Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduhügieen: Haigused (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Haigused
SALMONELLA
Salmonella on Vardakujuline bakter , mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid , mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis.
Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik .
Clostridium perfringens 
Clostridium perfringens - gram-positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit . Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt.
Staphylococcus aureus
Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid . Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole.
Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused ( furunkul ,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis.
Escherichia coli
Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 – 108 mikroobirakku/g.Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe.

Bacillus cereus
Cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist:

  • 1) Kõhulahtisusega kulgev puhang : Seda iseloomustab pikk peiteperiood , vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles B. cereus'e bakterite kohanemine , paljunemine ja toksiinide produtseerimine.
    • 2) Oksendamisega kulgev puhang: Seda iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5 tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus , esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et B. cereus on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine .

Clostridium botulinum
Clostridium botulinum on gram-positiivne, vardakujuline bakter, mis tekitab mitmeid toksiine. Kõige tuntumad on tema neurotoksiinid, mis on liigendatud tüüpi AG, need põhjustavad botulismi. Haiguse nimi on botulism . Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin . Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. 
Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine .
SEENED
Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel.
Penicillium- valge hallitus , mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel.
Fusarium - Anomorfsed halliusseened. Tekitavad inimestel mürgitusi.
Toiduhügieen-Haigused #1 Toiduhügieen-Haigused #2 Toiduhügieen-Haigused #3 Toiduhügieen-Haigused #4 Toiduhügieen-Haigused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Boogy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

inimeste nahal ja ülemistel Pilt 3 Staphylococcus aureus hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 4 1.4 Escherichia coli Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate Pilt 4 Escherichia coli soolestikus

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Referaat: Bakterid ja hallitusseened

Läbimõõt on 0,8­1,2 m. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25­30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli ehk soolekepike ehk kolibakter coli-bakter (, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich

Toiduhügieen
thumbnail
8
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. Saureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu vistrikud, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja septitseemia. Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid

Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk- nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 1.4. Escherichia coli Escherichia coli, teise sõnaga Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid

Mikrobioloogia ja toiduhügieen
thumbnail
8
docx

Mikrobioloogilised toidumürgitused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
13
doc

Toiduga levivad haigusetekitajad

Läbimõõt on 0,8­1,2 µm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25­30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. * Escherichia coli - Soolekepike ehk kolibakter ehk coli-bakter (Escherichia coli, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich

Pagar-kondiiter
thumbnail
3
doc

TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED

TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED SALMONELLA salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt. salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS

Toiduhügieen
thumbnail
19
pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

Bacillus cereus - on oportunistlike infektsioonide tekitaja, samuti toidumürgituste põhjustaja. Gastroenteriit on põhjustatud kahest toksiinist, millest üks on termostabiilne ja teine mitte ning mis annavad erineva haiguspildi: - Oksendamisega vorm - Kõhulahtisusega vorm B. cereus on üks tavalisemaid komplikatsioonide tekitajaid silmatraumade korral, kuna ta võib kasvada nii esemel, mis vigastas silma kui koloniseerida sarvkesta. Ülejäänud haigused on harilikult seotud intravenoossete kanüülide ja kesknärvisüsteemi šuntidega (põhjustab ka B. subtilis). Küsimused: 1. Märgi gramnegatiivsed bakterid. (Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp) 2. Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid (Bacillus cereus) 3. Märgi enterobakterid. (Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp) 4. Vali enterobakterid. (Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp) 5

Kategoriseerimata




Kommentaarid (1)

matin11 profiilipilt
matin11: (Y)
22:12 08-10-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun