Tsütoloogia-bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Ekuarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad golgi kompleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuan lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine, sekreedi põikestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogiline kromosoom-kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotu...
ÜL: 1) moodustavad ruumilise võrgustiku rakus 3) Annavad tugevuse, jäikuse ja kuju 4) Jagunemisel võimaldab membraani sissenöördumise *Fibrillid (nt skeletilihase rakk) *mikrotuubulid seest õõnsad, toru kujulised ÜL: 1)organellide transport 2)kromosoomide liigutamine raku jagunemisel 3) rakuenda liikumine 4) määravad tsütoplasma võrgustiku ja Golgi kompleksi orientatsiooni rakus *Tentrosoom: asub rakutuuma läheduses, kompleks koosneb tsentrioolide paarist. Tsentriool koosneb 3*9 mikrotuubulist. ÜL: 1)moodustab rakujagunemisel kääviniite 2)tagab kromosoonide võrdse lahknemise *Tsentriool: 1)viberi ja ripsmete väljakasvukoht 2)tsentrioomi koosseisu on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks Kääviidid-tsentriooli küljest tulevad mikrotuubulid
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
Organellide liikumine ühest raku osast teise, vöötlihasraku kuju muutumine, amööbi liikumine. 4. Kuidas muudab vöötlihasrakk oma mõõtmeid? Müobrillid muudavad erutuvuse tõttu oma pikkust ja seetõttu muutub ka raku mõõtmete muutus. 5. Milliste organellide ehituses esinevad mikrotuubulid? Mikrotuublulid on tsentrosoomi koostises. 6. Selgitage tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis on ühinenud kolme kaupa ja moodustuvad üheks grupi. 7. Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? Vöötlihasrakkudel, et panna organism liikuma, amööbil, et toituda ja liikuda, smauti ka närvirakujätkete moodustumise. 8. Kuidas seostub rakkude kuju muutus tsütoskeleti talitlusega? Tsütoskeleti valgud muudavad enda pikkust, mis toob kaasa tsütoskeleti kuju muutuse, mille tagajärel muutub ka rakukuju. Kokkuvõte
Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, käävini...
NB! LHILEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev....
Nimeta ka mida pildil on kujutatud. Raku plasmamembraan glükolipiid alfa-heeliks proteiin alfa-heeliks proteiini hüdrofoobne osa oligosahhariidi külgharu Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. Organell kindlale f-nle spetsialiseerunud str. rakus. tsentriool Mitokondrid, ER, Golgi, lüsosoomid, peroksisoomid, ribos. tsütoskelett, tsentriool *Tsentriool mitokonder Osaleb raku jagunemisel (paljunemisprotsessis). * Mitokonder ribosoom rakujõujaam, ATP salvestaja
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu
Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 3) RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 4) MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 1)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport 3)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 7)RAKUTUUMAMEBRAAN ...
1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 1)RIBOSOOMID Toimub valgusüntees 3) RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete 4) MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat transport ja süntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma täidab rakku, poolvedel mass 3)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete tegevust transport 4)RAKUKEST hoiab rakku koos 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 5)RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 8)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat tegevust 7)GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 9)TUUMAKE ...
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laia...
Bioloogia kt 3.1-3.6 raku ehitus ja talitlus I , I rida 1. selgita mõisteid: eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja memraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga...
Ribosoom raku organell, milles toimub valgu süntees. Lüsosoom raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine. Golgi kompleks mitmekesine rakuorganell Mitokonder raku organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett raku organell, mis võimaldab raku kuju säilitamist või muutumist. Müofibrill lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi.
Baktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punas...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
Prootonite gradient tekitatakse redoksreaktsioonides, kus osalevad hapnik, redutseeritud NAD (see tähendab NADH), koensüüm Q10 derivaadid jne. Summaarselt kutsutakse seda redoksreaktsioonide jada hingamisahelaks. Hingamisahela kompleksid: . I NADH dehüdrogenaas . II suktsinaadi dehüdrogenaas . III tsütokroom c reduktaas . IV tsütokroom c oksüdaas . V ATP süntaas ! 6. Tsentrosoom ja tsentriool. Milleks ja millistes inimese rakkudes on vaja tsentrioole? Millest on põhjustatud arenguhäire situs inversus? ! Tsentrioolid on silindrikujulised rakustruktuurid, mida leidub enamuses eukarüootsetes rakkudes. Tsentriool koosneb 9 mikrotuubulite tripletist, mikrotuubulid on omakorda moodustunud alfa- ja beeta-tubuliini monomeeride polümeriseerumisel. Üksteise suhtes risti paiknevate tsentrioolide paar koos seda ümbritseva peritsentriolaarmaterjaliga moodustab tsentrosoomi.
nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 8)Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 nükrotuubulist. Olulised raku jagunemisel, käävniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
· Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad.
