Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleni jõuab turg on ka ühiskonnale soovitav ?
  • Kui koolihariduse andmine sõltuks vaid nõudmisest ja pakkumisest, ?
  • Midagi, mis kalasaaki mõjutab ?
  • Miks on välismõjude puhul tegemist turu puudulikkusega ?
  • Kuidas arutleks loomapidaja siis kui karjamaa ei kuulu kellelegi ?
  • Miks ikkagi ei suuda erasektor rahuldada nõudmist ühiselt tarbitavate hüviste järele ?
  • Kui palju riigikaitset tarbisite te eelmisel nädalal ?
  • Kuid mis asi on valitsus ?
  • Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses ?
  • Mida kulutada. Millest koosnevad Eesti riigieelarve tulud ?
 
Säutsu twitteris
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
43 
9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 
9.1.  Turumajandus  ja efektiivsus 
Juba  päris  õpiku  alguses  püstitasime  kolm  olulist  küsimust,  millele  iga  majandussüsteem  peab  vastuse 
leidma.  Eesmärgiks  on  anda  küsimustele,  mida  toota,  kuidas  toota  ja  kellele,  toota  parim  võimalik  vastus. 
Kõigi  vajalike  hüviste  optimaalsete  koguste  tootmise  tagab   turg ,  mis   jagab   ressursse  tööstusharude  vahel 
vastavalt  tarbijate  nõudmisele.  Kui  me   soovime   tarbida  rohkem  šokolaadi,  hakkavad   ressursid   liikuma 
teistest tööstusharudest šokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii 
tööliste  kui  muude  vajalike  ressursside  liikumise  piimatööstusest  teistesse  harudesse.  Sedasi  ressursse 
jagades   tagab  turg  nõudmise  ja  pakkumise  tasakaalu.  Uurides  valituse  rolli  majanduses  peame  vastama 
küsimusele,  et  kas  tulemus  milleni  jõuab  turg  on  ka  ühiskonnale   soovitav ?  Kas  ühiskonna   seisukohast   on 
soovitav liigne šokolaadi ja liiga vähene piimatoodete tarbimine? Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste 
soovitava  pakkumise  ühiskonna  seisukohalt,  ei  ole  valitsusepoolne  sekkumine  vajalik.  Kui  turg  ei  jõua 
ühiskonna  silmis  soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja  juhtima  turu toimimist soovitud suunas. 
Turustruktuure uurides (vt 8. peatükk) jõudsime järelduseni, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku 
konkurentsiga  turg.   Vastamata   jäi  aga  küsimus,  et  kuidas  konkurentsiturud  majandusliku  efektiivsuse 
tekitavad.  Konkurentsiturgudel  jõutakse  sellise  ressursside  jaotuseni,  kus  ressursside  edasise 
ümberjaotamisega ei ole võimalik parandada kellegi olukorda ilma, et kellegi teise olukord halveneks. Sellist 
ressursside  jaotust  mille  korral  ei  ole  võimalik  kellegi  olukorda  parandada  ilma  kellegi  teise  olukorda 
halvendamata nimetatakse Pareto-efektiivseks jaotuseks. Oletame, et korteriturul on just nii palju kortereid 
kui   perekondasid ,  kes  nendes  korterites  elada  sooviksid.  Lihtsuse  mõttes  võime  ka  eeldada,  et  igale 
perekonnale   on  olemas  just  selline   korter ,  mida  ta  soovib.  Kindlasti  on  jaotus  efektiivne  kui  iga  perekond 
elab  just  endale  meelepärases   korteris .  Sellisel  juhul tooks   korterite   ümberjagamine  kindlasti kaasa  kellegi 
heaolu vähenemise. Kuidas mõjutaks aga korterite ümberjagamine  perekondade  heaolu siis kui kõik korterid 
oleksid  ühe  perekonna  käes.  Kui  kõik  korterid  on  ühe  perekonna  käes  ja  teistele  ei  ole  midagi  jäänud  on 
jaotus  samuti  Pareto-efektiivne,  sest  edasine  ümberjagamine  vähendaks  selle  perekonna  heaolu,  kes  omab 
kõiki  kortereid.  Majanduslikult  efektiivsed  on  mõlemad  võimalused,  ühiskonna  seisukohast  on  esimene 
võimalus  aga kindlasti eelistatum. Öeldes,  et majandus toimib Pareto-efektiivsel tasemel ei tähenda see,  et 
jaotus ka ühiskonna seisukohalt soovitav oleks. 
Tänapäeva  ühiskonnas  ei  suuda  turg  tagada  kõigi  ühiskonna  eluks  vajalike  hüviste  pakkumist  soovitavas 
koguses.  Kui  kõike  reguleeriks  turg,  siis  kes  paigaldaks  liiklusmärke,  hoolitseks  tänavavalguste  eest  ja 
liivatakse talvel tänavaid? Kas  arstiabi  andmine erakätesse  tagaks  kõigile võimaluse abi saamiseks? Kas kõik 
inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, kui  koolihariduse  andmine sõltuks vaid nõudmisest ja pakkumisest,? 
Turu vaba  toimimine  tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla, mille tulemus võib väljenduda 
tänaval  elavates  kodututes  ja  vaeste  inimeste  suures  osakaalus.  Suured  erinevused  inimeste  elatustasemes 
vähendavad  aga  kogu  ühiskonna  heaolu.  Isegi  kui  turumajandus  oleks  täielikult  efektiivne,  on  siiski  vaja 
valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas ja tagada selline sissetulekute jaotus, 
mis tooks kaasa kõigi ühiskonna liikmete elatustaseme tõusu. 
Kõigi  turul   osalejate   eesmärgiks  on  isikliku  heaolu   maksimeerimine .  Olles  maksimeerinud  oma  isikliku 
heaolu  ei  tähenda  see  veel,  et  tulemus  ka  ühiskonna  seisukohast  vastuvõetav  oleks.  Põhjuseks  on  turu 
puudulik  toimimine.  Turu  puudulikkuseks  nimetatakse  turu  piiratud  funktsioneerimist  heaolumajanduse 
põhimõtetest lähtudes. 
 
 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
44 
Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta: 
• 
Tootmisressursside  ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik  konkurents  turul. 
• 
Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse 
arengu käigus. 
• 
Turu  toimimise  tulemusena  on  tulud  ühiskonnas  jaotunud   ebaefektiivselt ,  tekitades  vastuolusid 
ühiskonnas. 
Mittetäielik konkurents turul 
Turu  puuduliku  toimimise  üheks  peamiseks  põhjuseks  on  mittetäielik  konkurents  turul.  Erinevalt  täieliku 
konkurentsiga  turust  ei  taga  mittetäieliku  konkurentsiga  turg  ressursside  efektiivset  kasutamist.  Täieliku 
konkurentsiga  turul  edukalt  tegelemiseks  peab  ettevõtja   tootma   efektiivselt,   reageerima   kiiresti  muutustele 
nõudmises ja leidma võimalusi madalamate kulutustega tootmiseks. Konkurentide puudumisel saab ettevõtja 
küsida oma toote eest kõrgemat hinda ning piirata hüvise pakutavat kogust. 
Tuletame  meelde,  kuidas  toimub  hüviste  tootmine  mittetäieliku  konkurentsi  tingimustes.  Oletame,  et 
reisijateveoga tegeleb Eestis vaid üks ettevõte. Monopolistina võib ta küsida väga kõrget hinda ja ei pea ka 
kartma ,  et  inimesed  konkurendi  kasuks  otsustaksid.  Kui  inimesed  on  nõus  kõrget  hinda  maksma, 
iseloomustab see antud hüvise kõrget väärtust ühiskonnale. Täieliku konkurentsi korral tooks selline kõrge 
hind  turule  uusi   pakkujaid ,  aga  monopolist  ei  pea  arvestama  iga  tarbija  soovidega  ja  pakub  vaid  sellises 
koguses,  mis  maksimeeriks  tema   kasumid .  Kui  puuduvad  konkurendid,  siis  vaatamata  kõrgele  hinnale 
pakkumine  ei  suurene  ning  reisijateveo  teenuse  pakkumine  jääb  väiksemaks  kui  oleks  ühiskonnale 
optimaalne.  Tarbijate  poolt  makstav  kõrge  hind  küll  näitab,  et  antud  teenus  on  vajalik,  ent  turg  kõrgele 
hinnale ei reageeri ja jätkab pakkumist endises  mahus
Seega on ettevõtete valitsev seisund turul konkurentsi piiravaks  teguriks . Sellisel juhul võib üks või väike arv 
ettevõtteid  mõjutada  oluliselt  tasakaaluhinda  ja  –kogust.  Mida  suurem  on  konkurents  turul,  seda 
efektiivsemalt  kasutatakse   tootmisvahendeid .  Täieliku  konkurentsiga  turul  suunab  tarbijate  nõudmine 
tootmisressursside  kasutamist.  Turu  efektiivsel  toimimisel  peavad  toodetud  hüviste  hinnad  peegeldama 
nende kasulikkust  ühiskonnale ning ühiskonna poolt aktsepteeritud kulutusi. Turu mittetäielikul toimimisel 
ei saada õiget informatsiooni tarbijate tegelikest  vajadustest  ja tootjate võimalustest. 
Hüviste  kõrge  hind  ja  tarbimise  vähenemine  vähendavad  kogu  ühiskonna  heaolu.  Sellise  turu  puuduliku 
toimimise  vastu  rakendatakse  konkurentsi  reguleerivaid  seadusi.  Valitsus  reguleerib   turustruktuuri
kontrollides   monopolide   tekkimist  ettevõtete  koondumise  ja  ettevõtjate  vaheliste   kokkulepete   teel  ning 
turujõu kuritarvitamist konkurentide ja äripartnerite ahistamiseks. Teiseks võimaluseks on turujõu piiramine 
kasutades hindade ja koguste reguleerimist. 
Tootmise ja tarbimise välismõjud 
Kõik me oleme kokku puutunud olukorraga, kus kellegi teise tegevus ka meile mõju avaldab. Vaatame, mis 
võiks mõjutada kalameest, kes  hommikul  Emajõele  kalale  läheb. Peamised tegurid, mis kalasaaki mõjutavad 
peaksid  olema  jõe  kalarohkus  ja  loomulikult  ka  kalaõnn.  Kas  on  aga  veel  midagi,  mis  kalasaaki  mõjutab? 
Kui  ülesvoolu  asub  jõge  reostav  tehas,  hakkab  kalade  arvukus  jões  vähenema  ja  tulemusena  ka  meie 
kalamehe  kalasaak. Kui naabrimees tuleb hommikul oma koeraga jalutama ja  laseb   koera  just sinna  ujuma
kus  meie   kalamees   kala  püüab,  hirmutab  ta  sellega  kalad  minema  ja  kalasaak  väheneb  jällegi.  Kui  samas 
jõekäärus  on  oma  kalaõnne  proovimas  veel  teisigi  kalamehi,  vähendab  see  meie  kalamehe  saaki,  sest  osa 
kalu püütakse lihtsalt ära. Kui kalamees pärast tundidepikkust kalastamist ikkagi kesise saagiga koju läheb, 
oskab  ta  nendele  kolmele  põhjendusele  veel  kindlasti  hulgaliselt  lisapõhjendusi  leida,  kuidas  kellegi  teise 
tegevuse  või  tegevusetuse  tulemusena  kalasaak  nii  väikeseks  jäi.  Hea  saagi  korral  kiidab  kalamees  küll 
ennast, aga ka siin võib kellegi teise tegevus kalasaaki mõjutada. Kui tehas, mis on aastaid jõge reostanud, 
otsustab hankida puhastusseadmed, suurendab see kalade arvukust jões ja meie kalamehe saaki. Kehtestades 
karmid  karistused röövpüüdjatele aitab valitsus meie  kalamehel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #1 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #2 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #3 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #4 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #5 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #6 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #7 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #8 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #9 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #10 Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses-Eesti riigieelarve tulud ja kulud #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stennux Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • MAJANDUSTEADUSE ALUSED
  • Kas tarbimiseks peab
  • Jäätis
  • Jalatsid
  • Ülekoormatud
  • Staadion
  • Kaabel TV
  • Ülekoormamata
  • Kala jões
  • Taevaskoda
  • Riigikaitse
  • Majakas
  • Maksumäär on 26%
  • Maksustatav
  • Maksumäär
  • Proportsionaalse maksusüsteemi korral
  • Maksumäär on kasvav
  • Kui inimese maksustatav tulu
  • Riigivalitsemine
  • Riigikaitse
  • Korrakaitse
  • Õiguskaitse
  • Osalemine rahvusvah. org
  • Haridus
  • Kultuur, kunst ja sport
  • Teadus
  • Sotsiaalne kaitse
  • Tervishoid
  • Keskkonnahoid
  • Maakorraldus
  • Põllu-, metsa ja
  • Transport ja side
  • Muud majandusharud
  • Kokku kulud
  • Sotsiaalne
  • Transport ja
  • Riigivalitse
  • Sotsiaalmaks
  • Käibemaks
  • Aktsiisid
  • Füüsilise
  • Tulud varadelt
  • Ettevõtte
  • Maksud
  • Füüsilise isiku tulumaks
  • Ettevõtte tulumaks
  • Hasartmängumaks
  • Tollimaks
  • Mittemaksulised tulud
  • Riigilõiv
  • Segatulud
  • Finantstulud
  • Majandustegevus
  • Laenud
  • Tulud kokku

Teemad

  • Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses
  • Turumajandus ja efektiivsus
  • Mittetäielik konkurents turul
  • Tootmise ja tarbimise välismõjud
  • Ühishüvised
  • Ühishüviste pakkumine
  • Valitsussektori mõiste
  • Eesti riigieelarve tulud ja kulud
  • 0
  • kaitse
  • isiku
  • tulumaks
  • 5
  • 5
  • 0
  • NB! Tekst on kirjutatud ajal kui tulumaksu määraks oli 26 protsenti. Samuti on tänaseks muutunud kohalike
  • omavalitsuste rahastamise kord.)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
docx
Majanduse alused
40
doc
Majanduse alused
29
doc
Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt
30
pdf
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
130
doc
Avaliku sektori ökonoomika
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
35
doc
Majanduse alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !