Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tähelepanu ning selle omadused (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tähelepanu omadused?
  • Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid?
  • Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises?
  • Mida tähendab tähelepanu kallutatus?
  • Mis on tavaliselt tähelepanu tõmbavad?
  • Kuidas saab rakendada tähelepanupsühholoogiaalaseid teadmisi klassiruumis?

Lõik failist

TÄHELEPANU
  • Defineeri mõistet tähelepanu. Mis on tähelepanu omadused? Tähelepanu on psüühiliste tegevuste suunamine ja konsentreerimine objektile , millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Omadused: tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus , konsentratsioon , ümberlülitavus, valivus (objekti ja müra eristamine)
  • Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali käsitlemisel, huvi.
  • Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning milliseid tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? Katseisikud olid vastamisi klassikalise visuaalse otsingu katsega : neile esitati arvutiekraanil kas kolm või kuus objekti - põhiliselt ringid ja lisaks üks ellips . Katseisikud pidid ellipsi võimalikult kiiresti leidma, et võimalikult kiiresti vastata, kas see oli horisontaalne või vertikaalne. Kena trikk katse juures seisnes selles, et enne otsinguobjektide esitamist näidati lühidalt (125 ms) filmiklippi, milles oli näha objekt, mis suurenes – just nagu lähenedes. Varem on korduvalt näidatud, et katseisikud sellist suurenevat stiimulit just nõnda tajuvadki – miski nagu läheneks suure kiirusega.Saab uurida: 1.Tähelepanu ja teadvuse erinevusi ja sarnasusi . 2.teadvuseväline ja teadvustatud töötlus toimuvad mööda erinevaid töötlusteid: ühes tekib teadvus, teine juhib meie käitumist teadvuseväliselt. 3. teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus.
  • Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega?
  • Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused
  • Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis
  • Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises?
    8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi algseadistus; attentional control setting ) mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist?
  • Märkame tulemust, mida ootame
  • Märkame seda, mis on meile tuttav/mõistetav
  • Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud
  • Pöörame tähelepanu asjadele, mis on toonud märgatavat kasu/kahju
    9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid, mil moel võib tähelepanu olla kallutatud?
    10. Nimeta või kirjelda stiimuleid või omadusi, mis on tavaliselt tähelepanu tõmbavad?
  • Tähelepanu ning selle omadused #1 Tähelepanu ning selle omadused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor K .. Õppematerjali autor
    tähelepanu kordamisküsimused koos vastustega

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused

    Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset ­ tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab ühtaegu hapu, magusa ja mõru maitse. Maitsmismeel on väga tähtis ­ saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Maitse võib hoiatada ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus. Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. · Retseptoriteks on mitut tüüpi maitsmispungad (keelel ja suus, ka söögitoru ülemises kolmandikus, kokku ca 10 000). Maitsmisrakud on epiteelrakud, mis on koondunud maitsmispungadess ning toimivad kui närvirakud. 4. Absoluutne ja eristuslävi. Milleni viib ärritava stiimuli edasine suurenemine üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve?

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    thumbnail
    12
    doc

    Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

    Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    thumbnail
    13
    docx

    Meeled, taju, tahelepanu

    MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot

    Tervisepsühholoogia
    thumbnail
    7
    docx

    Taju. Tähelepanu. Teadvus

    Vormitaju: joontunnuste tähtsus. Peamine vahend asjade äratundmiseks on nende vormi tajumine. Joontunnused aitavad asja ära tunda isegi siis, kui me seda tervenisti ei näe. Nt tunneme ära kassi, kellest puu tagant paistab sinult pea ja käpp. Millistest seaduspärasustest lähtub tajusüsteem nähtava sisendi korrastamisel (sõelumisel)? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid (geštaltpsühholoogiast!). 1) Sisendi tunnus- võtame arvesse selle, mis tegelikult meie silme ees on 2) Me valime, millised objektid on äratundmiseks tähtsad, millised mitte 3) Oluline on viis, kuidas tõlgendame Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine. Enne kindla vormi ära tundmist toimub sõelumine. Tajulise grupeerimise printsiibid: värvus, selge jätkuvus, lihtsus, lõpetatus. Sügavustaju (kaugustaju) monokulaarsed ja binokulaarsed tunnused.

    Tunnetuspsühholoogia
    thumbnail
    12
    docx

    Kordamisküsimused teadvus

    Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel.

    Psühholoogia
    thumbnail
    30
    docx

    Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

    Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    thumbnail
    42
    docx

    Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

    tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida - Õige toidu leidmine – tajub värve, kuju jms, mäletab mürgist marja, tagab söögi kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise - Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine - Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge

    Kognitiivne psühholoogia
    thumbnail
    19
    docx

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises

    Psühholoogia alused




    Kommentaarid (3)

    TheBlackPearl profiilipilt
    TheBlackPearl: Just üks küsimus, millele vastust otsisin, oli vastamata, aga muidu hea töö . :)
    15:53 05-11-2012
    annasus profiilipilt
    annasus: Oli abiks küll, tänud :)
    19:57 03-11-2012
    Variant3 profiilipilt
    Variant3: Tänud!
    00:53 13-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun