Haigused
SALMONELLA
Salmonella on Vardakujuline bakter , mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid , mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis.
Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik .
Clostridium perfringens
Clostridium perfringens - gram-positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit . Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt.
Staphylococcus aureus
Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid . Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole.
Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused ( furunkul ,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis.
Escherichia coli
Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 – 108 mikroobirakku/g.Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe.
Bacillus cereus
Cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist:
inimeste nahal ja ülemistel Pilt 3 Staphylococcus aureus hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 4 1.4 Escherichia coli Soolekepike ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate Pilt 4 Escherichia coli soolestikus
Läbimõõt on 0,81,2 m. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli ehk soolekepike ehk kolibakter coli-bakter (, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich
valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. Saureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu vistrikud, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja septitseemia. Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul
Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk- nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 1.4. Escherichia coli Escherichia coli, teise sõnaga Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia
Läbimõõt on 0,81,2 µm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. * Escherichia coli - Soolekepike ehk kolibakter ehk coli-bakter (Escherichia coli, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich
TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED SALMONELLA salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt. salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS
Bacillus cereus - on oportunistlike infektsioonide tekitaja, samuti toidumürgituste põhjustaja. Gastroenteriit on põhjustatud kahest toksiinist, millest üks on termostabiilne ja teine mitte ning mis annavad erineva haiguspildi: - Oksendamisega vorm - Kõhulahtisusega vorm B. cereus on üks tavalisemaid komplikatsioonide tekitajaid silmatraumade korral, kuna ta võib kasvada nii esemel, mis vigastas silma kui koloniseerida sarvkesta. Ülejäänud haigused on harilikult seotud intravenoossete kanüülide ja kesknärvisüsteemi šuntidega (põhjustab ka B. subtilis). Küsimused: 1. Märgi gramnegatiivsed bakterid. (Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp) 2. Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid (Bacillus cereus) 3. Märgi enterobakterid. (Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp) 4. Vali enterobakterid. (Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp) 5
Kõik kommentaarid