Tiiu Kuurme "Kasvatuse võim ja võimetus" refereering (3)

Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme

Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted

• Kasvatamatu ei pea dialooge .
  
• Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse.
  
• Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele.
  
• „Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta.“
  
• „Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad.“
  
• Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus.
  

• Pedagoogika – see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus.
  
• Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute loodud kasvukeskkond.
  
• „Õpetajate sõnakasutuse uuringud on näidanud, et valdavalt tuletatakse lastele meelde piiranguid, nende ebapiisavust, vigu ja kohustusi, seega sooritusi, milleks on taandunud tänapäeva koolipedagoogika.“
  
• „Tasub uurida, kui paljud teevad referaati Peeter Suurest huvist ajaloo vastu ja õpivad Newtonit õilsas kannatamatuses saada teada looduse saladusi. Ehk kas leidub Eestis koolilõpetajat, kes läheb kirjandi riigieksamile soovist oma esseistivõimeid proovile panna.“
  
• „Haridusse pühitsetud haridusbojaaridele on jumal andnud nii palju mõistust, et nad olulistes küsimustes kasvatusteadlastega tihtipeale nõu pidama ei vaevu .“
  

• Saksa keeles on hariduseks ja kasvatuseks erinevad sõnad, inglise keeles tähendab education aga nii haridust kui kasvatust, mida eestlased paraku ainult hariduseks tõlgivad.
  
• „Kasvatusteadus avastab nimetuid, aga toimivaid ilminguid, nimetades need siis näiteks variõppeks, indoktrinatsiooniks koolitunnis, kooli aura purenemiseks jne. Kasvatusteaduste sihiks on senisest enam valgustatud pedagoogika.“
  
• „Kaob mitmekesisus , dialoogivõimalus, valitsema jäävad monopoolses seisundis paradigmad ning teiselaadsete mõttesuundade esindajail jääb üle minna siit ära.“
  
• Soomes on 8 ülikooli, kus õpetatakse õpetajaks eri õppekavadega sarnaste baastekstidega.
  

• Psühhoterapeudid räägivad, et tuleb saada kontakti iseendaga , aga millesega? Sellega, kelleks ühiskond on mu kujundanud?
  
• „Tõde on jätkuv küsimine tõe järele, ja siin läheb vaja tõesti enesetunnetust, mis aitaks neist müradest mitte hoolida .“
  
• „Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis ajendatud tõe otsingutest ning huvist, kuidas maailm endinimesse ehitab, seega huvistinimese tunnetusliku poole vastu.“
  
• „Oma ebaküpsuses ning praeguste vahendite jämedakoelisuses on ehk õigem hoida sellega lugupidavat distantsi ning lasta lapsele rääkida pigem inimkonna peenematel kultuurisaavutustel – headel raamatutel , muusikal, kunstidel.“
  

• Kuurme arvates ollakse eesti haridusega küll sealmaal, et hermeneutika võiks (tagasi) tulla.
  
• Hermeneutika ajaloolist algust seostatakse kreeka pooljumala Hermesega, kes jumalate sõnumeid inimestele edastas.
  
• Dilthey järgi on vaimuteadus midagi, mis aitab meil mõista, mis meil maailmas teha tuleb, misme enesega teha võime ja mida võime teha enese suhtes maailma ning maailma suhtes meisse enesesse .
  
• Kasvatustegelikkus on poliitiliste, majanduslike, kiriklike ja elitaarkultuuri huvide lõikepunkt.
  
• Koolihariduse sisuks saab eriti see, kuidas on kogetud kooli: suhteid, võimu, hierarhiaid, rituaale, kohustust, enese positsiooni jne.
  

• „Kasvatuse osaks on tänapäevani olla kultuuri väike hall abiline ehk kultuuri tuhkatriinu, kelle osaks on teenida parnassi väärtuste ülevedaja ametis ühelt põlvkonnalt teisele.“
  
• „Pedagoogika ei ole teadus. Liiga palju on siin oletuslikku, meelevaldsust, mittemõõdetavat. Objekt libiseb välja ja muudab pidevalt oma nägu.“
  
• Autor kordab veel samas peatükis mõtet, et pedagoogika ei ole teadus. Kasvatusteaduste eksistents igal pool ja mittekuskil samaaegselt ei ole tema nõrkus, vaid pigem tugevus.
  

• Perekond ei tooda endale toitu jm eluksvajalikku, vaid ainult tarbib seda.
  
• Primaarkogemused on asendatud sekundaarkogemustega.
  
• Traditsiooninormidest loobumine on toonud ebakindluse ja autoriteedi purunemise.
  
• Täiskasvanu ja lapsemaailma vaheline joon on ebaselge .
  
• Individualism ja privaatsusvajadus on suurenenud.
  
• Laste elu on lasteaed ja kool, mitte niivõrd enam kodu.
  

• Last ümbritsevad värvid olgu mahedad ja soojad, hääled rahulikud ja harmoonilised, vormid pehmed ja ümarad ning kodumiljöö moraalne. Lapse läheduses tuleb elada elamisväärset elu, toimeta arukalt ja närvitsemata.
  
• Jonniva lapsega tuleks olla kannatlik ja enesekindel . Väga raske on leida keskteed lapse haavamise ja liigse tunnustamise vahel. Ta ei tohi tunda end maailmanabana, kuid mitte ka sellena, kes võib rääkida siis kui kana pissib.
  
• Lapsel tuleb lasta ise tegutseda ja hoolitseda selle eest, et ta teaks , kuidas toimub saia valmistamine, puutöö jmt.