Sport

Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjuško 21...

Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD  SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen ...

Sport-kas soodustav või takistav osa minu arengus Sport on maailmas laialt levinud üldfüüsline tegevus, mis on tihtipeale suunatud lihaste treenimiseks. Kuid spordiga on selline asi, et kui sa oled sellega alustanud ja tahad ennast vormis hoida, siis tuleks sellega tegeleda pidevalt ja kindlasti ei tohiks asja pooleli jätta. Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis takistab? Selle püüan järgneva jutu sees selgkes teha. Igas koolis on õppeaine nimega kehaline kasv...

...ud on energiarikkad toitained , pole valkude osa organismi energiavajaduste katteks optomaalse koormuse korral määrav.Aminohapete kasutamine lisaenergia allikana tuleb kõne alla vastupidavustreeningute puhul , mistõttu tuleks valgu tarbimist toiduga suurendama. Sama kehtib jõualade puhul, kus soovitatud keskmine valgutarbimise kogus 0,8 g valku kehakaalu kg kohta on ebapiisav. Sellistel juhtudel on soovitatav valgutarbimise kogus 1,4- 1,7 g/kg kohta. Noorsportlastele valguvajadus o samuti kõrgem : kasvava organismi tarbeks. Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: • Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) • T...

Sport annab eluks kogemuse Sirje Karasevitš 103 SKA Liikumine on osa tervisele kasulikust puhkusest. Selleks, et liikuda, pole alati vaja ei spordiklubi ega kallist varustust. Liikumise kui puhkusega seotud erinevatest aspektidest oli põhjalikult juttu Tallinna ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Liikumi...

Rasedus ja sport  Sportimine Terve naise poolt raseduse ajal harrastatav liikumine on soovitav. Kehaline treening tugevdab immuunsüsteemi, parandab verevarustust, suurendab energiat ning aitab tunda rõõmu probleemideta kulgevast rasedusest ning valmistada keha sünnituseks ette. Lisaks sellele on võimlemisega võimalik ära hoida ja leevendada mitmesuguseid rasedusest tingitud vaevusi.  Sobivad treeningud Käimine (kepikõnd) Ujumine Vesivõimlemine Jalgrattasõit Mõõ...

Veosport (koerterakenditega) Esimeseks kelgukoerte spordivõistluseks võib tõenäoliselt pidada 1908.a Alaskal NomeKennel Club'i poolt korraldatud All Alaska Sweepstakes nime kandvat võistlust. Distantsi pikkuseks oli408 miili ehk ligi 660 km. Aasta hiljem osalesid All Alaska Sweepstakes võistlusel William Goosak'I poolt Siberist toodud esimesed siberi huskyd. Goosak'i huskyrakend oli edukas, ning saavutas kolmanda koha.Kui algusaegadel harrastati kelgukoertega vaid kelguvedu, siis tänapäeval on kelgukoertegaharrastatavaid spordia...

Kas sport elatusalaks on sobiv valik? EI JAH • Ainult tippspordis liiguvad • Sport on tervislik! suured rahad • Professionaalsel tasemel kõrged • Tööõnnetuste arv suur palgad • Väiksemgi vigastus võib • Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata • Ei ole rutiinne töö • Noored talendid, kes lõpetavad • Spordivõist...

Sport Eestis Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb „Kes minevik...

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kuidas sport aitab tunnetada ennast Eesti kodanikuna ?Eesti sport on viimasel ajal üsnagi suuri edusamme teinud .Aina rohkem osaleb erinevates võistlustes nagu näiteks jalgpallis osales eesti võistkond maailmameistri võistluste kvalifikatsioonist ja euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis. Või siis näiteks tennises, Eva Paalma jõudis Stockholmis paarismängu finaali ning Eesti meeste teine reket Vladimir Ivanov mängib praegu Kasahstanis. Nin...

Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium  Ala valiku põhimõtted ? Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega.  Kuidas v...

Tippsport- võlu või valu? Tippsport on võistlusspordi kõrgeim aste, millele pürgib iga suurte unistustega sportlane. Tippspordis on osalejal eesmärk jõuda peamiselt rahvusvahelisele tiitlivõistlusele ning võita medal ja tuua au ja kuulsus oma kodumaale. Kristina Šmigun on 1 inimene 2%-st elanikkonnast, kes tegi selle ära. Kristina võitis oma sportlaskarjääri jooksul Eestile ja iseendale mitmeid medaleid, millest kõige tähtsamad on 2 olümpiakulda ja üks hõbe. Tal olid kindlad eesmä...

kool Sportakrobaatika Autor: Tallinn 2013 Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse žanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupida...

Miks mulle meeldib sporti teha. Sporti meeldi mulle teha küll, aga mitte väga palju päevas ja järjepidevalt. Sport meeldib mulle ,sest siis saab liikuda, mitte päevad läbi istuda tundides ja siseruumides. Mulle meeldib rohkem sporti teha koos sõpradega või kellegi sugulastega. Koos on lõbusam ja tahe ka suurem sporti teha. Sportida meeldib mulle nii väljas kui ka kuskil siseruumides. Kahjuks jääb mul spordi tegemiseks väga vähe aega, kuna rohkem aega kulub mul õppimisele, kodutöödele ja muudele tegevuste...

Tallinna Ülikool SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED Referaat MarinTiganik Juhendaja: Boriss Bazanov Tallinn 2016 Sisukord 1. Spordipedagoogika põhimõisted.....................................................................................3 2. Treeningu eesmärk..........................................................................................................5 3. Treeningu printsiibid.......................................................................................................

Spordi tähtsus Eestis Nõukogude ajal

Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, va...

SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOI...