeni ekspressiooni regulatsooni s: naharakkude areng, kõhre ja luukoe kasv. Mõjutab ka kasvu ja diferentseerumist.
annaabi.ee 
