Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
Rida üks: Hormoonid D-vitamiinid Rühma kuuluvad vitamiinid D2, D3, D4, D5 JA D6. Lähedased struktuurilt kuid erinevad bioloogilistelt omadustelt. Vitamiin intensiivistab fosfori ja kaltsiumi üldist metabolismi, hüpervitaminoosi puhull esineb kudede kaltsifitseerumine. D-vitamiin mõjutab ka üldisi oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda rea...
Sojaubadele lisaks peab seepärast toit sisaldama kindlasti trüptofaani ja metioniini-teraviljatooted+kõõgiviljad,puuviljad. C.Toitudes ainult lihast ja kalast,tekib organismis järgmiste asendamatute aminohapete defitsiit: Leutsiin.fenüülaniin.Nende aminohapete vajaduse rahuldamiseks peaks sööma piimatooteid. D.Munade vahustamisel on mõistlik vahustada kumbki muna pool eraldi,sest munakollane ja-valge sisaldavad erinevaid valke ja valgustruktuurid denateeruvad erinevalt.Samuti sisaldab munakollane rasva,mis takistab vahustumist.Muna kalgendub kuumutamisel ja seetõttu ei ole võimalik munavalku renatueerida,sest kõrgemat järku valgustruktuurid ei saa taastuda. E.Lihastoidu valmistamisel peaks vältima selle tugevat pruunistamist ja pikaajalist hautamis,sest lihavalkude intensiivsel töötlemisel toimub teistkordne denaturatsioon,väheneb ensüümide ligipääs lõhutavatele sidemetele ja liha omastavus väheneb
• Teine nimi - prümnesiofüüdid • Kromalveolaatide hõimkond • Lähedases suguluses krüptomonaadidega • Rakkudel tavaliselt kaks viburit Unikaalne organell –sünapomorfne haptoneema ( väliselt viburi sarnane, kuid erineb mikrotuubulite asetuse ja otstarbe poolest. Mikrotuubulid – valgustruktuurid, mis aitavad moodustada tsütoskeletti. Haptoneemas 6-7 mikrotuubulit. Kr. k – hapsis – puudutus, nema –niit.) ( Sünapomorf - mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.) (Takson ehk mest - taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum) (Taksonoomiline rühm – nt liik, perekond, sugukond.) On võimalik, et kloroplastid arenesid välja haptoneemadest.
Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
Järku struktuur keerdumine heeliksiks . 3.-järku struktuur valgu kokkukeerdumine gloobuli e fibrill 4. järku struktuur mitme valgu ühinemisel , kaks heeliksit kokku . Valgu struktuuri saab muuta : · Denaturatsioon kõrge temp .UV kiirgusel , või keemiliste ühendite toimel . Nt muna kalgendumine keetmisel v praadimisel · Renaturatsioon- toimub vaid siis kui mõju pole olnud liiga suur ja valgustruktuurid pole lõplikult hävinenud . Ülesanded :Ehituslik funktsioon , Ensüümid koosnevad valkudest , need kiirendavad biokeemilisi reaktsioone , Valgud kuuluvad kõigi rakkude koostisesse , osa hormoone on valgud , Transportvalgud , valgulise koostisega on küüned , karvad , sõrad , sarved , kõõlused , kaitse antikehad verehüümimisvalgud .valgud annavad energiat . NUKLEIINHAPPED DNA desoksüribonukleiinhape ,asub rakutuumas , kannab geenilist infot
20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline, · ainevahetuslik, · struktuurne, · kaitse, · varuaineline. 21. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keelilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui kakarboksüülrühmi. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast: 23. Valgustruktuurid: · Globullaarsed. · Fibrillaarsed. 24. Renaturatsioon on valkude kõrgemat järku struktuuri taastumine, denaturatsioon nende hävitamine. 25. Valkude ülesanded organismis: · Energeetiline. · Kaitseline. · Varuaine · Toksilisuse · Transport jne. 26. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 27. DNA molekuli ülesanded organismis: päriliku info säilitamine ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus tütarrakkudele.
