Poolitamine Tööleht 1 Poolitamine Kindlasti on sul juhtunud, et harjutust, juttu või etteütlust kirjutades märkad, et alati ei mahu sõnad ritta ära. Rea lõpus on veidi ruumi, et sõna alustada, kuid tervikuna see sinna ei mahu. Sel juhul on otstarbekas sõna poolitada. Sõnade poolitamisel on reeglid. Loe reegleid ja märgi püstkriipsudega võimalikud poolituskohad. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. t ä n a l a p s i k s u u r e d s e g a m i n i k a l l i s l o o d u s t u l i n e k i n d l u s v a i k u s v a g u n i d p r a n t s t i l e i g e Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s...
Sõnade poolitamine 1. Vii-mase Õige 2. Läi-nud Õige 3. Oluli-selt Õige 4. Va-litsus Õige 5. Kud-selt Õige 6. Varase-mast Õige 7. Dikta-tuuride Õige 8. Ni-metasid Õige 9. Saksa-maal Õige 10.Hüstee-riline Õige 11.Ar-muke Õige 12.Füüsi-list Õige 13.Ai-nult Õige 14.Blon-dit Õige 15.Loodus-kaitseseadus Õige 16.Hit-ler Õige 17.Sekre-täri Õige 18.Toime-tus Õige 19.Va-naks Õige 20.Suu-rimat Õige 21.Umb-keelne Õige 22.Mõle-mad Õige 23.Kuula-nud Õige 24.Mo-nologe Õige 25.Ai-nult Õige 26.Mõ-lemad ...
Kui olendeid, asju või nähtusi on mitu, siis kirjutame sõna lõppu d. Elusolendite kohta küsime kes? ja asjade kohta küsime mis? Kui sõna vastab küsimusele mida teeb? Siis kirjutame sõna lõppu b kui sõna vastab küsimusele mida teevad?, siis kirjutame sõna lõppu -vad Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel viiakse järgmisele reale. va-res, pää-su-ke, tu-le, kaa-li-kas 2) Pikk või ülipikk kaashäälik lahutatakse tähtede vahekohalt. vur-rud, kan-nan, põl-lul, tup-pa 3) Kaashäälikuühendis viiakse järgmisele reale viimane häälik. vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale. õde, ema, meie, nõu, kaua, tuua 6) Täishäälikuühendit ei poolitata. kau-gel, mei-le, tõu-seb, tuu-led 7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole tavaks jätta rea lõppu. ÄRA NII POOLITA! aa-bits, ee-sel, uu-dis, o...
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA Referaat õppeaines Xxxxxxxxxxxxxx Koostaja: Mart Juurikas Juhendaja: lektor Mihkel Mets Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA Referaat õppeaines Xxxxxxxxxxxxxx Koostaja: Anett Saron Juhendaja: lektor Mihkel Mets Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastö...
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad,...
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine ...
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slä...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse ...
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, ...
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .................................................................................
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
