võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe, kui kergejõustiku ala, võeti esmakordselt kasutusele juba 2000 aastat eKr. Esimese rekordi kaugushüppes püstitas Sparta atleet Chionis OM aastal 656 eKr. Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
