Suhteline kõrgus- kõrgus mõõdetuna mõnest muust punktist Samakõrgusjoon- joon, mis ühendab samal kõrgusel asuvaid punkte Mõõtkava- näitab, mitu x on looduses olevaid vahemaid vähendatud Arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab, kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses(1:300000) Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus(1cm-3km) Joonmõõtkava- esitab vahemaid piltlikult Suuremõõtkavaline kaart- vähendatud kõige vähem, täpne Kesmisemõõtkavaline kaart- üksikute piirkondade ja väiksemate riikide kaardid Väikesemõõtkavalised- kujutatakse suurt maa-ala, üldine Asimuut- nurgakraad Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll) Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne suunas (ip ja lp)
Eesti asend ja geoloogiline ehitus. Kordamine kontrolltööks. 1. Eesti asukoht maailmas. Eesti asub põhjapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Läänemere idakaldal. Eesti naaberriigid on : põhjas Soome Vabariik, lõunas Läti Vabariik, idas Vene Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kogu vabariigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed. Selle tegemisel on 3 etappi: tehakse aerofotod, töödeldakse need, lisatakse fotodele samakõrgusjoonte abil reljeef ning kantakse kaardile kohanimed. 3. Millistest kivimitest koosneb a) aluskord graniit, kurdunud kristalsed kivimid b) pealiskord lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi, graniit, kurdunud kristalsed kivimid 4. Mis on Balti klint?
EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on mõõtkavas 1: 10 000 maa ala suurus 5x5 km, mõõtkavas 1: 20 000 10x10 km. 1995
poolsaare tipus Purekkari neemel. Lõunapoolseim punkt Läti piiril Mõniste vallas Nahal. Läänepoolsem punkt Nootamaa laiul mandri osas, aga Noarootsi poolsaarem Ramsi neemel. Idapoolseim punkt Narva linn. · 1,3 miljonit. Väiksemad on Lukenburg, Island, Andorra, Vatikan. Suuremad on Soome, Saksamaa. 2. Eesti põhikaart on kogu vabariiki territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart. Eestis ei ulatu aluskord kusagile maapinnale. Aluskorra kristalsed kivimid on kaetud pealiskorra sette kivimite ja setetega. Aluskord koosneb graniititest, gneissidest, 3. kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Aluspõhi pinnakatte alla mattunud või maapinnal paljastuvad sete-, moonde- ja tardkivimid. Aluskord on aluspõhja alumine korrus ja koosneb tugevasti kurdunud kivimitest
sõltuvad kaarti liigist, üldistamisastmest jamõõtkavast. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), otstarbe, kujutatava maa-ala ja mõõtkava poolest on maakaardid väga mitmekesised. Topograafiline kaart on enim levinud geograafia kaartide alaliik.On suure või keskmõõtkavaline 1/1 000 000 mis kujutab maa pinda vähendatud ja üldistatult.Kasutatakse võimaliku väikeste moonutusega kaardi projektsioone. Väiksema maa-ala täpne suuremõõtkavaline (harilikult 1:500 – 1:5000) kujutis on (topograafiline) plaan; erinevalt kaartist ei arvestata plaanil maakera kumerust. Topograafiline kaart an enim levinud geograafia kaartide alaliik. 3.Kirjelda vertikaali mõiste. Vertikaal –Maasfääri lõikumisel tasandiga , melle mingis punktis asub safari normal, same normaallõike ehk vertikaali.Esimene vertikaal- vertikaal mis on risti antud punkti meridiaani tasandiga.- Surringjoon - sfääri ja selle keskpunkti läbiva tasandi lõikejoon. 4
Eesti mullastiku kaardistamine 1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi. 1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi. 1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline) 1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud)
nimetus konstrueeritakse grupi nimedest tulevatest sufiksitest. USDA süstemaatikas on kasutusel rohkem mulla määramise tunnused- epipedonid e huumusprofiilid, kliimaolud, lab uurimisandmed. USDAle isel lab andmete kasut mullanimetuste määramisel. 1908 K.Glinka Venemaa mullastiku kaart 1:2520000, eesti leetmullana. 1924-26 A.Nõmmiku EV mullastiku kaart- muldi eriistati peamiselt lähtekivimi järgi. 1946- 1:400000 mullakaart, 1947- algas suuremõõtkavaline kaardistamine 1:10000.MAADE MAKSUSTAMINE-maksustamine on erinev-asula maad, põllumajandusmaad, metsamaad, looduslik rohumaa, muu maa. Oleneb linnast või asulast, kehtestatakse baashinnad m2 kohta, linnad ja asulad on jaotatud tsoonidks, om õigus korrigeerida, riigikogu kinnitab. Kõige kallim ärimaa, odavam elumaa. Al 2002 on maksumäär 0,5-2% maksustamishinnast aastas. Jaguneb 0,5 riigile, ülejäänd kuni 1,5% kohalikule omval. HARITAVA MAA MAKSUSTAMISHIND.1)boniteet 5..
projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17. saj lõpus Newton järeldas, et maakera ei ole ümmargune, vaid on poolustelt kokkusurutud
kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan ei pruugi olla raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • geodeetiline alus - maaellipsoid, geodeetiliste koordinaatide süsteem, koordinaatide süsteemi
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid
3. Iseloomusta näidete põhjal Eesti geograafilist asendit lähtuvalt loodusoludest (loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhete (majandus ja poliitgeograafiline asend). Eesti asub Euraasia mandri loodeosas Põhja- Euroopas Läänemere idarannikul. Lähimad ülemeremaad on Soome ja Rootsi. 4. Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir? Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmjärv ja Pihkva järv. 5. Mis on põhikaart? Kogu riigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maasikuobjektid, maapinnarelieef ja kohanimed. 6. Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem (GPS)? See koosneb ümber maakera tiirlevatest satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest.Satelliitidelt lähetatud signaalide järgi määravad GPS- vastuvõtjad reaalajas oma geograafilised koordinaadid maailma mis tahes punktis. 7. Mis on geoinfosüsteem (GIS)? Too näiteid milleks seda kasutatakse.
Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj
Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, loodusgeograafilised objektid: maastik, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, teed, linnad jne. tuul, päikesenergia jne Temaatiline kaart- konkreetse kasutaja Taastumatud energiaallikad- vajadustele vastav kaart. Eristatakse energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja ajaloolisi-, geoloogilisi- jne kaarte. jooksul ning seetõttu loetakse Suuremõõtkavaline kaart e plaan- taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, väikese maa-ala vähendatud kujutis pruunsüsi jne tasapinnal (kuni 1:240000). Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia Väikesemõõtkavaline kaart- suure maa- järele ületab energiatoodangu ala vähendatud kujutis tasapinnal, vähem Isikuteenused- teenused, mida osutatakse detailne (alates 1:250000).
Iseloomusta näidete põhjal Eesti geograafilist asendit lähtuvalt loodusoludest (loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhetest (majandus- ja poliitgeograafiline asend). V: Eesti asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul parasvöötmes segametsavööndi põhjapiiril. 2. Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir? V: Narva jõgi, Peipsi järv, Lammjärv ja Pihkva järv. 3. Mis on põhikaart? V: Kogu Eesti territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maastikuobjektid. 4. Kuidas töötab ülemine asukoha määramise süsteem (GPS)? V: Telefon vahetab signaale vähemalt 4 satelliidiga 5. Mida näitab geokronoloogiline skaala? V: Ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogideks. 6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti alal? V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja liivakivid. 7
Positiivne kaubandusbilanss olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilass olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. KAARDIÕPETUS Üldgeograafiline kaart ehk looduskaart kaardil on kujutatud koha loodusgeograafilised objektis- maastik, teed, linnad jne. Temaatiline kaart konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geograafilisi-, klimaatilisi-jne kaarte. Suuremõõtkavaline kaart ehk plaan väikese maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal ( kuni 1:24000) Väikesemõõtkavaline kaart suure maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal, kuid on vähem detailne (alates 1:250000) Horisontaal ehk samakõrgusjoon joon, mis ühendab kaardil samasuguse kõrgusega punkte. Isoterm joon, mis ühendab kaardil samasuguse temperatuuriga punkte.
kaamera parameetrid ; distorsiooni parameetrid Suuremõõtkavaline Väikemõõtkavaline Välimine Fotoblokk- topokaart orienteerimine markeerimine linnas Digi versioon 1:10 000, Vastastikune Piki ja paber 1:20 000. orienteerimine põikikattumine
Kaardiõpetus Üldgeograafiline kaart- kaart, millel kujutatatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte. Enamasti on kaardil kujutatud tajutavaid objekte, näiteks veekogud, pinnavormid, teed ja asulad. Temaatiline kaart- ehk teemakaart on kaart või tingmärkidega pilt, millel kujutatakse kindlat objektide klassi või nähtust. Enamasti ei ole need objektid maastikul või mujal jälgitavad (näiteks mullad, rahvastiku tihedus). Suuremõõtkavaline kaart- suure mõõtkavaga kaart, millel on kujutatud suhteliselt väikese pindalaga maa-ala. Nende hulka kuuluvad kaardid, mille mõõtkava on alla 1:100 000. Igapäevaelus kasutatakse kõige rohkem linnaplaane. Väikesemõõtkavaline kaart- kaart, mille mõõtkava on 1:1 000 000 ja vähem. Nendel kaartidel kujutatakse suure pindalaga maa-alasid. Väikesemõõtkavalise kaartide hulka kuuluvad maailmakaardid, mandrite või nende osade kaardid, riikide kaardid jne. Igapäevaelus on
määraivamaks teguriks inimmõju. Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·maastiku hooldus ja kaitse ·maastikuplaneerimine läbilõike e kompleksprofiili meetod Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja ala geoloogiline ehitus Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabel muutusedüleminekud tsoonidena või graafikutena. Õietolmu diagramm koostatakse üksikutes settekihtides määratud õietolmuliigi jahulga alusel 1. settekihtide dateeringute baasil koostatud ajaskaala, 2. sette sügavus ja 3. koostis (litoloogiline läbilõige), 4. erinevate taimede õietolmu esinemine settekihtides
Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Eestis on x teljeks 24o meridiaan või sellega paralleelne suund. 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart - Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused?
(Neid komponente on väga raske korraga konkreetses kohas ja kindlal ajahetkel uurida.) Maastike uurimisel kasutavad geograafid läbilõike e kompleksprofiili meetodit. Maastiku kompleksprofiil koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja maastikukomponentide tabelist. Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja alla geoloogiline ehitus. Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan – suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabelisse saab kanda kõik muutused-üleminekud tsoonidena või graafikutena. Tavaliselt kasutatakse tabelis lühendeid, aga toodud näites on tsoone ühtlustatud ja vastavad parameetrid lihtsuse mõttes välja kirjutatud. • Maastikulise liigestatuse ja mitmekesisuse olemus ilmneb kujukalt tüpoloogilise maastikukaardi kaudu.
B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) suuremõõtkavaline kaart 1:100 000 (20 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike väikesemõõtkavaline kaart 1 : 1 000 000 ( 500 000 ja rohkem korda vähendatud) kujutatud maa-ala suur horisontaal samakõrgusjoon 1 isoterm samat MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD
kaablisoone 2mm läbimõõt välikaabli soone 3 teras- ja 4 vasktraati traatide arv 164 6. KAART JA SELLE KASUTAMINE KAARDI TUTVUSTAMINE Kaart on maapinna vähendatud kujutis. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni nii nagu nad pealt vaadates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega. (pilt 6.1) Pilt 6.1 Topograafiline kaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart, mis kujutab reljeefi, veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte, administratiivpiire ja orientiire. Topograafiline kaart on maastiku graafiline dokument, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid objektide ja reljeefide kohta. (Pilt 6.2) 165 Pilt 6.1 Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Mõõtkava esitatakse: · Arvmõõtkava
1. Egiptus 2. Liibüa 3. Alzeeria 4. Maroko 5. Sudaan 6. Tansaania 7. Kenya 8. Kongo DV 9. LAV 10. Austraalia 11. Uus-Meremaa 94 MÕISTED: Üldgeograafiline kaart- kaart, millel on näidatud koha geograafia- maastik, teed, linnad jne Temaatiline kaart - konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geoloogilisi-, klimaatilisi- jne kaarte Suuremõõtkavaline kaart- hõlmab väikest ala, kuid on detailne (kuni 1:24000) Väikesemõõtkavaline kaart- hõlmab suurt ala, kuid on vähem detailne (alates 1:250000) Horisontaal ehk samakõrgusjoon- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse kõrgusega punkte Isoterm- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse temperatuuriga punkte 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL
päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal, esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal. --- 15 Värskendame teadmisi kaardist. Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maaameti koordineerimisel aastast 1991, on kõige tähtsam geograafiline infosüsteem, mille digitaalne uuendamine toimub iga aasta jaanuarikuus. Põhikaardil on lisaks geograafilistele koordinaatidele käsutusel ka ristkoordinaadid. Et
annaabi.ee 