– Spetsiifilised transkriptsiooni faktorid võimendavad ekspressiooni erinevates rakutüüpides või vastusena rakuvälistele signaalidele. Neli tavalisemat DNA-ga seonduvat valgu struktuuri: – Heeliks-pööre-heeliks – Tsinksõrm – Leutsiinizipper – Heeliks-ling-heeliks DNA seonduvad domeenid toimivad sageli dimeersete kompleksidena DNA seonduvad valgustruktuurid võivad “painutada“ DNA molekuli Geeni ekspressiooni regulatsiooni alad Eukarüootse geeni lähipromootor ja TATA-järjestus (TATA-box) – TATA-järjestus paikneb ca 25-35 nukleotiidi transkriptsiooni stardi saidist – TATA-järjestusele seondub TATA- seonduv valk (TBP) – Sageli on TATA-järjestusest 5’-suunas CAAT ja GC järjestused RNA polümeraas TATA seonduva valgu ja üldiste transkriptsiooni faktoritega
Regulaatorained (D-vitamiin, hormoonid) Valgud ehk proteiinid Koosnevad C,H,O,N,P On polümeerid Valgud on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped Aminohapped Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohappe üldvalem Mõned aminohapped Peptiidsideme moodustumine Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
8.Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis - valgud on kõrge molekulmassiga lämmastikühendid, mis on ülesehitatud aminohapetest. Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:*Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid.*Nukleoproteiinide
Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogeen Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid
järku struktuuri. Seda nimetatakse valgu denaturatsiooniks. Lisaks temp võib seda soodust ka happed, raskemetallid,ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus. Denaturatsiooni käigus hävivad vaid kõrgemat järku struktuurid kuid peptiidsidemed ei katke. Esmane struktuur säilib. Denatureeriva mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. Seda nim Renaturatsiooniks. See toimib aint siiis kui denatureerivate ainete mõju pole olnud liiga suur ja valgustruktuurid pole veel lõplikult lagunenud. Valkude ülesanded?- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nim ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Ensüüme käsitletakse bioaktiivsete ainetena, sest nad reguleerivad organismi enamikke bio keemilisi protsesse.mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vaja vitamiine. Vitamiinid- on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Toidust kuid keha ise vitamiin K.
Dissimilatsioon- erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist. Mõlemad rektsioonid on alati tasakaalus ja toimuvad alati koos. Nende eesmärk: vabaneb energia ja efektiivseks toimimiseks uute rakkude tekkimisel. Valkude ainevahetus Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped · Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
Phikibe suurus sltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete nrmete talitlusest. 22. AINEVAHETUSE LISAKIVE: Energiahulk, mis sltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast(10%) 23. VALKUDE LESANDED ORGANISMIS: 1. On kudede philiseks ehitusmaterjaliks. 2. On ainevahetuse philiseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalsaatoriteks e. osalevad kikides ainevahetusprotsessides. 4. Mningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Kui neid ei oleks, ei saaks organism liikuda! 7. Liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku. Ilma selleta ei saaks organism hapnikku omastada! 8. Valk moglobiin on lihastes hapniku reservuaariks. Vimaldab kiireid lihaskontraktsioone! 9. Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades komplekshendeid. 10
*Phe - Fenüülalaniin DENATURATSIOON - - valgu kõrgema järgu struktuuri hävimine a)mehhaanilise teguri mõjul (nt muna vahustamine) b)tempi mõjul (valk keetmisel kalgendub) c)hapete mõjul piim kalgendub d)kiirguse mõjul e)reskemetallide mõjul RENATURATSIOON - - denaturatsiooni pöördprotsess, kõrgemat järku struktuuride taastamine, kui denatureeriva teguri mõju pole liiga suur ja valgustruktuurid pole veel lõplikult hävitatud. ENSÜÜMID - kõik ensüümid on valgud -ained, mida organism ise süntesib, on vaja väikestes kogustes - valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. ÜLESANNE - tagada, et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega - on bioaktiivne aine *kõrge spetsiifilisus - iga reaktsiooni jaoks kindel ensüüm
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
neerupealise koore hormoonid. 8. Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis valgud on kõrge molekulmassiga lämmastikühendid, mis on ülesehitatud aminohapetest. Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:*Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Veri kannab aminohapped maksa, kus nad lõhustatakse või ümber ehitatakse ja kehaomasteks muudetakse. valkude tähtsus organismis: Ainuke lämmastiku saamise allikas organismis. 1) Kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks 2) Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks - Nendeta ei saaks ainevahetusprotsessi toimida. 3) Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. fermentideks – vaja organismi protsessides 4) Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega 5) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise 6) Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiinikoosmõju tulemusena 7) Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin – hemoglobiini tootmiseks on vaja valku 8) Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin 9) Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen 10) Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
aminohapete veel mitmesugused lämmastikku mittesisaldavad komponendid, nagu fosfor- ja nukleiinhapete jäägid, süsivesikud, rasvad jt. ühendid. Valkude tähtsus: · plastiline tähtsus - nad on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks · valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks elusas koes · suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks · mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse juhtivuse · lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena · hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin · lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin · vere hüübimisel on suur tähtsus vereplasma valgul fibrinogeenil · vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid
Ravimite vastastikune toime ja koostoime Ravimite vastastikune toime manustamisel: - Võib vähendada või võimenduda ainete aktiivsus - Ilneb toksiliste ühendite tekkimine Ravimid võivad omavahel konkureerida verevalkude sidumiskothade suhtes Maksaensüümide induktsioon või pärssimine ühe ravimi poolt mõjustab teiste ravimite kontsentratsiooni veres Retseptorid Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule - Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised), neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