Neis sisemuses leidub mitokondrile viiakse lõpule glükoosi ja omaseid DNA ja RNA teiste ainete lagundamine. Tsentrosoom (L) molekule. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest Osaleb rakujagunemise ajal tsentrioolist. Kumbki kääviniitide moodustamises. tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult 1 Vakuool (T) tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Eelkõige taimeraku Sisaldavad enamasti veemahutid, mis võivad Plastiidid (T) mitmesuguseis varu- ja sisaldada ka mitmeid a) Kloroplastid jääkaineid
Organismid on rakulise ehituse. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ai...
Kullese saba kadumine), emada taandareng sünnitusjärgselt, metabolism tagamine nälgimisel või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi
Suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Koosnev valkudest ja rRNAst, selles sünteesitakse valke Aine satub põiekesse Kaitsefunktsioon – õgirakud 6. Tsentrosoom NB! Iseloomulik ainult loomarakkudele! 4. Membraansed struktuurid: Koosneb kahest tsentrioolist 1. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) o Tsentriool koosneb 9-st mikrotuubuli kolmikust, mis paiknevad Kanalikeste ja põiekeste süsteem, mida mööda toimub ainete ringina liikumine o Mikrotuubulid koosnevad kontraktsioonivalkudest (mootorvalgud) Kanalikesi on seda rohkem, mida aktiivsem on rakk Osaleb raku jagunemisel
RAKUÕPETUSE KORDAMINE 1. Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimer...
glükoosi ja teiste ainete lagundamine. TSÜTOSKELET on valguline võrgustik tsütoplasmas, annab organismile tugisüsteemi ja liikumise. Valguline võrgustik koosnab: *peenetest niitidest ekh mikrofilamentidest. *keskmise jämedusega niidid *jämedad niidid ehk mikroturukese ehk mikrotuublid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. TAIMERAKK *ümbritseb rakukest- kaitse ül välismõjude eest, turbori(siserõhu) eest, taime püsimine, kuju andmine. *koosneb plastiididest- kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. * KLOROPLASTID rohelised, topelt membraan. LEUKOPLAST värvaineta, ilma pigmendita plastiidid, kõige lihtsamad. Säilitamise jaoks.
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
rakumembraani, tuuma välismembraani,tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 17.Tsentrioolide ehitus ja ül loomarakus- Loomarakus on üks tsentrosoom. See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. 18.Fagotsütoosi käik 1)Bakter neeldub rakku mebraan sopistub sisse ja mood fagotsütoosipõieke. 2)Golgi kompleksist tuleb primaarne risosoom 3)Tekib sekundaarne risosoom, milles ensüümid lagundavad bakteri. 4)Sekundaarne risosoom on läbinud Golgi kompleksi, on tekkinud põieke jääkainetega. 5)Jääkained heidetakse rakust välja ja taastub rakumembraan.
33. Miks on mitokondrid tähtsad? · Varustab organismi energiaga · Lagundab glükoosi lõplikult 34. Mille poolest mitokondrid erinevad teistest rakuorganellidest? · Ümbritsetud 2 membraaniga · Oma isiklik RNA, DNA, ribosoomid · harjakesed 35. Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid? · Sest erinevad rakud vajavad erinevas koguses energiat 36. Mis tähtsus on tsütoskeletil? · See toetab rakku, liikumissüsteem 37. Kuidas on omavahel seotud kääviniidid, tsentrosoom ja tsentriool? · Tsentrosoom koosneb tsentrioolist jaraku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest kääviniidid 38. Miks tsentrosoomid tähtsad on? · Moodustab rakujagunemisel kääviniit e. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
Raku osa Ülesanne Koostis LR TR SR Muu info Tuum Sisaldab ja säilitab 2 kordne X X X pärilikku membraan informatsiooni Juhib raku elutegevust Reguleerib rakus toimuvaid protsesse Lüsosoom Lagundatakse Sisaldavad X X X Membraan ei võõrobjekte nt ensüüme, lase rakul baktereid ümbritsetud ensüümidel membraaniga sattuda rakku, kuid kui satub, siis rakk lagundab enda. Ribosoom Viiva...
toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse. Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk Loomarakus on tsentriool, mis on silidrikujuline organell. See koosneb üheksast mikrotuubli filamendist moodustunud kolmikust. Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega.
kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine. Mitokondrite ülesanne on rakku energiaga varustada (seal toimuvad hingamisahela protsessid). Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudes ja on raku tugi- ja lliikumissüsteemiks. Valguniidikeste läbimõõtude järgi eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis on ühinenud kolme kaupa ja moodustuvad üheks grupi ning see on olulise ülesande kandmisel raku jagunemisel. Tsütoskeleti valgud aitavad rakul muuta oma kuju. Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks
(valgusüntees) · kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul, eraldub CO2 ja H2O ning vabaneb ernergia TSÜTOSKELETT : valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur · annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks · kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM : asub rakutuuma läheduses Moodustub 2'st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist · olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
1. Millal sai alguse rakuteooria kujunemine? 17.saj keskpaik , seoses mikroskoobi avastamisega. 2. Millised on rakuteooria põhiseisukohad? Kõik organismid on rakulise ehitusega, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Kuidas jaotatakse üldise ehitusplaani alusel elusloodus? Üherakulised(bakterid, algloomad), Hulkraksed (taim) 4. Miks ei ole üherakulised organismid suurte mõõtmetega? Kogu aine-, energia- ja infovahetuse toimub ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel ,mida suurem on rakk, seda väiksemaks suhe jääb. 5. Milline on tsütoplasma koostis? Enamasti vesi, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. 6. Kirjelda tuuma ehitust ja nimeta tuuma ülesanded! A)Tuuma ümbritseb membraan, tuuma sees on karüoplasma, tuuma sees on ka väikesed tuumakesed. B)Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 7. Millised on rakumembraani ülesanded? Eraldab raku sisekesk...
geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel
Kodune kontrolltöö nr.2 Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihi...
Golgi kompleks on membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on
Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema · Tsentrosoom (oluline osa raku jagunemisel) koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju · Loomarakus on üks tsentrosoom Taimerakk · Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure · Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitme...
Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Kui muutumiseks peavad valgud kas lühenema või pikenema, vajab palju energiat. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, ühendades omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamus organelle. Raku jagunemisel on oluline tsentrosoom, mis koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest. Igas loomarakus ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Bakteritel, kõrgematel taimedel puudub. Raku jagunemisel lähtuvad tsentrosoomidest valgulised fibrillid- kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamisel tütarrakkude vahel.
· Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). · Emaka taandareng sünnitusjärgselt. · Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Tsütoskeleti ülesanded: · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Asub rakutuuma läheduses. · Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Tsentrosoomi ülesanded: · Moodustab rakujagunemisel kääviniite. · Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. VAKUOOL · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke,mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vakuooli ülesanded: · Vee reservuaar. · Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. · Vananenud rakkudes jääkained. · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid.
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksa...
http://www.abiks.pri.ee Bakteritoksiinmürkained, mida makter eritab Biotehnoloogiabioloogia haru, miskasutaba organisme inimesele vajalike ainete tootmiseks Biotõrjeüht liiki isendite arvukuse piiram. teist liiki organismide abil Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei Mikrotuubulvalguline toruke, mis kuulub mõnede organel koostisse Mitokonderorganell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine (varustab ATPga...
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jag...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
· Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. · Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mirkotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Kumbi tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Raku jagunemisel lähtuvad mikrotuubulitest valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime. · Kirjeldage tsütoskeleti ehitust. Koosneb niitjatest valkudest · Mis tähtsus on tsütoskeletil
45-50 a.) 9) Transformatsioon Toimub Ei toimu Sugurakkude eripärad Haploidse kromosoomistikuga Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (keharakus 1/10; munarakud 1/100; sperm 1/1) Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised Kõrgelt diferensteeritud, st raku eri osad on erineva bioloogilise täthtsusega ja saatusega Spermatosoid Pea – tihedalt kokkupakitud DNA + ensüümid mis lagundavad munarakukesta Keha – kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid Saba – vibur liikumiseks Viburite arv erinevatel organismidel erinev (imetajatel 1) Munarakk Emaskest – munarakk sünteesib ise Rebu Valgukest – kaitseks Nahkkest – hoiab koos Lulskest – annab tugevuse Ovulatsioon – munrakk vabaneb munasarjast Mensturatsioon – limaskesta ja munaraku vabanemine organismist Munaraku ehitus Suurte mõõtmetega võrreldes spermiga